Jeth

Nimi:
Tree Hillis olles seisab tema passil kirjas Spencer Jeth, täiesti originaalsel sünnitunnistusel aga Patrick Jethro

Hüüdnimi:
Peamiselt Jeth, Specerit (veel vähem sellest venitatud Spence'id ja Spency'd) kasutab ta harva

Vanus:
25

Sünnipäev:
5. veebruar

Sugu:
Mees

Pildiohver:
Kevin Zegers

Töökoht:
Jethi ametit võib pidada kui "puhta töö ära tegijaks". Tema nimi on niivõrd-kuivõrd tuntud teatud ringkondades ja tema üks kindel telefoninumber igati kättesaadav. Helista, ütle summa ja võib-olla ilmub ta kohale, et kõrvaldada sinu probleem või midagi muud leebemat. Väga tähtsad ninad võivad ta nägupidi ka ära tunda, kuid üldjuhul on see siiski harv juhus.

Elukoht:
Sündis New Yorkis, kolis 12-aastaselt Chicagosse, sealt edasi on elanud alates 16. eluaastast igal pool USAs kui ka sealt väljas (nendel juhtudel pole elamine üle aasta kestnud). Praeguseks puhkab jalga Tree Hillis ühes Westside'il asuvas korteris.

Ajalugu:
Jethi elu algas üsnagi hästi. Vähemalt talle tundus nii. Tema isa oli küll mingisuguste kahtlaste inimestega ühes pundis ja ema juba tema sündimisest saadik kusagil teadmata kadunud, kuid tal oli siiski rõõmus beebipõlv, sest isa kohtles teda hästi ja lasteaias olid kõik temaga sõbrad. Tema elu esimene allakäik algas juba seitsmendal eluaastal, kui ta oli just esimesse klassi astunud. Nimelt tapeti tema isa, otse tema silme all. Karta on, et selline asi mõjus üsnagi rängalt poisi prüühikale, kuid ta elas selle kuidagi omamoodi üle. Teda kummitas see pilt küll mitmeid aastaid unenägudes ja vahest isegi siiamaani, kuid tänu sellele vähemalt suutis ta meeles hoida nende inimeste nägusid, kes ta isa maha olid lastud. Seitsmeaastane poiss viidi üle lastekodusse, sest mingeid erilisi sugulasi neil ei olnud. Olles siiski armsa naeratusega poisike, tahtis teda päris mitmed paarid lapsendada, kuid nooruk suutis iga ühe juurest minema joosta, tagasi lastekodusse. Tegu ei olnud ilmselgelt mingi erilise kohaga, pigem oli see päris korralik urgas, kuid Jeth eelistas seda igaljuhul võõrastele peredele. Kuni üks paar poisi endaga Chicagosse viis ja enam ei olnud väga kuhugi põgeneda. Selleks ajaks oli poiss 12 - usukumatu, et teda endiselt taheti lapsendada, kuigi tegu nii vana poisiga oli - ja juba oli ta suutnud endas teatud iseloomu välja kasvatada. 

