All those little reminders

Daniela astus Sommeriste majja kuskil poole kümne ajal. Ta suhteliselt elaski selles majas juba, kuigi ta külastas ikka aeg-ajalt enda kodu ka. Ta tundis ennast lihtsalt siin paremini ja praegu oli Matt ka kodus, mis oli suuuuur boonus. Dani eemaldas enda saapad ja üleriided ning jäi enda indiaanineiu kostüümi peale. Ta oli eile Hunteriga Mattile sõna saatnud, et tuleb hommikul ja siin ta nüüd oli. Kuna Helena ei tahtnud kodus süüa, siis jalutaski surmväsinud Dani esimesena kööki, et midagi hamba alla pista. Ta pidi ju siiski nii enda kui ka lapse eest hoolitsema. Ta tegi endale paar võileiba ning kugistas need kiirelt alla. Pannud kõik asjad ilusti tagasi, jalutas ta üles otse Matti tuppa. Mees magas rahulikult ja Daniela lihtsalt silmitses teda mõnda aega, istudes viimaks voodile. Teda silmitsedes tabas tüdrukut tõsiasi, et ta ei tea pool ajast seda, mida Matthew nende suhtes teeb. Ta on ju pidevalt ära. Kust ta teab, et Matthew midagi sellist ei tee nagu Colin? Korra ta juba tegi seda. Daniela üritas neid mõtteid tõrjuda ja endale sisendada, et Matt ei ole Colin, aga see oli raske. Ta asetas enda käe kohale, kus peaks varsti kõht paistma hakkama ning ohkas siis raskelt, visates ennast mehe kõrvale voodile. Kuigi ta oli surmväsinud ei suutnud ta magama jääda. Miski painas teda ja see ei lubanud tal silmi sulgeda. Enne kui ta arugi sai, hakkasid tema silmadest voolama hääletud pisarad, mis silmanurgast alla padjale voolasid, sest ta oli sellili. Rasedus või halvad mälestused?

Matthew oli eelmisel õhtul teinud arvutis tööd. Põhiliselt sättis ta enda ajakava, et peaks võimalikult vähe NY-s olema ja saaks võimalikult palju Danielaga olla, seega jäi sünnipäev tema jaoks ära. Matt sai õhtul teada, et Dani jääb sõbranna juurde ööseks ning seetõttu vajus juba kümne ajal magama.
Kuulnud kellegi samme ning tundnud seejärel kedagi veel voodis, pööras Matt ümber. "Hommikust, indiaanipreili," tervitas mees ning hõõrus silmi ja märkas, et Sandra nuttis. "Daniela, mis juhtus? On sinuga kõik korras?" küsis Matt murelikult, olles sekundiga ärkvel. Ta lootis, et ka pisikesega oli kõik korras. Mees ootas pingsalt vastust, kuna kartis kõige hullemat. Tegelikult ta ei teadnudki, mida karta, olukord oli päris hirmutav.

Daniela ei vastanud ühelegi mehe küsimusele, vaid tõusis istuli ja pani enda käe suule, hakates veel enam nutma. See on see kui korra alustada. Dani puges mehele kaissu ja peitis enda näo tema rinnale. "Ütle, et sa ei jäta mind..... ja sa armastad mind.... ja sa oled õnnelik minuga... ja sa ei kavatse mind enam kunagi petta," nõudis tüdruk läbi pisarate. Tema parem käsi tõmbus rusikasse ning ta hakkas õrnalt selle sama käega vastu mehe rinda lööma, "miks kõik mehed sellised....sead on, et neile ühest tüdrukust ei piisa.....ja miks on alati need head tüdrukud need kes kannatavad....miks?.....see ei ole aus." Daniela oli ilmselgelt segaduses ja pettunud milleski või kelleski või siis oli see hetk, kus ta esimest korda tõeliselt Matti petmisele reageeris. Kindlasti võimendas seda kõike Helenaga juhtunu, rasedus ja väsimus.

