Unforgiven

Järjekordne tööpäev veeres õhtusse. Kella kümne ajal jalutas Kennedy bussipeatusest koju, ta oli just jõudnud üsna valgustamata tänavale. Üldiselt oli Westside'i vaesemas osas laternaid nii nagu juhtus. Mõnel oli pirn katki visatud, mõni ei töötanud juba viimased paar-kolm aastat, mõni oli teadmata põhjustel vist lihtsalt dekoratsiooniks.

Kennedy jalg oli juba paranenud, mõne päeva pärast pidi ta minema niite välja võtma. Neiu sai käia tööl ja ta võttis vastavalt graafikule ka pisut ületunde, sest aega oli. Juuni keskpaik ja lõpp pidi segaseks minema, siis oli Kay kindel, et ta ei saa nii tihti tööle minna, seega oli kaval raha pisut ette teenida, et ei peaks hakkama "mustade päevade" varust näpistama.

Kay kandis musti teksaseid, paarisentimeetrise kontsaga kinnise ninaga musti kingi, päikesekollast viisakamat lühikeste varrukatega pluusi ja selle peal musta pintsakut. Tüdrukule meeldis nende riietega tööl käia, ta jättis endast asjaliku mulje ja nendega oli mugav ka olla. Neiul oli hea tuju, sest ta pidi järgmisel hommikul, tegelikult rohkem lõunaajal, saama Castieliga üheks brunchiks kokku. Castiel lubas neiule, et ta ei vii Kennedy't kuhugi uhkesse kohta, kus tüdruk peaks end ebamugavalt tundma, vaid vihjas üldse ühele ilusale vanale hoonele ja võimalikule piknikule. Pärast koolitulistamist olid noored veelgi lähedasemaks muutunud, nad ei olnud nüüd mingisugused lääget juttu pritsivad teismelised, pigem nautisid nad teineteise seltsi ja aeg-ajalt ronis tüdruk poisi käte vahele, et seal mõnda aega lihtsalt olla ja end hästi tunda. Õnneks ei kiirustanud ka Castiel, see ainult julgustas Kay'd, et ta on leidnud Cas'i näol endale sobiva kaaslase.

OT:kinni

Keaton oli Tree Hilli näol leidnud endale üpriski hea varjupaiga, kus ennast peita. Siin ei tundnud teda keegi ega teadnud midagi ka mehe kriminaalsest minevikust. Ega ta inimestele endast palju ei rääkinud ka ning kui üldse midagi rääkis, oli see kõik puha väljamõeldis. Tutvustas ta ennast üldse Calvin Johnsonina, mis polnud mitte midagi muud kui üks võltsnimi mehe isikutunnistusel. Loomulikult polnud tal võimalik päevast päeva ennast oma väikeses Westside'i korteriuberikus peita, kuna esiteks vajab ju inimene raha, millega end ära elatada; teiseks on tal tarvis värsket õhku, sest kinnises toas passimine teeks peaaegu sama välja mis vangla; ja kolmandaks oli mehel vaja meelelahutust, mida ta leidis ühest stripiklubist, mille avastas juba oma esimesel õhtul Tree Hillis.

Keatonile oli silma jäänud üks tantsijatest, kelle õiget nime ta ei teadnud. Meest huvitas vägagi, kes see noor tšikk siis õigupoolest on ja mida ta varjab - Keatonile tundus, nagu oleks näitsikul midagi varjata. See polnud muidugi ainus põhjus, miks ta mehele huvi pakkus. Oli ju teine päris pandav ka... Ühel õhtul, kui Paul jälle stripiklubis aega veetis, ei näinud ta järjekordselt oma lemmiktantsijat, kuid teadis väga hästi, kus ta nüüd töötab. Just sinna kavatseski Paul täna enda kondid vedada. Kuskil natuke aega enne kella kümmet lahkus mees klubist, et oma kullake üles leida. Tal oli juba plaan eelnevalt paigas, mida hiljem teha.

Keaton varjus ühe hoone lähedal, kus teda keegi märgata poleks saanud, ja ootas, et linnuke pesast välja lendaks. Kui ta lõpuks tšikki asutusest väljumas nägi, asus mees teda jälitama, kuni nad väheke vaiksemasse kohta satuvad. Kuna kõik kulges tema plaanide kohaselt, võis Keaton varsti jälitamise lõpetada ja ennast tšikile näidata. Jõudnud tema kõrvale, viis Paul pilgu tüdruku näole - too oli ikka tõesti kuum tükk. "Hei, kiisuke!" tervitas ta lõbusalt tantsijat. Tänasest peaks kujunema üks eriti huvitav õhtu... või siis öö.