Olles juba New Yorkis mitte kuigi ühe koha peal püsiv isik, jätkus see ka Chicagos. Seekord tuli ta muidugi enda uue pere juurde tagasi, sest mujalt ju süüa ei saanud. Niisiis elas ta seal oma emme ja issiga, kes olid küll väga toredad ja hoolitsevad, kuid ei suutnud siiski teismelist poissi pahandustest eemale hoida. Ta ei püsinud väga palju kodus ja sidus ennast aina rohkem tänavaeluga. Joomine, suitsetamine, narkootikumid - kõik olid teretulnud. 16-aastasena oli tal aga järjekordne natuke suurem muutus elus. Nimelt, kõndides tänaval, nägi ta ühel hetkel meest, kelle nägu oli talle mällu nii hästi süüvinud. Ilmselgelt oli tegu poisi isa mõrvariga (vähemalt ühega nendest). Ta oli küll algul skeptiline, sest tegu oli siiski Chicagoga ja mõrv oli toimunud New Yorkis, kuid ta suutis ennast kuidagi tema seltskonda smuugeldada ja lõpuks pidi ta siiski tõdema, et tegu on sama mehega. Algul ei teadnud ta, mida selle teadmisega peale hakata, kuid ühel hetkel, olles temaga kahekesi ühes ruumis ning olles juba pooleldi purjus, lõi temas lihtsalt midagi välja ning ta tappis selle mehe. Külmalt, shottide juurde mõeldud sidruni lõikamiseks vajamineva suure noaga. Okei, mõrv tehtud, what next? Täiesti ootamatult tuli sinna samasse ruumi üks teine mees, vanem, veidram. Sel hetkel oli Jeth täiesti kindel, et temaga on nüüd kõik, kuid oh üllatust! Võõras mees pakkus talle oma abi laiba ära peitmisel ning hiljem oli neil üks pikem jutuajamine. Tuli välja, et tegu oli ühe palgamõrvariga, kes oli sel alal juba vana kala ning kes ise kutsus ennast "puhta töö ära tegijaks". Midagi see vana kala igatahes Jethis nägi, sest ta pakkus talle enda juures väljaõpet. Ta oli juba tõesti vana ning tahtis selle ameti maha panna, kuid tal oli niiöelda mantlipärijat vaja, kes tema ühemehe impeeriumit edasi kannaks. Mida iganes ta siis oma impeeriumi all ei mõelnud. Igatahes, natuke mõelnud, oli Jeth nõus. Üheks tõukepunktiks oli muidugi ka see, et mees lubas aidata tal üles otsida ka ülejäänud kaks meest, kes tema isa mõrvapaigal olid olnud. Ja nii lavastasid nad poisi surma, et tema uued vanemad teda otsima ei hakkaks. Auto plahvatas, ühtegi jälge peale paari isikliku vara järgi ei jäänud.

Patrickut ei olnud enam olemas. Oli mingisugune uus, suvaline nimi, kuid see sisaldas endas nime Jeth. See oli poisil kujunenud juba väiksena hüüdnimeks ning ta ei tahtnud kuidagi sellest loobuda. Ta kolis koos mehega ära päikselisse Californiasse, kus õppis kõike sellest, kuidas püsida varjamatult ja kuidas hoida külma närvi. Ja veel umbes miljon asja. Tema õppused kestsid aasta, kuni ta lõpuks pani toime enda teise mõrva. Seekord oli see läbikaalutletud, juba märksa profesionaalsem kui esimene. Sellega kenasti hakkama saanud, pani ta punkti enda täielikule õppusele. Algas rida tööotsi ja tutvustuse sobitamist. Ehk siis the fun time. Ta kolis üsna varsti Calist ära, minnes igalepoole mujale kuni ühel päeval, vanus oli tal siis 20, leiti ülesse teine mees, kes ta isa mõrvas. Mõrvarite leidmine ei olnud tema "sensei" esmane prioriteet ja seetõttu ka selline viivitus leidmisega. Ühe leidnud, tegi noormees tema mõrvamisest ühe pikaajalise piinamisrituaali. Just because he can. Ilmselt jõudis see kuuldus ka kolmanda meheni, sest ta pages kusagile tundmatusse ja Jeth pole teda siiamaani ülesse leidnud. Kuigi ta oli eeldanud enda elu rajade peamiselt mõrvadele (mis kõlab küll päris halvasti, kuid see selleks), hakkasid tal ühel hetkel tulema ka teised tööotsad. Olid nendeks siis kas ähvardused, mõngingate seadeldiste äratoomine, salaalkoholi ja narkootikumide import ning eksport või mingi muu, mis inimestele pähe on tulnud. Sedalaadi tööotsad muutsid tema näo natuke tuttavamaks, sest kui ta enne põhimõtteliselt mõrvas kõik võimalikud tunnistajad, siis nüüd oli tema pilt ka mõnel tähtsamal ninal kusagil kapipõhjas peidus olemas. Nüüdseks on Jeth enda tööga päris korraliku summa pangakontole kühveldanud, mis ei tähenda muidugi seda, et tal korterid igas võimalikus suurlinnas on, suvemajad Hamptonis ja Itaalia külje all ning jahid Vaikses ookeanis ja Vahemeres. Ta on püsinud võimalikult märkamatult, kui välja jätta väikesed uhkeldamised autode või mootorratastega, mille vastu tal väikestviisi nõrkus on. Kuid need on tal ühes kindlas linnas garaažis luku taga ja võti selle jaoks on ainult temal. (Loomulikult) Tree Hilli sattus ta lihtsalt põhjusel, et lehed äkitselt sellest kohast nii palju rääkima hakkasid (koolitulistamine, of course) ja kuna ta nagunii oli ühte kohta juba liiga kauaks jäänud, otsustas ta end sinna sisse seada.

