Bam!

OT: kinni!

Kui keegi kunagi Brandonit vajas ja teda taga otsis, võis kindel olla, et Skorpionite liider veedab aega mõnes lokaalis - peakorteris passimine polnud tema teema, seal oli alati keegi, kes asjadel silma peal hoidis. Temale meeldis liikvel olla, pealegi oli parem, kui ta oma asju "sõbralikus" keskkonnas ajas - mõjus paremini talle ja teistelegi. Ka sel korral, kui käsil oli arutelu, kuidas Georgias narkokaubandust edendada, pidas Brandon selle oma käepikendusega järjekordses lokaalis, milleks sel korral juhtus olema TRIC. Jäänud lõpuks üksi, liikus mees lauast baarileti poole, et endale uus klaasitäis viskit hankida, ning müksas leti juurde jõudes kedagi, sest temast vaarusid mööda kaks ilmselgelt naerukrampides ja arvatavasti pilves neidu, kelle jaoks letiesine kitsaks jäi. "Vabandust," lausus Tucker letile nõjatudes, jäädes baarmeni ootama.

Tyler oli end õhtuks kenasti TRICi sättinud ja istus nüüd baarileti ääres ning rüüpas oma õlut. Brent oli kodus hoidjaga. Kaua Ty siin istuda ei kavatsenud iseenesest, aga piisavalt, et veidi puhata või midagi. Ta oli just nende neiudega veidi juttu ajanud ja neile natuke midagi reklaaminud. Nüüd müksas keegi teda ja ajas ta jooki letile. "Õlle raiskamine," raputas Ty pead. Ebaviisakas! Ta sirutas end ning võttis salvräti, et oma kätt kuivatada ja lett enda eest samuti.

Vaadaku nende daamide poole, kes ennastunustavalt väänlesid, nügides lisaks temale veel inimesi, kes nende teele jäid. Brandon tunnistas tüdrukuid mõne hetke vaikides ja pööras end siis tagasi baari poole. "Ma lootsin, et vabandusest piisab," lausus mees, sinised silmad pööratud õnnetukesele tema kõrval, kes kaks tilka jooki kaotas. Kah kadu. Joobki vähem ja elab kauem, kasud sees. Baarmen kõndis lõpuks tema juurde ja Tucker tellis endale uue viski, millega baaritöötaja kohe tegelema asus ning klaasi tema ette pani. "Ei tea ju, millal keegi uljaspea külge rammib."

Tyler võttis lonksu oma joogist ning viis pilgu Brandonile. "Mis ma selle vabandusega peale hakkan?" küsis Ty kergelt muiates. See talle tema kaotatud õlut tagasi ei too või müksu olematuks muuda. Siiski oli kutt pige lõbusas meeleolus, nii et ta norima ka nagu ei hakanud. Kui too tüüp just norima ei hakka.

Ehei, tal pole tuju norima hakata. Noris ta siis, kui tal oli väga vaja midagi saavutada. Või ta oli sitas tujus. Praegu oli okei, sestap tõstis Brandon ainult oma klaasi ja võttis sealt lonksu, kergitades oma vastse vestluskaaslase sõnade peale kulme. "Ma ei tea - annad andeks?" pakkus ta. "Või peaksin ma sulle selle õlle hüvitama?" Mis iseenesest pole probleem, aga kuni sai ilma, ei hakanud ta midagi ette võtma, mis talle pigem vastumeelt oli.

Tyler muigas. "Viisakas oleks hüvitada," arvas kutt. "Aga ära põe selle pärast," lisas mees ja rüüpas lonksu enda õlleklaasist. "Tyler olen muidu," tutvustas kutt end eesnimepidi. Perekonnanimi oli liiga mõttetu sinna lõppu, eriti kui ta baaris lihtsalt mingi tüübiga siin paarsõna juttu ajab.

Perekonnanimi on täiesti ebaoluline. Tegelikult polnud isegi eesnimed vajalikud, sest aitasid inimesi kiiremini unustada, aga kui nad juba sinna jõudsid... "Brandon," lausus Brandon vastu. Hetkeks mõtles mees, et täiesti juhuslikult kandis Bloodstone Villainsi juhi parem käsi sama nime, aga Tylereid oli tuhandeid... nagu ka Brandoneid. Mis oleksid tema šansid siin ja praegu Skorpionite rivaalgängi liikmega kokku sattuda? Tegelikult väga head... "Tulid väsitavat päeva meeldivalt lõpetama?" uuris mees, kui viskiklaasist taas lonksu võttis, sinised silmad oma vestluskaaslast nüüd õige pisut hindavamalt silmitsemas, leidmaks mõndagi märki, et tegemist on BSV peniga.

"Midagi sellist," vastas mees. Ta noogutas vabale kohale enda kõrval. Brandon ei pea ju seisma terve selle aja. Ty küll ei arvanud, et tegu Scorpionite liidriga võiks olla. Brandon ei tundunud sellist tüüpi olevat lihtsalt. "Ja sa ise? Lõpetad ka päeva?" uuris Ty. Või just alustab enda päeva? Kes teab, mis pidi keegi elab oma elu.

