Avery @ TRIC

"Mul on oma jook, aga kuna sa praegu nii õnnetu välja näed, siis ma võin need kaks pitsi ära juua," sõnas Carmel, lükates enda kokteili pisut eemale, et pitsid enda ette tõmmata. Tüüpilised poisid, muud ei ole kui armukadetsemine. "Heh, hea küll siis," tõstis tüdruk klaasi ning valas selle endale kurku. Viin oli pisut kange ja pani kurgu hetkeks kipitama, aga samas tekitas sees mõnuda tunde. Asetanud tühja pitsi letile, viis näitsik enda pruunid silmad Ashtonile. "Miks sa Alyssale järgi ei lähe?" küsis Carmel korraga, viies pilgu klubile, ilmselt oli neidis lahkunud.

Naeratus Ashtoni näol muutus laiemaks, kui ta nägi, kuidas Carmel need kaks pitsi ära joob. Kuid siis ta tõsines jälle, kui seda nime kuulis. Miks ta järgi ei lähe... "Sest ma pole veel endast üle saanud," vastas ta. Sekundi pärast oli ka teine pits tühi. Arvatavasti Carmel ei saanud aru, mida see tähendas, too polnud ju Alyssa sõnu kuulnud, või oli? "Seda ta mul vähemalt teha käskis. Endast üle saada. Pealegi on ta juba läinud, ma lähen homme tema juurde ja üritan asja natuke siluda," lisas ta peagi selgituseks. Ta tellis veel paar pitsi juurde, tegi kolmandale lõpu peale. Kõhus läks mõnusaks soojaks. Peale kolmandat läks ka neljas ja viies pits.

"Räägi mulle... Mida sa teeksid, kui su poiss-sõber ja mingi teine tüüp satuksid kaklusesse. Peale seda on su poiss pikali maas, kõigub teadvuse ja teadvusetuse vahel. Kas sa käsiksid samuti tal endast üle saada või uuriksid, mis tal viga on, ja aitaksid ta ehk koju?" küsis ta, keel juba mõnusalt pehme. Kui ka Carmel arvab, et peaks poisi pikalt saatma, siis on see tõesti juba Ashtoni enda mure ning ta paisutab asja liigselt üle ja võib-olla see on normaalne, et tüdrukud niimoodi käituvad. Aga kui tüdruk teistmoodi arvab, tuleb mõtlema hakata...

Nov 1, 2011 15:41:47 GMT 2 @damn said:

Sayer tõsines pisut ning noogutas siis. "Kui sa lahkuda tahad, siis küll," vastas Say, hoides pilku Jessical. Ka temal kripeldas natuke sees, et ta oli niimoodi lihtsalt kaklusesse tormanud, aga tegemist oli siiski tema sõbraga, mitte et ta Joe käitumist heaks kiidaks. Nad võisid küll mängida ühes tiimis, aga viimastel aastatel oli Ravens'is lihtsalt nii palju sisetülisi. Enamasti puudutasid need just kaklusi päritolu pärast.

Jessica noogutas kergelt. "Jah, tahan," kinnitas ta siis oma pealiigutust ka sõnadega. Avery nagunii enam ei laulnud ja peotujust polnud ka mitte midagi järel. Jes surus oma käed teksade taskusse, et need ei külmetaks ja hakkas siis mööda kõnniteed pargi poole jalutama, kust kaudu on tema kodutee kõige rahulikum. Ei mingit autode mööda kihutamist.

Sayer vaatas tüdrukule otse ega lausund midagi. Viimaks kui Jessica käed teksade taskusse surus ja juba pargi poole jalutas, ärkas Say just kui äkitselt ning sammus talle järgi, jõudes mõne kiirema sammuga tüdrukuni. "Oled pahane?" küsis noormees pärast seda, kui nad tükk aega vaikuses jalutasid ja ilmselt kumbki oma mõtteid mõtles.

