still alive

Jeah, that really happened. Ja Lola tuletas seda talle pidevalt meelde. Oma eksistentsiga. Kusjuures ta oli enda emaga üsna sarnane ka.. Mõni ime, et Marc nii hea meelega boytoy ameti omandas. Ja hiljem Lolal end ära kasutada lasi. Like mother, like daughter.
Marc muigas kergelt enda jaoks üsna tuttavat keskmist sõrme taas püstises asendis nähes. Tema ideede peale kippus selline vastus tulema jap enamasti. Aga Andrew parem vaadaku ette, kuhu ta täpsemalt Marcust saadab. Seda võib väga ekslikult kutsena tõlgendada. *gayalert*.
"Mina tean!" sõnas ta siis ülihelikiirusel teemamuutuse peale, nägu juba selline peas, mis ta ülimat elevust väljendas ja samas ütles 'don't you dare interrupt me now'. "Meie kaks vahetame riided ära! Ja siis mina heidan voodisse ja sina lähed casually välja siit haiglast kui külastusaeg lõppeb. Ja siis kui need ülihotid õed mind ehk sind kontrollima tulevad, siis nad avastavad, et ma/sa olen/oleme.." - endal jooksis ka juhe kokku juba - "..tottaly terve! Noh, eeldusel, et nad mental check'i ei tee. Ja siis kirjutavadki su välja! Või noh.. minu. Meie! Meid kirjutavad välja," ladus Marc oma uue ülimalt awesome plaani ette. And cue the middle fingers.

Hahahahahahahahahaha, you funny little fuck. Ja täpselt seesuguse hääletu sarkastilise naeru ning "kill yourself" pilguga, complementary detailiks üles kergitatud keskmine sõrm, Lorelei Marcile vastaski, et seejärel sujuvalt puhtsüdamliku ignoreerimisega jätkata ning tähelepanu tagasi haigevoodis lebajale viia. Ding-dong, you've got the wrong Braxton. Pööritanud kõigest korra-kaks silmi, kui Marcus oma huumorinurgakesega jätkas, hammustas tšikk tükikese omaenda ülimaitsvast külakostist, vaba kätt Tyleri alaseljalt mehe teksade tagataskusse libistades, et kutti ülidiskreetselt gropeda. Tal polnud aimugi, et Scarlet ja Tyler üksteist teadsid ning tänu Marci kohutavale tähelepanunõudvale huumorimeelele, oli tšikil jäänud märkamata ka dafuq pilk nende nägudel. "Aa, mm, see on Tyler, muideks," taipas Lola alles nüüd mingisuguse suvalise tutvustusega lagedale tulla. "And those are my friends," viipas ta nüüd ebamääraselt Andy voodi poole, Marcust viipeulatuses nimme välja jättes, tundes hetkeks kiusatust kutti mingisugusel "ja see on tsirkusest põgenenud debiilne ahvipärdik" moel tutvustada, kuid.. why bother.
Ja siis tuli Andy üligeniaalse ideega lagedale. Millele järgnes kohe Marcuse veel geniaalsem mõttelisa. "And Marcuse's corner of shitty comedy strikes again," tuli brünetitar ülisarkastilise märkusega lagedale, enne kui tähelepanu uuesti Andy'le viis. "Aga hell no, ma tulin siia kätt hoidma," sõnas tšikk üsnagi "nope, not a chance" toonil, sest.. olgugi, et ta oleks igal muul hetkel olnud kahe käega poolt ja ise selle freaking ratastooli pihta pannud, siis hetkel.. noup. Ta oli näinud, kuidas Andy seal kuradi vetsupõrandal verd purskas. Ja nähes nüüd kutti seal haiglavoodis.. well, erinevus oli märgatav. Ja kui haiglavoodi ta selliseks muutis, siis hell no, tema Andy't sealt välja koukima ei hakka, vähemalt mitte enne karbitäit kosmoseküpsiseid.

Scarlet lihtsalt snuggle'is seal voodi peal oma sõbuga edasi ning ainult muigas kui Marcuse ja Lola vahel mingiks märkuste loopimiseks läks - kevad, hormoonid ja värki. Nii kaua kuni pudelite loopimiseks ei läinud oli kõik veel ok. "Ma olen Scarlet," mainis tsikk pisikese lõbustatud muigega kui Lola neile Tylerit tutvustas, kuid hakkas siis järsku rohkem kuulama, mis ideid need Marcus ja Lola omavahel loobivad. "Cmon," tegi tsikk aga nüüd lõpuks samuti veidi tõsisemal toonil suu lahti. "Ta on siin mingi kolm päeva kopitanud, praegu oleks nagu aeg juba välja saada..." arvas Scarlet ning sasis siis veits kuti juukseid, kellel ta juba peaaegu süles istus. Näed, värv juba näos tagasi ja puha, mida ta ikka siin edasi istub. Oli obvious, et see ei olnud kõige hiilgavam idee (khm, Andrew ei saand isegi kõndida, khm), kuid Scarlet oli sellegi poolest käpp. Värske õhk ei teinud ju kunagi kellelegi liiga. Pluss Scarlet oli ise ka nädal aega nagu mingi koopanaine elanud, nii et oli viimane aeg lõpuks midagi päriselt teha. "Rotime kuskilt õdede riided, veeretame Andrew' välja ja voila."