Kennedy mõtles, et kodus vaatab ta reedeöise tantsusaate ära ja veab ennast magama, et olla hommikul piisavalt ärkvel, et motiveerida end sooja teki alt minna jaheda duši alla. Hommikuti oli korteris harva sooja vett, kõige kindlam aeg pesemiseks oli pärastlõunal. Ometi juhtus aeg-ajalt nii, et Kay pidi kibekiirelt tegutsema, kui ta ei tahtnud leige vee asemel jääkülmas ligunema.

Tüdruk oli nii sügavalt enda mõtetes kinni, et ei kuulnud lähenevaid samme. Isegi kui ta alateadvuses kuulis, oli neiu kindel, et tegu on mõne võõraga, kes tuleb ka ilmselt töölt. Kuulnud tervitust, võpatas tüdruk kergelt, kuna ei osanud seda oodata. "Vabandust, aga sa tead vist isegi, et ma ei ole enam kellegi kiisuke," üritas Kay mehele viisakalt selgeks teha, et ta ei ole enam strippar ja keegi ei kutsu teda kiisukeseks. Õnneks ei teinud seda ka Castiel, Kay vihkas, kui teda kutsuti "kiisukeseks", "tibuks", "linnukeseks" või veel mõneks loomaks. Neiu teadis, et Calvin on pisut agressiivne, õnneks paistis mees olevat heas tujus, loodetavasti lõpetas ta varsti Kennedy tüütamise.

Kay kartis alati, et ta minevik võib kõigile avalikuks saada, seetõttu mõtles ta juba sellele, kuidas Calvinist vajadusel lahti saada. Äkki tasus rääkida Lace & Leatheri turvamehega, kellega Kay sai päris normaalselt läbi. Oh, tuli vaid loota, et Calvin tüütab tüdrukut vaid mõned minutid ja kaob neiu elust igaveseks.

Oh ei, mehel polnud mõtteski tüdrukut veel niipea rahule jätta. Ega ta ometi selle jaoks oma eeltööd teinud, et kõigest mõne minutikese rääkida ja siis minema jalutada. Kuulnud, mida näitsik talle vastas, kergitas Keaton kavalalt kulme. "Ma olen sellega kursis, et sa ei tööta enam Lace & Leatheris, millest on mul väga kahju. Kas sa teadsid, et koht kaotas sellega oma parima tantsija?" jätkas tüüp, pilk endiselt tšikile kinnitunud. Ta oli üsna kindel, et suudab tüdruku nõusse saada endaga kaasa tulema. Paneks koos ühe väikese peo püsti? Neil võiks ju täna tõeliselt lõbus olla. "Äkki teeksime mõned dringid? tuli mehelt peagi ka ettepanek. "Minu kulul," lisas ta kiiresti ka sinna juurde. Praegu oli mehel tõepoolest hea tuju, mis tähendas, et tal polnud veel ühtegi kurja kavatsust. Enesekindlust jäi tal veel ülegi. Paul ei tulnud selle pealegi, et tüdruk võiks tema pakkumisest keelduda. Kõik naised seal stripiklubis olid ju ühesugused. Mis siis, et see konkreetne tšikk seal enam ei tööta - ega vanad kombed ära ei kao.

Kay kiirendas pisut sammu, ta tahtis nüüd üha kiiremini koju jõuda, et saada mehest lahti. "No... Aitäh, etsa seda arvad, aga ma üritan sellise eluga lõpparvet teha. Ma ei kuulu enam nende tantsijannade hulka," lausus neiu leebelt. "Tänan pakkumast, aga ma tõesti ei saa. Tööl oli pikk päev ja ma pean homme varakult ärkama," lisas tüdruk, nagu oleks see tõesti ainuke takistus. Kennedyt häirisid veel mitmed asjad, fakt, et Calvin oli ta endine püsikunde, Kay'l oli juba südamerõõm olemas ja Calvini agressiivsus. Kennedy oli näinud meest vihasena ja see polnud mõni turtsumine, pigem muutus Calvin siis lausa deemoniks. Kennedy uskus veel, et mees loodetavasti mõistab tüdrukut ja nad kas või "lepivad kokku" mõne teise õhtu, kuhu neiu aga kohale ei ilmuks.