Elu õpetab kõiki ja kõike kahtlustama. Paranoiaks seda siiski nimetada ei saaks, pigem oli tegu ettevaatlikkuse ja maksimaalse valvelolekuga. "Võib ka nii öelda," vastas Brandon istet võttes, kui oli Tylerilt pilgu hoopis mööduvale baaridaamile pööranud, saates naist. Need kohe pidid niimoodi riides käima, nagu poleks riiete valmistamisel materjali jaoks piisavalt raha olnud... Mitte et talle see enamikul juhtudest ei meeldiks, aga praegu polnud üks nendest juhtudest. Kui baaridaam silmist kadus, sai tema vestluskaaslane tema tähelepanu tagasi. "Ma pole sind eriti linna peal näinud," mainis Tucker nii muuseas, andes välja petliku infokillu, et tema on meil kohalik. Mingis mõttes isegi oli, ta oli siin hea neli kuud veetnud ja vägesid juhtinud. "Mis sind siiamaile tõi?"

Tyler sai oma õlle joodud ja pidi uue tellima. Aga rahaga tal probleee polnud, seega polnus ka muret uue õlle tellimisel. Olgugi, et see siin ülemõistuse kallis oli. "Pole põhjust linnapeal ringi kolada," muigas Tyler. Palju uuris see tüüp. Vähemalt Ty meelest. Nüüd muutus ta pisut ettevaatlikumaks. Eriti järgmist küsimust kuuldes. "Tundus huvitav koht. Keegi kiitis naisi. Mõtlesin, et tulen vaatan üle," sõnas Tyler ning vaatas ringi. "Siiani pole pidanud pettuma," muigas mees rahulolevalt. Ütleb ta jee, et äri teda siia tõi. "Ja mis sa ise? Liigud linnapeal ringi ja hoiad kõigil silma peal?" uuris Ty.

Brandon lonksas Tylerit kuulates klaasist ja muigas, kui see naisi mainis. "Naised on siin tõesti üsna naksakad," nõustus ta. Kui need kännuämblikud kõrvale jätta, polnud siinsetel naisisikutel väga vigagi, vähemalt neil, kes veel klubides ja baarides käisid. Küsimust kuulnud, kehitas mees õlgu. "Nii ja naa. Kas seda just silma peal hoidmiseks nimetada saab, aga ma käin päris tihti väljas jah, kodus istuda on igav." Ja ka see polnud vale, kuigi tema väljaskäimisi vaevalt mingiteks lõbusateks semudega koosistumisteks pidada sai. "Nii jäävad näod meelde, mis teha."

"See päris kasulik omadus, kui näod hästi meelde jäävad," mainis Tyler. "Eriti naiste puhul. Siis tead, kelle nime sa peaks teadma, ja kellega veel olnud pole," muigas mees lõbustatult. Tegelikult oli see oskus ka muuks kasulik, aga Ty parem hoidis oma suu selle kohapealt kinni. Ei hakka end siin reetma ju või mis. "Kus siin siis kõige seltskondlikum käia on? Sina kui vana olija peaks häid kohti soovitama oskama," küsis Tyler huvitunult. Kuhu kõige parem oma diilereid saata oli?

Ja taas ei olnud Brandonil Tyleri jutu peale muud teha kui muiata ja oma viskist viimane lonks võtta. Ühe klaasi ta endale veel lubab ja siis on aeg väikesel skorpionil pessa tõmbuda, et uueks päevaks astel valmis seada, juhuks kui mõni koer, kes kannab BSV initsiaale, peaks oma nina välja pistma ja natuke liiga palju klähvima. "Ega's nägude meeldejätmine ka nimede meeldejätmist tähenda," mainis mees muige saatel, "Mitsy või Misty, mis vahet seal on." Ups. "Westside kubiseb sellistest kohtadest, kus on seltskondlik," vastas Tucker, kui oli baarmenilt uue viski tellinud. "Green Poison on kindlasti üks tuntumaid. Hell's Gate ka ehk. Eastside'il... TRIC ehk ongi levinumaid kohti, kus aega veedetakse."

"Või nii," muigas Tyler ning keeras end oma toolil ringi ja vaatas seal ringi liikuvat rahvast. No jah, seal ta oli juba natuke reklaami teinud ja need neiud, kellega ta enne vestelnud oli, olid omale mingid kutid juba leidnud. Või hoopis vastupidi, igaljuhul suundus see seltskond siit kuskile ära. Kuhu? See polnud enam Tyleri mure. Peaasi, et kaup müüks. Ta pööras end nüüd taas oma vestluskaaslase poole. "Sa ei näe ise väga Westside'i tüübi moodi välja," mainis Marc. Tundus kuidagi liiga tähtsa näo ja suure olekuga selle jaoks.

OT: Okei, sa võid nüüd mingi hetk oma triki ära teha.

See pani Brandoni kulme kergitama. "Millest sa seda järeldad?" küsis ta. Ta ei olnudki kuskilt, vot! Vähemalt isiklikku elamist tal Tree Hillis polnud, nii et selles mõttes ei saanud teda ka linnaosade vahel jagada. Korraga aga hakkas mobiiltelefon tema taskus värisema, seega nihutas mees vastust ära ootamata end baaripukilt maha ja lükkas kõrvale enne klubisse tulekut selga sätitud pintsaku hõlma, et telefon kätte saada. "Vabandust," sõnas Tucker Tylerile, kui oli mobiiliekraanile pilgu heitnud, "ma pean selle vastu võtma." Nii öelnud, kõndis ta eemale, otsimaks vaiksemat kohta - äriasjus võttis ta kõned alati vastu.