Tyler kergitas kulme, kui tema kohta boytoy öeldi. Srsly? Nägi ta väga boytoy moodi välja või? Aga ometi ei hakanud mees midagi ütlema, sest ilmselgelt polnud too tüüp inimene, kelle peale oma sõnu raisata võiks. Lihtsalt üks pilves tüütus. Vähemalt tundus ta pilves olevat. Mida enam kutt rääkis seda enam tahtis Tyler kuskilt toruteipi otsima minna või miskit. Tho aknast alla oleks teda ilmselt lihtsam lükata. Igal juhul ei tahtnud Tyler kutti väga kaua kuulata. Õnneks oskasid teised ka nagu midagi rääkida ja kui Lola teda tutvustas, hoidis Ty turtsatust tagasi. See kloun oli ainus, keda ta sealt ruumist ei teadnud ju. Aga tundus, et Scarlet mängis rõõmsasti, nagu ta meest ei tunneks. Siiski pööritas Ty selle peale vaid silmi ning vaatas tüdrukut veidi küsivalt. Oli ta tõesit oma kihlatu juba välja vahetanud? Ei noh, Tyler midagi ette ei heidakski, oma asi, mis teeb. Ongi hea, kui ta õnnelik on.
Mida jaburamaid asju noored Andrew välja saamiseks pakkusid seda enam oleks Tyler tahtnud naerma turtsatada. "Võltsi lihtsalt oma isa allkiri ja oledki väljas," sõnas Ty. Lihtne ju. Andrew oli eeldatavasti oma kullakalli issi või siis emme söödal alles ja kui ta vanema vastutava allkirja paberitele alla saab, võibki kutt välja jalutada. "Ja kui sellest ei piisa, siis on ilmselt parem, kui sa siin oled mõne aja. Söö küpsist ja parane kenasti," muigas Tyler. Pakuks kutile kanepipläru, aga haiglas seda nagunii suitsetada ei saaks ja Lola küpsised kindlasti tegid oma tööd piisavalt hästi. Mis viga haiglas olla, kui tuju koguaeg lõbus on.

Marcus saatis Lolale vastuseks õhusuudluse, lõbus muie huulil. Need kaks said küll suurepäraselt läbi. "No eks sa tule hoia paar minutit ja siis jätkame plaaniga," sõnas kutt kergelt naerdes Lolale, viies pilgu siis Scarletile. Nagu see scarlet letter.. Nice. "Oojaa.. Sulle sobiks õe kostüüm kindlasti väga kenasti," nõustus kutt neidise plaaniga, kergitades Andrew suunas 'you know what I mean' stiilis kulme. Kuigi tema peas keerles küll rohkem naughty nurse mitte see tavaline meditsiinitöötaja riietus nagu haiglas näha võis. Same theme.
"No teoreetiliselt ei pea ta midagi võltsima. Kutt on täiskasvanu siiski. Paberite järgi vähemalt. Aju jäi veits maha kasvult, aga pole hullu," sõnas Marcus boytoy inputi peale. Tegelikkuses võis Andrew lihtsalt haiglast välja jalutada.. ee.. kärutada. Peab lihtsalt allkirja andma, et ta astub teadlikult arsti soovitustele vastu ja voila. Aga jah, parem oli kui ta veits ikka puhkas seal veel. Kuni jalad alla sai näiteks.

Tyler oli paras muna, et ta Scarletist nii mõtles, aga kuna Scarlet polnud päris kindel mille peale see küsiv pilk oli, siis kehitas ta lihtsalt õlgu ja otsustas, et seletab Tylerile hiljem... Misiganes see siis ka polnud, mis seletamist vajas. "Sobikski," tõdes Scarlet pisikese muigega, kui Marcus mingi koolipoisi märkuse tegi, kuid noh, mida muud Andrew parimalt semult oodatagi. Käbi ei kuku kännust kaugele. "Te peaks neid kooke lihtsalt rohkem sööma, Andrew on ka elavam kui te kõik kokku," arvas Scarlet aga kui kõik järgemööda enamvähem meh olemisega olid selle idee peale, kuid mingil põhjusel oli naisel hea tuju, nii et see ei häirinud teda niivõrd kui oleks võinud. Lõppude lõpuks olid nad kõik ikkagi siin ja isegi kui Andrew tõesti siia hallitama ja arstide järelvalve all kanepikooke sööma jääb, siis pole ta vähemalt surnud.