Matthew oli vaikselt juba paanikasse sattumas, kuid õnneks hakkas ta tüdruk lõpuks rääkima. Suurtel silmadel jälgis ta neiut, ning ajas end rohkem istukile ja pani käed kindlalt ümber Daniela. "Ma ei jätaks sind iialgi. Ma ei suudaks seda mitte kunagi teha, sest ma armastan sind selleks liiga palju, see üks kukkumine jääb ainukeseks, ma luban. Ma olin loll, nüüd tean, mis mul sinu näol olemas on," kinnitas Matt rahulikul toonil, hõõrudes õrnalt Sandra selga, et teda rahustada. "Daniela, rahu. Rahu," rääkis mees vaiksel toonil edasi, surudes enda huuled neiu pealaele. "Kõik mehed ei ole sellised, lihtsalt...Mõni on rumalam kui teine," seletas Matt edasi. "Sul pole põhjust nutmiseks, ma ei petaks sind enam iialgi, ma olen omad vitsad kätte saanud," lausus mees, kurk pisut pitsitamas.

Daniela tundis mehe käsi enda ümber ja enda seljal. Ta tunnetas mehe südamelööke ja kuulas tema hingamist, mille käigus Matthew' rindkere tõusis ja langes. Oli selge, et Matt on inimene nagu me kõik ja inimesed teevad vigu. Aga mille kuradi pärast need mõned vead nii kõvasti haiget teevad? "Sa võid ju seda öelda... aga sa oled nii vähe kodus ja tõde on....et mul ei ole õrna aimugi, mida sa seal teed ja kellega," lausus tüdruk. Miks see suhe nii raske pidi olema? Miks pidi Matt näitleja olema? Miks pidi Dani nii noor olema? Miks pidid nad nii vara lapse muretsema? Miks?Miks?Miks? "Kõik ütlevad, et usaldus on see põhiline... aga kuidas ma saan sind usaldada, kui sa oled juba korra.... mu usaldust kuritarvitanud..." tuli endiselt nii sõnu näitsiku suust kui ka pisaraid tema silmist. Ta ei tahtnud olla see nõrgem pool, kes kogu aeg nende suhtes nutab. Kuidas peaks Matt raskes olukorras temale toetuma, kui Daniela nii nõrk on? Aga ta ei suutnud enam. "See on nii valus," sõnas tüdruk, asetades enda enne rusikas oleva käe enda südame koha peale, "see on iga päev nii valus... aga ma üritan iga päev tugev olla sinu ja meie lapse ja kõigi jaoks, kes meis kahtlevad.... sest ma armastan sind nii väga ja ma ei taha sind kaotada... aga ma ei jõua enam naeratada... ma ei jõua enam tugev olla..."

Matthew üritas rahustada korrapäratu hingeldamisega Danielat, kes enda silmaveega Matt'i nahka niisutas. "Ma tean, et usaldust on raske tagasi võita, aga ma teen kõik, mis selleks vaja. New Yotgis jõuan ma harva sõpradegagi kokku saada, kuna tahan võimalikult palju aega veeta Tree Hillis," lisas Matt. "Ma tean, et ma ei vääri hetkel su usaldust, aga kümne aasta pärast saad sa minus kindel olla, sest ma ei ole kordagi enam kukkunud," rääkis Sommers, olles selles ise kindel. "Ma armastan sind, Daniela," ütles ta vaiksemalt. "Tugev mille pärast? Me vanemad ja perekond on meie taga 100%, ainus kahtleja on sinu isa, aga ma olen kindel, et kui ta näeb meie poja või tütre pisikesi käsi-jalgu, leebub ta kiirelt," selgitas Matt edasi. "Räägi minuga alati, kui sa tunned, et kõik on kokku varisemas, ma võin vajadusel kolme tunniga NY-st tagasi olla," lausus näitleja, tundes ääretuid süümepiinu.

