What a lovely after work special...

"Mõni oli seal päris kena, aga enamus lihtsalt kohalike sodimised," ütles noormees. "Ei, ma ei joonistanud. Graffiti ei ole minu teema, ma teen tätoveeringuid, seega saan enda kunstituhina kuidagi teistmoodi ära kulutada," rääkis Camden naeratusega. "Siis ma olen vist üht ta teost lugenud," noogutas Cam kergelt pead. "Kuidas sulle Tree Hill praegu meeldib? Las ma arvan, septembrist oled sa ka üks Tree Hilli õpilastest?" küsis mees mitu küsimust korraga. Ta viipas ühele ettekandjale ja esitas enda tellimuse, kui Tina ei oleks osanud valida, oleks Cam saanud midagi soovitada.

"Tätoveeringud. Vau," avaldas tüdruk kohe enda imetlust. Temal ei olnudki kehal veel ühtegi pildikest, aga kes teab võib-olla kunagi laseb ta endale midagi teha. "Kas hirmus ei ole inimese nahale pilti teha? Selles suhtes, et see jääb ju igaveseks ja kui midagi sassi läheb... huh, see on ikka suur vastutus," arutles Tina, vaadates noormehele otsa. "Võimalik. Kokku on tal neid hetkel viis. Seega on sul veel lugemist," muigas neidis, kuigi ega ta ei küsinudki, kas Camdenile üldse raamat meeldis. "Ma ei ole linna eriti jõudnud, aga siiani on rahvas päris sõbralik olnud ja linn on ka kena. Kõik küll ütlevad, et see on väike, aga hetkel tundub mulle, et ma võiksin siin kindlasti ära eksida. Õnneks on mul suhteliselt hea orienteerumisvõime. "Junior kui täpne olla," noogutas näitsik ning esitas teenindajale ka enda tellimuse.

"Ei ole. Mu venna sõbral on salong ja nooremana võisin ma seal päevi lihtsalt istuda ja vaadata, kuidas asjad käivad. Siis sain ise ka natuke kätt proovida ja venna sõber aitas mind kõvasti. Lihtsalt tuleb enda võimeid tunda, mina näiteks inimeste nägusid ei tee, see on väga peenike nikerdamine," rääkis Camden. "See linn on piisavalt suur, et siin igav ei hakkaks, aga piisavalt väike, et kõik teavad kõiki. Pluss muidugi kohalik kõmusait, mis korjab igasuguse jama välja," rääkis noormees. "Ma olen ka junior," lisas mees.

"Noh, eks ma siis tean, kelle poole pöörduda, kui ma kunagi endale midagi nahale tahan saada," lausus Tina, kuigi hetkel tal küll mingit kindlat mõtet või ideed ei ole ja niisama mingit lillekest ta ka enda nahale ei soovi. "Jajaa... ma lugesin selle kohta midagi. Kuidas keegi ei tea, kes selle taga on?" küsis tüdruk, kelle arvates ei ole olemas lahendamatuid mõistatusi. Hmm... ei tea, kas peaks hakkama jooni ajama, et see inimene üles otsida, kes teiste elusid pea peale keerab. Tina luges läbi mõned hilisemad sissekanded ja sellest talle täiesti piisad, et aru saada, et tegemist ei ole just eriti hea kohaga, kust enda nime leida. "Juba teine inimene, kellega ma sügisel samas klassis olen. Ma ei tea, kas sa tunned Xavieri, aga ma kohtusin temaga eile," rääkis Tina. Väike koht, ilmselt peaks Camden teda tundma. Palju ikka neid peagi isaks saavaid Junioreid on.

"Tuttavad saavad alet ka," mainis mees muigega. Okei, mitte päris kõik tuttavad, aga sõbrad küll, paarile oli ta jõudnud juba tätoveeringud teha ja neile tegi soodustust ka, kuna sõbrad ikkagi. "Eks kindlasti kõiki huvitab, kes seal taga on, aga mitte piisavalt, et keegi reaalselt hakkaks seda tšikki või kutti otsima," rääkis Camden. "Lase isal välja uurida," lisas ta lõbusalt. "Jah, tean küll. Spordipoiss," oli Cam napisõnaline. Ta ei teadnud Xavierist palju, ainult seda, et ta on tulevane baby-daddy ja korvpallis päris kõva käsi.