Pole veel endast üle saanud? Ei mõistnud Carmel ennem selle lause tagamaad, kui Ashton teda selles pisut valgustas. Vähemalt jäi tüdruk rahule mõttega, et Ash üldse läheb asja siluma. Võibolla ongi parem kui ta teeb seda homme, siis on nad mõlemad jõudnud järgi mõelda. Viinapitside lugemine läks neidisel juba vahepeal segamini, sest neid muudkui ilmus ja kadus noormehe ees. Car ise tühjendas aeglaselt enda kokteili, mis ei olnud kuigi hea, kuid ta suutis sellele põhja peale teha. Hetke jooke silmitsenud, tellis ta endale tekiila shotid.

"Ma tõesti ei taha end sinu ja Alyssa asjadesse segada," sõnas tüdruk, "aga kui tegu oleks olnud minu poisiga siis.....ma ilmselt oleks aidanud ta koju viia ja seal talle pika-pika loengu või sõimu ette lugenud," tunnistas Car viimaks. See, mis reaalselt toimuks, seda muidugi Carmel ette ei oska arvata. Aga praegu tundub see kõige normaalsem teguviis. Saanud enda joogid kätte, võttis Carmel sealt ühe pitsi ning jõi selle tühjaks, hammustades laimi peale. "Mis värk sul muidu nende Westi inimestega on? Ennem Sayer nüüd Joe?" kergitas Car pisut enda kulme.

Alex puhastas mõnda aega baarileti pinda, ennem kui pöördus kahe koolikaaslase juurde - Carmeli ja Ashtoni juurde. Mõlemad Eastside omad, mis tõttu nad arvatavasti ei teagi seda ning seda parem neidise jaoks. Võtnud tühjad pitsid noormehe eest, lasi ta need kergelt veealt läbi, kuivatades ja pannes leti alla riiulile. Alex isegi ei pööranud erilist tähelepanu, millest noored rääkisid, sest ta teadis seda isegi. Algul kindlasti kaklus, siis arvete klaarimine ja vabandused ning pärast tüüpidest, kellega sai kakeltud või kes püüdsid neid lahutada. Ehk siis Joe ja Sayer. Alati üks ja see sama - muigas neidis endamisi, astudes mõned sammud eemale, et teenindada ühte bändiliiget.

Vaikides jõudsid Jessica ja Sayer Jessi maja sissesõidutee ette, kust ilusti tema "tagasihoidlik" maja näha oli. Jessie jäi seisma keeras end näoga Say poole, kõikus kergelt kannalt varbale ja lausus siis kergelt õlgu kehitades:"Siin ma siis elan. Aitäh, et ära saatsid." Tütarlapsele absoluutselt ei meeldinud see vaikus nende vahel. Üks hetk oli kõik hea ja siis? Prsh.

Kuna tüdruk tema küsimusele ei vastanud ja vaikus kestis edasi, võis Say teha sellest vaid ühe järelduse. Mis iganes nende vahel oli olnud, enam seda ilmselt ei ole. Sayer vaatas kõigepealt Jessicat ja siis tema maja, mis oli umbes sama suur kui tema viis maja kokku panna. Aga ta oli sellega harjunud. Eastside'il omasid kõik suuremat maja, kui neil tegelikult üldse vaja läks. "Kena kodu," vastas noormees napisõnaliselt, "eks see oli vähim, mis ma teha sain pärast seda indsidenti," kehitas Say õlgu. Awkward silence, ei olnud kunagi Say teema olnud. Nüüd korraga olid aga kõik sõnad otsas. Viimaks tõmbas ta Jessie enda embusesse ning kallistas teda tugevalt, sosistades ise samal ajal talle kõrva, "head ööd ja ilusaid unenägusi." Lasnud siis tüdrukust lahti, keeras ta end kannapealt ringi, hakates liikuma tagasi Westside'i poole.

Kena kodu jaa, aga üks inimene, kes seal elab, tee selle maja väga ebameeldivaks kohaks, kus viibida, sõnas Jessie mõtetes. Samas, poleks seda meest, keda Jessie vihkab, siis poleks ta võib-olla kunagi Sayeriga rohkem suhtlema hakanud kui ainult nii palju, kui korvpallivõistluste käigus ette juhtus. Jessica kallistas Sayerit tugevalt vastu, soovides talle samuti head ööd. Ja siis kõndis Say minema. Tütarlaps tõmbas käega läbi juuste ja ohkas kergelt. "Ma ei ole su peale pahane," sosistas Jes, kui noormees juba liiga kaugel oli, et seda kuulda.