"Aga ma ei taha, et sa minu pärast enda sõpradel ja karjääril kannatada lased," vastas tüdruk üsna hädisel häälel, tõstes pisut pead, et enda tumepruunide vesiste ja läikivate silmadega Mattile otsa vaadata. Daniela oleks tahtnud korrutada nagu katkine raadio, et mees ei tea seda, et ta kümne aasta pärast pole kordagi libastunud, aga selle asemel tuli lihtsalt üks vaikne ja pisike nuukse, pärast mida hakkasid uued pisarad voolama. Kui palju vett võib ühest silmapaarist tulla? "Ma ei räägi ainult enda isast... ma räägin inimestest koolis... ja üldse linnas... ja kõik see meedia... ja Internet," seletas Daniela. Seda oli lihtsalt liiga palju. "Kuidas ma peaksin sinuga rääkima, kui sa oled kogu aeg võtetel või mõnel kohtumisel või ürtiusel või kus iganes... ma saan aru, et see on osa sinu tööst... ja ma ei taha sind segada.... Pealegi mulle ei meeldi olla see nõrk pool kogu aeg... ma vihkan seda, kui sa mind nutmas näed... kuidas sa peaksid vajaduse korral minule toetuma, kui ma nii nõrk olen?" jäi Dani küsivalt Mattile otsa vaatama, lükates kiire liigutusega enda põse pealt pisarad ära, kuid need asendusid peagi uute hääletute piiskadega.

"Mu karjäär ei kannata, ma lihtsalt ei tee praegu nii palju filme, küll ma kolme-nelja aasta pärast võin jälle aktiivsem olla. Meestel ei ole sõprusega nii nagu naistel, et alati peavad kokku saama. Tõesti ei ole. Pealegi on Chad ja Trey siin, kes on ühed mu lähedaseimad sõbrad," rääkis Matthew nii nagu asjad olid. "Nad on rumalad. Ära võta neid kuulda, austa ainult kõige olulisemate inimeste arvamust. Ma sain ja siiani saan alati ka kellegi poolt meedias võtta, aga ma ei võta selliseid asju südamesse, tema jaoks ma ei saagi kunagi veatuks ja need haterid ainult negatiivseid asju näevadki," meenutas mees algusaastaid filmimaailmas. "Ma üritan aina rohkem kodus olla, suveks on mu graafik puhtalt sinu jaoks. Siis saame koos kasvõi mööda USA-d ringi sõita, kuni enam ei tohi. Ära muretse nõrkuse pärast, küll sa tugevamaks muutud," arvas mees, hoides käsi tihedalt enda tulevase ümber. "Ma olen sinust vanem ka, ma olen selles mõttes rohkem karastunud," arvas Matt. "Kui sa tõesti nii kardad meie tuleviku pärast, siis ma muudan selle kindlaks," lisas mees õrna naeratusega. "Daniela, ma ei arvanud, et ma abieluettepanekut nii noorelt teen, ära hakkagi minu vanuse kallal norima, aga sa olede tõesti kõik, mis mul tegelikult olemas on. Sa olid üks Sommersitest juba siis, kui ma tulpidega sulle külla läksin ja suutsin su korralikult segadusse ajada," ütles Matthew, naeratus näol, mõeldes armsale mälestusele.