Perekond:
Puudub selline asi. Ainuke isik, kes kunagi tema perekond oli, oli tema isa, kes aga mõrvati. Foster home'id olid tema jaoks üsnagi tähtsusetud, hoolides oma viimasest perest ainult nii palju, et mitte keegi teda nendega siuda ei saaks. Natuke lähedasemaks inimeseks saaks ehk pidada ka tema õpetajat/juhendajat/senseid, kuid temasse suhtub ta pigem aupaklikult kui mingisuguse rõõmsa perekondliku südamlikkusega.

Iseloom:
Pealtnäha on Jeth üks väga tore ja sümpaatne mees. Ta paistab tundvat inimestest väga huvi, oleks ilmselt suurepärane abikaasa ning tulevaste laste isa. Tegelikkuses on asi aga sellest päääris kaugel. Alustades juba sellest, kui külmavereline ta tegelikult on, sest.. well.. mingeid erilisi süümepiinu ta kõikide nende inimeste tapmiste pärast ei tunne. Eks algusaastatel nägi ta vahest tapetud inimeste nägusid unenäodes, kuid see läks kiirelt üle. Tema jaoks on inimelu väärtusetu ning lõpuks surevad nad kõik. Ta on väga osav manipuleerija ja koos sellega ka teiste naha alla pugeja. Temast õhkub usaldusväärtust, mis on aga tulnud pika treenimise käigus. Tal oleks endas justkui kaks inimest, kelle omavaheline vahetamine on nupuvajutuse kaugusel. Ta ei kiindu inimestesse ega ürita luua nendega mingisuguseid kauaaegseid sõprussuhteid. Sama kiirelt kui ta kellegi ellu tuli, on ta ka sealt läinud. Ta on oma 25 aasta jooksul oi kui palju südameid murdnud, kuid tal on sellest kõigest ükskõik. Tal on lihtsalt oma üks rada, mida mööda ta käib, kaldumata kordagi kõrvale. Justkui oleks ta mingisugusel missioonil, kui tegelikkuses ta lihtsalt ei oska muud moodi käituda..

Välimus:
 Jeth on sportliku kehaehitusega ja 178cm pikk mees, kes kannab pigem tagasihoidlikke riideid. Seda siis igapäevases elus - teksad, pusad, tennised.. Tal on isegi nokamüts tavaliselt peas. Loomulikult on ta võimeline ka ümberkehastuma, kandes peeni ülikondi ning läikime löödud kingi. Juuksed on tal keskmisest natuke pikemad ning kui mitte nokamütsi all peidus, siis vähega tahapoole silutud (käe või geeliga - olenevalt olukorrast). Tal on hallikassinakad silmad ning muie, mis võib paista pisut pilkav.

Muud huvitavat:

• Tal on väga hea mälu, mis avaldub ka selles, et tal on meeles iga nägu, kelle ta mõrvanud on. Üsna tüütu on sedasi elada, kuid misa sa ikka ära teed. See on aidanud tal isegi nende suhtes arvet pidada.
• Omab mingi miljon passi, kus igaühel on erinev nimi, kuid pole mitte kunagi ära jätnud selles sellist nime nagu "Jeth". Olgu see siis teise nime või perekonnanimena.
• Üks peamisi asju, mis teda siiamaani on elus hoidnud, on viimane kättemaks - ta pole siiamaani üles leidnud kolmandat meest, kes tema isa mõrvas kaasosaline oli.