All those little reminders

Ega Matt nimelt lollustega hakkama ei saanud, tal tuli see loomulikult välja. "Mis kingitused sulle üldse meeldivad?" tahtis mees teada. Nad ei olnud Danielaga nii rääkinudki. "Sa siis ikka ootad pulmi," lausus Sommers ja suudles siis Danielat. "Küll me kunagi need ära teeme, meie emad lööksid meid muidu maha," turtsatas Matt. Mees hakkas õrnalt ringe neiu kõhule vedama. "Dialoogid jäävad jah kuidagi," nõustus Matthew. "Tead, pisike, su ema on indiaanlane, päriselt ka. Tule vaatama, aga mitte praegu, sa pead novembrini ootama," rääkis mees edasi. Tal ükskõik, et tema poeg/tütar teda ei kuule, ta oli siiski juba elusolend.

Lollustesse oskas mees tõesti sattuda ja seda teadis isegi Daniela. "Üldiselt ma ei ole eriti valiv inimene, kui asi puudutab kingitusi. Ma arvan, et tähtis on, et neil oleks tähendus või mingi sügavam väärtus. Ühtegi kingitust ma veel kellelegi näkku pole visanud, nii et muretsemiseks pole põhjust," muigas Daniela. Kõik armas ja tüdrukulik läks tema puhul alati kümnesse, rääkimata muusikateemalistest kinkidest. "Ahjaaa... öökulliteema on minu puhul alati väga teretulnud," naeris näitsik, sest ta tõesti ei teadnud, miks tal nende lindudega selline suur kiindumus oli. Dani ei saanud veel Matti väitele vastu vaieldagi, sest sai hoopis ühe suudluse osaliseks. "Praegusel hetkel ei näe ma, et pulmad väga vajalikud oleksid, aga võibolla tõesti ühel päeval," kehitas tüdruk enda õlgu. Hetkel peaksid nad lihtsalt õppima teineteist tundma ning elama koos. Kui laps tuleb, siis peaksid nad harjuma olema perekond ja kui see kõik töötab, siis võivad nad ju ka abielluda. Kui Matthew tema kõhule ringe hakkas tegema, jälgis Dani mõnda aega mehe kätt, kuni viimaks enda käe mehe omale asetas. "Kuule, ära pane talle selliseid lolle mõtteid pähe, et ta varem välja peaks tulema," turtsatas Dani, "laps pole veel sündinudki ja juba sa õpetad talle rumalusi." Sasinud kergelt mehe pehmeid juukseid, hakkas tüdruk naerma. Üllatav, kuidas ta sellisest paanilisest nutmisest naermiseni oli jõudnud.

Jah, lollused juhtusid Matthew'l päris tihti, liigagi tihti. "Öökulli ei ole tahtnud? Elusat," uuris Matthew. Ilmselt Daniela veel nii vaimustuses ei olnud nendest lindudest ja eelistas neid pigem enda riietel või siis ehete näol. "Hoian seda meeles," vastas Matt noogutusega. Tüdrukud ikka tahtsid vist suurt valget kleiti, printsessikrooni ja ülikonnas printsi valgel hobusel enda juurde. Rosie tahtis juba praegu, miinus muidugi see prints. "Ei panegi, ma ütlesin ju talle, et novembris, sinna on veel palju aega," lausus Matt ning surus ühe musi neiu käele enda oma peal. "Millal sa New Yorki jälle lendad? Mul on sulle üks üllatus," rääkis Matthew ning muigas kavalalt.

"Ei aitäh," lausus tüdruk turtsatades. Nii vaimustuses ta tõesti ei olnud nendest lindudes, et endale ühte puuri pista. Polnud väga tema teema. Daniela nautis seda, mis neil siin praegu oli. Ta tundis ennast nii kergelt, et ta võiks lausa lennata ning ta naeris. Seda kuni ta kuulis Matti küsimust. Mnjah. New York. Ta keeras enda pilgu eemale, kuid sisendas siis kiirelt, et ei tohi jälle asju enda sisse koguda. Seega vaatas ta mehele uuesti otsa, neelatades õrnalt. "Ma mõtlesin, et ma ei lähe sinna enne suve ja... ma tean, et me ei ole sellest rääkinud, aga ma tahaksin Tree Hillis sünnitada," sõnas Dani seekord täpselt, mida mõtles.

Matthew kuulas. Ta pidi vist tõesti mõtlema korteriostule Tree Hillis, natuke nadi oleks vanemate juures elada. "Olgu," sõnas mees mõne hetke pärast. "Kas me elaksime nii kaua minu juures või ma vaatan meile mõne elamispinna?" küsis Matt seejärel. Kodus oli hea olla, õed-vennad pidevalt olemas ja vanemad ka, aga omaette oli neil raskem olla, igal hetkel võis keegi sisse sadada.

Daniela tundis ennast hästi, et ta oli ilusti öelnud, mida arvas ja Matthew kuulas etda ilusti. Ta tegi seda ju tegelikutl alati, aga Dani kippus ikka kõike ensele hoidma, aga mitte enam. "Ma ei tea," kehitas tüdruk õlgu, "ma ei hakka valetama - ma tõesti tahaksin kohta, kus me saaksime kahekesi olla ja see ei oleks hotellituba, aga ma saan aru, kui sa tahad enda perekonnaga koos olla. Sa näed neid niigi nii vähe ja ma ei taha, et nad arvaksid nagu ma võtaksin su nende juurest ära." Isegi praegu võis iga hetk keegi sisse tulla ja kui see oli Rosie, siis ta tavaliselt isegi ei koputanud, vaid lihtsalt tuiskas sisse.