"Aga miks nii? Tantsimisega teenib ju korralikult," jutustas mees ikka edasi, kavatsemata näitsikut niisama minema lasta. Ta oli nagu üks tüütu putukas, kellest on peaaegu võimatu lahti saada. Ainult et ta ise seda endale ei tunnistanud. "Meil ei läheks ju üldse kaua. Sul olekski tarvis natuke lõõgastuda pärast pikka ja väsitavat tööpäeva. Ma ei ela siit üldse kaugel," rääkis Paul oma endisel leebel toonil, püsides endise tantsijannaga samas tempos. Praegusel hetkel ei olnud näha veel ühtki märki agressiivsusest, aga nad mõlemad teadsid, mis võib juhtuda, kui mees kannatuse kaotab. Ta võis ju praegu sõbralik ja viisakas tunduda, kuid see oli ainult mask tüdruku meelitamiseks. Keatoni põhimõte oli aga selline, et kui heaga ei saa, siis saab halvaga. Ta oli näitsikule võimaluse andnud rahumeelseks kokkuleppeks, aga kui teine selle tagasi lükkab, tuleb kasutusele võtta juba karmimad meetmed.

"Teenib, aga ma ei tahaks arutada sinuga enda karjäärivalikuid," lausus Kennedy ning ta käsi liikus vaikselt käekotti, et enda mobiil kätte saada. Ta hakkas pisut kartma, mees tundus järjepidavana ning Kay ei teadnud, kuidas Calvinist lahti saada. "Aga ma ei usu, et see mu kutile meeldiks," lausus Kennedy, andes mehele teada, et tal on poiss-sõber olemas ning juhuslikud hook-up'id, eriti veel endiste klientidega, olid täielikult Kennedyle ta enda poolt keelatud. Tüdrukul juhtus varem harva, et ta mõne inimesega üheöösuhtes oli, paar korda oli ette tulnud, aga siis ei olnud tal nii hoolivat poiss-sõpra ja Kay oli reaalselt nõus, ühel korral isegi algataja, aga tüdruk ei tahtnud Calviniga mitte mingit tegemist teha, ta oli siiski inimene, kes käis pidevalt stripiklubis ning Kennedy pisut kartis seda, et mees oli nii pikk ja ilmselt ka tugev.

Ai, see nüüd küll hästi ei kõlanud. Pigem juba kerge nähvamisena, mis "Calvinile" kohe üldse ei meeldinud. Samuti ei jäänud mehele märkamatuks, kuidas näitsiku käsi tema käekotti kadus. Mida sealt? Pipragaas? Ei ole üldse hea mõte. "Sa oled ühe endise striptiisitari kohta liiga tõrges, kas sa ise ei arva?" muutus mehe hääletoon juba tunduvalt õelamaks. Ta libistas oma käe näitsiku omale, et katkestada selle teekond käekotti - mees ei saanud ikka veel kindel olla, et tšikk sealt mingit terariista või midagi muud ohtlikku haarata ei kavatse. Ta oli täna ise piisavalt tobu olnud, et unustas taskunoa kaasa võtta. Mis teha, juhtub ka parimatel. "Ah et kutile? Väike konkurents ei tee ju kunagi midagi paha, kas sa ei arva?" jätkas mees oma õrritaval toonil. Ta oli nüüdseks juba oma kannatust kaotamas. Polnud mõtet rohkem teeselda, sest praeguseks hetkeks peaks näitsik ise ka teadma, et Keaton teda niisama lihtsalt minema ei lase.

Kennedy hakkas aina rohkem kartma, Calvin oli temast kõvasti pikem, ülbem, tugevam ja kindlasti ka kurjemate kavatsustega. Kay üritas enda kätt mehe omast lahti tõmmata, aga see ei õnnestunud. "Ära puutu mind," sisistas neiu ärritunult. "Ma ei taha konkurentsi, jäta mind rahule," lisas neiu ja kasutas võimalust ning virutas teise käega vastu mehe ninaluud, mis pidi kas või natukenegi valu tegema, kuna haare lõdvenes ja Kennedy hakkas kiirelt jooksma. Ta süda peksis kiiresti, pupillid laienesid - kõik tüdruku kehas ütles, et põgene sellest inimesest võimalikult kaugele. Kontskingad ei aidanud jooksmisele ebatasasel tänaval kaasa, aga tüdruk teadis, et see on ta ainus võimalus.

Keaton tajus näitsiku hirmu ning otseloomulikult see meeldis talle. Nüüd ta vähemalt saab teada, et Keatoni-suguste meestega ei tasu mängida, kui elu kallis on. Olgu, hetkel ei keerelnud veel tema peas mõte tšikk ära koristada, kuna ilmselgelt meeldis endine stripiklubi tantsijanna talle selleks liiga palju. Võib-olla peaks mõni seda haiglaseks kinnisideeks, aga tema tahtis lihtsalt korra selle tüdrukuga lõbutseda. Saanud üllatuslikult obaduse vastu nina, tekkis tüdrukul ideaalne võimalus plehku pista, kuid tema kahjuks suutis Keaton end liiga kiiresti koguda. Ei olnud keeruline järele jõuda tšikile, kes kontsade klõbinal ebatasasel tänaval tema eest põgeneda kavatses. Veel rääkis näitsiku kahjuks fakt, et nad olid praegu liigagi üksikus kohas, et tal oleks kellegi abi oodata - tühjad laohooned ümberringi. Ideaalne võimalus Keatoni jaoks, mida ei saanud kasutamata jätta. Haaranud uuesti tüdruku käsivarrest kinni - sel korral tugevamalt -, tiris Paul teda enda poole. "Kas sul on ikka veel probleeme tunnistamisega, et see mäng käib minu reeglite järgi?" esitas ta küsimuse, millele ei lootnudki tegelikult vastust saada.

