Unforgiven

Kui näitsik mainis politseid, tõi Keaton selle peale kuuldavale vaid ühe ilge naeruturtsatuse, aga ei lausunud sõnagi. Juba mehe vabaduses veedetud aastad näitasid, et politsei ei oska korralikult oma tööd teha. Ja kui peakski keegi talle sappa ilmuma, võib mees iga kell Tree Hillist jalga lasta. Ta ongi juba siia päris kauaks püsima jäänud. Nüüd oleks aeg kusagil kaugel uut elu alustada.
Keaton suutis tüdruku ilma suuremate probleemideta ühte laohoonesse toimetada, pärast mida ei jäänud ta enam aega raiskama, vaid asus neidisel riideid seljast kiskuma... Temasugusel inimesel loomulikult mingeid süümepiinu polnud. Pealegi ei olnud täna üldse esimene kord, kui ta millegi sellisega hakkama saab.

Kennedy üritas veel mitu korda Calvini käest põgeneda, aga kõik katsetused vedasid vett. "EI!" kriiskas Kay läbi nutu, kui Calvin riiete juurde asus. Kennedy proovis uuesti mehele vastu hakata ja talle igale poole rusikatega ja jalgadega hoope jagada. Tüdruku üks käelaba vist juba veritses päris hullult, osaliselt kukkumisest, osaliselt võitlemisest Calviniga, kuna ta tundis, et midagi sooja voolas randmest aegamööda alla. Ei, ei, ei, see ei tohtinud nii lõppeda, ei tohtinud. Tüdruk tundis juba, et ta on kui kolmas inimene, kes jälgib toimuvat ja ei saa midagi teha, see oli kohutav! Kay ei näinud enam korralikult, silmad olid juba ammu pisaraid täis valgunud ja pime laohoone ei aidanud kaasa.

Keaton ei teinud välja näitsiku kriiskamisest, kuna ei uskunud, et siia nii üksikusse kohta keegi praegusel ajal oma jalga tõstaks. Võidelda ju näitsik võis, kuid mehest tema jõud üle ei käinud. Paul tunnetas oma üleolekut, tegemata välja tüdruku nuuksumisest. Ta oli ju pakkunud välja võimaluse kõik see rahulikult ära korraldada. Mehe arvates polnud see üldse tema süü, et tšikk ta 'lahkest' pakkumisest keeldus. Ja mida tal ikka vigiseda, kuna kõik need striptiisitarid seal on täielikud hoorad. Üritagu aga uut elu alustada, minevikku see ei kustuta. Väikese pusimise peale sai Keaton näitsiku lahti riietatud, kuigi need hilbud enam kandmiskõlblikud ei tundunud. Endaga läks tal loomulikult mitu korda kiiremini.

***
Saanud lõpuks oma tahtmise, jättis mees näitsiku laohoonesse vedelema ning kõndis ise minema. Iseendaga oli ta praegu ülimalt rahul, kuid ei mõelnud hetkekski sellele, kuidas tüdruk ennast tunda võis. Paljude naiste elu ei saa pärast vägistamist enam kunagi endiseks, aga Keaton ei hoolinud mitte kellestki teisest peale iseenda. Kui laohooned juba kaugenema hakkasid, vaatas mees korraks veel üle õla tagasi, jätkates mõne hetke pärast oma teekonda.

Kennedy jäi veel mõneks minutiks külmale betoonile lebama, silmad lahti mitte midagi jälgimas. Kay värises tugevalt üle terve keha, ta ei suutnud enam nuttagi. Neiu tundis, et ta keha oli vaikselt jahtumas, öine tühi laohoone oli kõike muud kui soe. Tüdruk hakkas kiirustades riideid selga ajama, noh, selle, mis riietest alles oli. Pluusi krae oli õmblusest peaaegu lahti, teksad veel rohkem katki. Pintsak oli ainsana terveks jäänud, aga neiu oli kindel, et ta ei kanna neid riideid peale tänast enam kordagi. Ta sai need lõpuks selga, aga kingi oli mõttetu panna, ühel puudus konts. Kennedy viskas need vihast mööda laohoonet laiali ja pisarad hakkasid uuesti voolama, ta ei saanud seda endale lubada, mitte praegu. Kennedy läks tagasi tänavale ja leidis enda käekoti, kust ta värisevate kätega mobiili leidis. Otsinud üles Castieli kontakti, pani siiski tüdruk jälle mobiili kinni, sest ta tundis piinlikkust ja häbi. Kennedy läks paljajalu korteriteni ja suutis endale selle ajaga tallad pisut katki teha.

Jõudnud korterisse, unustas ta isegi ukse enda järel lukustada, nii väga soovis Kay minna duši alla, et seal end kolm korda üle küürida, alles nüüd sai tüdruk aru, kui palju sinikaid, marrastusi ja kriimustusi tal oli. Parema käe peopesa oli kõige hullem, selle sidus tüdruk pärast puhastamist sidemega kinni. Jätnud riided vannituppa hunnikusse, tõmbas tüdruk selga puhta pesu, lohvakad hallid dressipüksid ja ühe suure T-särgi, millega magama minna. Olnud teki all, hakkas tüdruk uuesti paanikahoogu sattuma, hingamine raskenes, silmad jooksid pisaraid täis ja tüdruk hakkas jällegi kontrollimatult värisema. Alles paari tunni pärast uinus tüdruk, ja sedagi ainult suure väsimuse pärast, muidu oleks ta ilmselt hommikuni voodis lamanud ja tundnud häbi, piinlikkust, viha ja kurbust.
OT:läbi