"Hmm... jätan meelde," muigas Tina, kuigi ei tea kui tuttav ta just Camdenile on juba. Võib-olla selleks ajaks, kui ta ükskord endale midagi nahale teha laseb, on nad juba head sõbrad. Ked teab? "Miks ma temal peaksin laskma seda teha... ma parem otsin ise ta üles," teatas tüdruk, kuigi tal ei olnud hetkel aimugi, kuidas ta seda tegema peaks hakkama. Kuskilt peaks nagu alustama. Heh, eks vaatab, kas ta suudab selle inimese üles leida või ei. "Nii et teil on siin Tree Hillis inimestele kenasti sildid külge riputatud, jah?" uuris Tina, mõeldes ise, et kui Xavier on spordipoiss, siis kes on Camden. "Kuulud ka spordipoiste alla?" esitas tüdruk poisile küsimuse.

"Ahsoo, oled ise detektiiv," muigas Camden. "Kuidas selline uurimine üldse käib? Minu teadmised piirduvad CSI seriaalidega," tunnistas noormees. Ta ei olnud iialgi näinud ühe detektiivi tööd pealt, sellist juhust ei lange just igal päeval kellelegi sülle. "Ei noh, mitte sildid just, aga ma ei tunne teda piisavalt, et midagi muud tema kohta öelda. Ma tean, et ta on korvitiimis, seega sporti peab ta tegema," seletas Cam enda arvamust. "Ei, mitte väga. Ma kuulun rohkem nende veidrate kunstiinimeste hulka," tõdes nooruk laia muigega.

"Kas just detektiiv, aga ma aitan tavaliselt enda isal raamatu jaoks uurimisi teha. Tavaliselt tuleb lihtsalt kuskilt pihta hakata ja siis hakkavad jooned ja seosed iseenesest tulema," sõnas Tina, "seal ei ole mingit kindlat teed, mida mööda tuleb käia, et õige vastuse juurde jõuda. Mõnikord oleme papsiga mitu nädalat lihtsalt tupikus olnud ja siis leiad sa kuskilt, kust sa poleks seda oodanudki, mingi uue suuna." Näitsik vaatas korraks aknast välja, kuid kui Camden rääkima hakkas, suunas ta enda silmad jälle temale. "Ja las ma arvan - need veidrad kunstiinimesed ei käi sportlastega läbi?" muigas Tina, "ma ei teagi, kuhu alla ma peaksin minema. Mis sa mu esmamulje kohta ütleksid?" Sport talle meeldib, aga ta ei ole sportlane... vähemalt enda arvates. Veider on ta ka, aga kas just nii sügavalt veidrik, et ta nende alla peaks kuuluma. Muusika meeldib talle ka, aga kas ta võtab seda just nii tõsiselt, et muusikainimeste alla kuuluda. Oijah... ta on lihtsalt üks suur segadus neist kõigist. Vähemalt nii tundus Tinale endale.

"Noh, siis ongi sinul see võimalus välja uurida, kes on selle kõmublogi taga. Ma isegi ei tea, kas tegu on kuti või tšikiga. See tibijutt võib olla kate," rääkis noormees. Nüüd jõudis ka ettekandja noorte einetega kohale ning Camden tänas teenindajat ja lonksas kuuma jooki, mis mõjus vihmas läbileotatud kehale suurepäraselt. Kiirelt hakkas seest soe ning nooruk oli kindel, et istuksid nad siin kauem, kuivaksid nad ära ka. Pannkoogid lõhnasid imeliselt ja aurasid veel siiani. "Ma ei tea, ei ole päris nii, kuigi jah, eks sportlased saavad omavahel paremini läbi," pakkus Cam. "Sina... Sa saad ise aru paari nädalaga, kus sa end kõige paremini tunned," lausus noormees julgustava naeratusega.