Kennedy karjatas, kui ta tundis, et mehe käsi võttis jälle Kay kindlasse haardesse. "Palun lase mul minna, ma võin enda raha sulle anda, mine osta mõni tüdruk endale," üritas neiu veel midagi päästa, hääletud pisarad jooksmas üle tüdruku näo. Kennedy kartis nüüd meeletult, ta ei suutnud korralikult rääkidagi. Tüdruk soovis meeletult, et Castiel oleks siin olnud, aga Kay teadis hästi, et poiss oli hetkel kodus, tegeledes ülikooliga. "Palun lase mind lahti," anus neiu, ripsmetušš silmade all vaikselt laiali minemas. Kay üritas end lahti rabeleda, aga see ei õnnestunud, ka jalalöök ei paistnud mehele suuremat kahju tegevat, pigem see lihtsalt ärritas. Kennedy käed värisesid kergelt ja süda peksis aina kiiremini.

Ja jälle tegi tüdruk midagi, mis Keatonile vägagi meeldis. See anumine tegi mängu mehe jaoks veelgi põnevamaks. Pakkumisel polnud iseenesest vigagi, kuid sellegipoolest Keaton keeldus. Kui tal on raha vaja, suudab ka ise selle hankida. Mehel olid selleks omad viisid. Seda ta ei kannatanud, et keegi talle ära ütles, kuna Paul oli harjunud saama iga naise, kes talle huvi pakkus - vahet ei ole, milliseid võtteid ta selleks kasutama pidi. "Kena pakkumine küll, aga pean kahjuks tunnistama, et ei taha praegu kedagi teist. Ära unusta, et sina olid minu lemmiktantsijanna," rääkis mees praegu ehk liigagi rahulikul toonil, kuid ei omanud endiselt kavatsust näitsikut enda haardest vabastada. "Mitte enne seda, kui me oleme natuke lõbutsenud," vastas ta tüdruku palvele, näol õel irve.

Kennedy üritas end uuesti lahti rebida, aga sellega ta tegi ainult endale haiget. "Ma ütlen viimast korda, lase mind lahti!" käskis Kay, hääl värisemas. Tüdruk lähenes mehele, et talle põlvega kubemesse virutada ja uuesti jooksu pista, kuid nüüd komistas tüdruk ja lendas pikali. Paanikahoog sai neiust võimust ja ta jäätus hingeldades paigale. Parema käe peopesa veritses ja püksipõlved olid vist katki, neiu teadis seda, et ta põlved tulitasid meeletult, kuumad pisarad jooksid üle Kay näo ja ta kartis meeletult. Hirm halvas terve keha. Tüdruku käekott lebas eemal maas, lukk lahti.

Irve Keatoni näolt ei tahtnud ikka veel kuskile kaduda. Nagu näha, siis oli tüdruk aru saanud, et palumisega ta midagi ei saavutada. Paraku ei saavuta ka ilma palumiseta. Näinud, kuidas tšikk tasakaalu kaotas ja pikali lendas, muutus Pauli meeleolu isegi lõbusamaks kui enne. Tüdruku vastupanu hakkas juba murduma ning just seda mehel vaja oligi. Järgmisel hetkel haaras Keaton neidise juba endale sülle ning hakkas teda mahajäetud laohoonete poole vedama, et oma plaaniga lõpuni minna. See käekott, mis maha lebama jäi, oli praegu viimane asi, millele mees mõtles.

Kayton palus ikka veel Calvinit, et too tüdruku rahule jätaks, aga see palve läks justkui kurtidele kõrvadele. "Lõpeta praegu ja ma ei sega politseid!" kõlas neiu järgmine pakkumine, iga sõna vahel ta pisut rabeles, üritades mehe käest pääseda, aga peale kukkumist oli Kennedy nii nõrk, ta värises meeletult ja vaheldumisi käisid külma- ja kuumahood. Naisel oli tunne, et see ongi maailma lõpp ja tema valiti mingil veidral kombel teiste eest kannatama.