"Aga ma ei näe, et sa nendega väljas käiksid. Sa oled kogu aeg kas tööl või minuga, aga ma ei taha, et sa nii enda teised sõbrad ära unustaksid. Ma ei taha, et sa peaksid arvama nagu ma võtan kõik su vabaduse ära ja sa pead kogu aeg minu järele vaatama," lausus tüdruk, justkui õhutades Matti välja minema. Millal ta üldse viimati niimoodi rahulikult midagi enda semudega tegi? Viimati ilmselt New Yorgis. "Ma ei tahagi neid kuulda võtta ja ega ma ei loegi seda kõike... okei alguses lugesin, aga põhiline on see, et mind ei huvitagi nii väga, mida nad minu kohta kirjutavad... aga nad on nii ebaõiglased sinu vastu... ma vihkan seda, et nad ei näe sind nii nagu mina," seletas Daniela, olles ilmselt suuremast paanikast möödas, kuid justkui lihtsalt niisama voolasid endiselt vaikselt pisarad mööda tüdruku põski alla. Samuti hingas ta pisut katkendlikult, aga vähemalt natuke oli ta vaiksemaks tõmbunud. "Minu suvi möödub stuudios nii kaua kuni ma saan seal olla," lausus Dani, pugedes mehele paremini kaissu. Ta ei tahtnudki sealt nende käte vahelt enam ära minna. Ta sulges enda silmad ning hingas mõnda aega rahulikut, kuulates Matti väga spontaanset abieluettepanekut. See mälestus pani tüdruku õrnalt naeratama. Dani hakkas muigama ning vaatas mehele otsa, raputades enda pead. "Mu vastus on 'Ei'. Ma ei taha sinuga abielluda," sõnas tüdruk ja pühkis veel viimased pisarad enda põskedelt ära, "ma tahan sinuga elada ja ma ei taha kulutada mitu stressirohket kuud sellele, et üks päev terves meie suhtes täiuslikuks muuta. Ma arvan, et me saame ka ilma selle paberita täitsa hästi hakkama või mis sa arvad?" Hetkel oli jah muidugi kõik kõige paremini. Prsh. Tüdruku silmad ilmselt endiselt läikisid ja olid nutmisest punased, rääkimata tema tatisest ninast.

"Sest ma ei pea pidevalt nendega ninapidi koos olema. Meestel käib see sõprus hoopis teistmoodi," vastas Matthew. Ta oli kindel, et võis ka kolm aastat mitte Treyga suhelda ja siis baaris kokku saada nagu nad oleksid iga nädal üksteisega kohtunud. "Oh, ära siis minu pärast muretse, need, kelle arvamused mulle korda lähevad teavad isegi, milline ma tegelikult olen," lausus Matthew lõbusamalt. Danielat häirisid 101 erinevat asja, millega ta ei pidanud enda pead tegelikult vaevama. "Siis käime NY-d koos avastamas, seal on veel nii palju kohti, kus sa ei ole käinud," pakkus Sommers välja. "Tead, et kihlatud võib olla ka kakskümmend aastat?" küsis Matt muigega, vähemalt oli Sandra normaalsema tuju saanud, mis oli mehe jaoks saavutus.

"Ma ei üritagi sellest aru saada," raputas tüdruk enda pead, sest temal tekiks küll arusaam, et sõber pole temast eriti huvitatud, kui nad juba kuid ei suhtle. Okei, Matti puhul vist asi veel täitsa kuudes pole, aga ju see seal Hollywoodi elus nii käibki. Kõikidel on nii kiire, et sõbraks peetakse ka seda, kellega aastas korra kuskil Oscaritel kokku saadake. "Ikkagi. Nad ei anna sulle võimalustki ju," sõnas näitsik kergelt jonnival toonil. "See mulle meeldiks, aga ostlema ma küll rohkem ei tohiks minna. Mul ei mahu asjad muidu kappi ära," muigas Dani, toetades enda otsmiku Matti õlale ning hakates enda sõrmega mööda mehe rinda vedama. "Sa tahad abielluda... või siis kihluda?" uuris näitsik, tõstamata enda pilku. Tal oli nii mugav olla.

"Ära ürita jah," muigas Matthew. See oli rohkem tüdrukute värk, et kord nädalas vaja vähemalt kokku saada, muidu sõprust ei eksisteerigi, jama. "Hmh, põhiline on see, et nad üldse minust räägivad, halb meedia on ka ikka hea meedia," naeratas Matt. "Kihluda, why not? Su isa tahab küll vist, et me juba hommepäev abielluksime, aga siis usud sa mind ilmselt rohkem, kui sõrmus sõrmes. Me võime elu lõpuni ka lihtsalt kihlunud olla, kui sa seda tahad, mul on põhiline see, et sina minu kõrval oled," seletas Sommers. Daniela sõrm liikumas paljal ülakehal oli päris mõnus tunne. Mees langetas pea, et neiu kaelale üks suudlus kinkida.