"Väljakutse vastu võetud," muigas Tina, kuigi ilmselt peab ta hakkama siis kodus hoolega vana kõmu lugema ja ennast sellele täielikult pühenduma, sest kui keegi pole siiani välja uurinud, kes see on, siis peab ta olema ikka keegi, kes oskab ennast hästi varjata, või kellel on hulgaliselt abilisi. "Hah, kust ma tean, et sina see kõmublogija pole?" kergitas näitsik enda kulme ning vaatas tüübile lõbusalt otsa justkui ta tõesti kahtlustaks tüüpi. Noh, eks ta ise ole ikka õpetanud, et enne pole keegi süüst puhas, kui asitõendid nii ei näita. Saanud enda tellimuse, tänas tüdruk teenindajate ühe viisaka tänusõna ja naeratusega. Esimesena võttis ta kätte enda kuuma tee, võttes sealt mõned lonksud. See oli tõesti mõnus tunne, kui soe mööda keha edasi voolas. "Sarnaste huvidega inimesed saavad ikka paremini läbi enamasti," kehitas Tina enda õlgu. "Eks ma pean leidma inimesed, kes on lihtsalt sama hullud kui mina," muigas tüdruk.

"Kuidas üldse uurimine käib? Mida peab jälgima, kui palju läheb aega ja..." uuris Camden. Ta ei teadnud, kas alustati sellise saidi puhul läbikäidavate nimede eemaldamisega kahtlusaluste seast või üritati hoopis IP koodi kaudu midagi teada saada. "Nojaa, sest mind tõesti huvitaks teiste eraelu nii palju," muigas noormees. Ei, tema ei olnud selline, kes topiks enda nina igale poole. "Seda küll, aga minul on igasuguseid sõpru," lausus Timothy ja ta võttis pannkookidest ühe suutäie. Delicious! "Mida sa hullu all silmas pead?" küsis noormees, olles loputanud kohvilonksuga suutäie alla.

"Kõik oleneb muidugi juhtumist. Aega ma küll täpselt määratleda ei oska. Kui võtta see sama kõmusait, siis kindlasti tuleks uurida, millal see loodi ja üritada leida ajendit. IP-aadressid on tänapäeval väga võimsad asjad. Sealt saab palju välja uurida. Nii palju kui ma seda lehte lugenud olen, siis tundub, et paljud jutud on kasutajate enda saadetud või nende vihjete põhjal üles ehitatud. Seega tuleks proovida leida midagi, mille järgi saaks näha, millised sissekanded on puhtalt tema poolt kirjutatud. Kuna ta on maininud enda kohal olu paljude sissekannete juures, siis saaks kindlasti ka seda kasutada. Ma muidugi ei tea, kui paljud kohad Tree Hillis omavad kaameraid ja kas neid teil linnas niisama ka on. Igatahes tuleb kõik saadud tulemused kokku panna ja hakata ühiseid jooni ajama," seletas Tina pikalt, rüübates vahepeal natuke enda teed ning pistes viimaks korraliku suutäie pannkooke endale suhu. "Kõige selle juures läheb vaja kõvasti töökust ja soovi tulemuseni jõuda, sest tihti võib jõuda kuskile tupikseisu," lisas tüdruk, olles suu viimaks tühjaks mälunud. "Noh, teiste eraelu on mõnele väga ahvatlev, sest muidu ei oleks ju maailmas kollast ajakirjandust. Järelikult peab olema inimesi, kes seda tarbib," leidis Tina ning kohendas pisut enda juukseid, mis vihmaga tugevalt vastu tema pead olid vajunud. Ilmselt nägi ta välja nagu mõni lakutud lammas. Seega üritas ta neid enda käte abil pisut kohevamaks ajada. "Minu sõbrad on alati olnud spontaansed. See on väga tähtis! Seega hull nagu spontaanne inimene, kes võtab vastu väljakutseid ja on seikluste otsija. Inimene, kes ei istu päev otsa toas," muigas Tina.