"That's soooo messed up," kostis Daniela selle meedia peale. Kes tahaks, et temast soppa kirjutatakse ainult selleks, et pildil viibida ja kuulus olla? See on haige lihtsalt. "Minu isa võib palju tahta. Kui meile mõlemale on oluline, et me lihtsalt koos oleksime, siis pole meil vaja ei kihlumist ega ka abielu. Ma võin seda käeketti kui kihlumismärki kanda, kui sa seda soovid," muigas Dani. Ta kandis seda nagunii kogu aeg. Ta võttis selle harva ära ja kui võttiski, siis tundis ta ennast tavaliselt veidralt, sest midagi oleks nagu puudus. Tundnud mehe huuli enda kaelal, naeratas Dani õrnalt. Vähemalt ei tõmbunud ta enam iga mehe lähenemiskatse peale eemale nagu ta enne nende vahekorda teinud oli. Daniela asetas mõlemad enda käed ümber mehe kaela ning suudles teda suule. "I, Daniela Sandra Jimenez Luna, take you Matthew Tyler Sommers, to be my boyfriend forever, to have and to hold from this day forward, for better or for worse, for richer, for poorer, in sickness and in health, to love and to cherish; from this day forward until death do us part," lausus Daniela pärast suudlust, vaadates mehele otsa. Ta libistas enda ühe käe mehe juustesse ning mängis nendega õrnalt, hoides enda tumedaid silmi kindlalt mehel. Näitsiku nägu kaunistas üks ütlemata õnnelik, soe ja siiras naeratus.

"Trust me, varsti saad sellest aru. Parem on see, et üldse räägitakse kui see, et ei räägita üldse," lausus Matthew muigega. Õnneks oli temast ikka rohkem head kui halba. "See käekett on jah kuidagi väga...Ma ei oskagi öelda. Siin on kõik sellised väiksed meeldetuletused erinevatest asjadest," ütles Sommers. Matt ei pahandanud üldse suudluse peale, vastupidi, ta nautis seda iga rakuga. "Vau. Mul küll see kõik peas ei ole," vastas mees naeratusega. "Seega, ditto!" naeris mees. Nad võivadki olla sellises suhtes elu lõpuni, abielu ei ole kohustuslik. "Tead, pisike, sa pead lootma, et sa saad enda emme mälu," ütles mees, viies silmad Daniela kõhule, mis veel eriti välja ei paistnud.

Eks see pildil viibimine ole jah oluline. Muidu kaod inimeste mõtetest ära ja siis on raske jälle tagasi saada. Samas ei hakkaks Dani küll selle jaoks spetsiaalselt midagi lolli tegema, et kuskile ajakirja kaanele saada. See oleks lihtsalt nii nõme. "Mulle meeldib see," sõnas Dani, hoides enda silmi käeketil. See tõi palju mälestusi meelde ja oli niisama ilus. Kuna see oli hõbedane, siis sobis see ka praktiliselt kõikide riietega. "Muidugi ei ole. Sa ei ole naine," turtsatas Daniela, "usu mind. Meil on need sõnad juba sündides peas ja me ei suuda ära oodata, millal neid lausuda." Muidugi oli ka Dani üks neist tüdrukutest, kes väiksena ilusast suurest pulmast unistas. Nüüd aga, kui tal on armastav mees olemas, ei tundu see pulm üldse nii oluline. Kui Matthew näitsiku suhteliselt olematu beebikõhuga rääkima hakkas, ilmus neiu näole lai naeratus, mis mõne hetke pärast kergelt naeruks edasi läks. See oli armas, kui mees pisikese lootega juttu rääkis. "Pole ka sinu mälul midagi viga. Kuidas sa muidu kõik enda dialoogid pähe saad," pehmendas naine väidet nagu oleks Danil selles suhtes parem mälu.