Lunch-break

Üle kooli kaikus kellahelin, mis märkis lõunavahe algust. Korrapealt olid veel hetk tagasi vaiksed koridorid täis Tree Hill High noori ja nende jutusuminat, samm-sammus kinni, kui kõik lõunale suundusid, igaüks oma eelistatud suunas, suuremalt jaolt siiski sööklasse või lõunalaudade juurde.

Tundmata ennast kõrvale jäetuna võttis Delilah aga suuna katusele, nagu alati. Värske õhu kätte jõudnud, toetas näitsik ennast vastu tavapärast punkti katusepiirdel ning süütas ühe sigareti. Sügav mahv kopsudesse ja aeglase tossuna üle huulte taas välja. Deli eelistas katusel lõunatamist, siin ei olnud sellel vahetunnil eriti rahvarohke, oli võimalik ka rahus omi mõtteid kuulata.

Neidis kandis tumedaid teksapükse ja musta, pikkade varrukatega pluusi. Jalas olid tal klassikalised ketsid, veidikene kulunud välimusega, kuid mugavad. Tema tumepruunid juuksed olid kuklale patsi seotud, nagu tavaliselt.

Liz oli üks nendest inimestest, kes eelistas lõunatada katusel. Esiteks oli siin värske õhk ja teiseks sõid katusel lõunat tavaliselt just Westside'i elanikud. Lõunalauad õues olid alati täis kisakoori tüdrukuid ja korvpallureid. Lizandra otsis juba poole trepi peal enda pükste taskust suitsupakki, mille ta peagi leidis ja tema õnneks oli seal sees täpselt üks suits. Tüdruk hingas rahulolevalt välja.

Jõudnud katusele, leidis ta eest ainult ühe tüdruku. Teda natuke aega silmitsenud võis ta vanduda, et tüdruk on Westside'ilt. Aeglaselt jalutas Lizandra temani ning süütas samal ajal enda suitsu. Ta teadis, et see on halb harjumus, aga tal ei olnud mittemingisugust soovi seda maha jätta. "Hey, Sina," ütles Lizza sõbralikult, toetudes vastu katusepiiret ning viies enda rohelised silmad teisele tüdrukule. "Liz olen," lausus ta just kui möödaminnes, vaadates nüüd katuselt otse alla lõunalaudade suunas.

Outfit.

Tõmmates rahulikult enda suitsu, otsis Delilah samal ajal teise käega enda mustast nahksest õlakotist välja ühe kergelt räsida saanud õuna, mis ei olnud arvatavasti just parim, kuid neidis teadis selle mõnusalt mahlaka olevat. Puuvilja enda vasakus käes silmitsedes, nipsas neidis samal ajal automaatse liigutusega tuhka sigareti otsast.

Kuuldes kellegi samme trepist üles tulemas, suunas neidis oma pilgu sinnapoole ning silmas koheselt katusele astunud temast klassike all pool olevat tüdrukut, kellega ta varem just eriliselt juttu ei olnud teinud. "Hei," vastas Alexandra kergelt noogutades, kustutades enda suitsu ning hammustades peale õuna. "Deli," vastas ta, ennast samuti lühidalt tutvustades.

"Nice," sõnas tüdruk vastuseks tüdruku nimele. 'Rõõm tutvuda' polnud eriti tema rida. See tundus liiga viisakas ja kohati vanamoodne. Võibolla oli see ainult tema arusaam. "Naudid vaadet või mõtled sellest, kuidas saaks rutem koolist minema?" küsis Lizza puhudes suitsuvine suust välja. Kuigi ta rääkis neiuga, oli tema pilk suunatud kaugusesse.

Võtnud uue ampsukese puuviljast, mälus Delilah selle korralikult läbi ning neelas alla, enne kui vastama vaevus. "Minema, ikka minema," lausus ta siis viimaks läbi ohke ning võttis siis taaskordse suutäie õunast. "Vaatel pole muidugi kah midagi viga," lisas ta pooltäis suuga ning kohatas siis muigega, käega enda suud varjates ja seda asja alla neelates.

"Pärast kooli mõned suuremad plaanid?" uuris Alexandra, võttes seejärel enda pakist veel ühe suitsu ning süüdates selle.

Lizandra võttis enda üleõla kotist välja kilekoti, kus olid mõned tooted Karen's Cafe'st kust ta hommikul läbi käis. Sealt ühe värske saiakese võtnud, asus ta seda hävitama. Delilah kommentaari peale vaate kohta tõi Liz kuuldavale turtsatuse ning muigas kergelt. "Jamh, kui kaugusesse vaadata siis on täitsa okey. Otse alla siis näed hunnikuga kisakoori tüdrukuid, korvpallureid ja muid tegelasi, kes arvavad et nad on nii lahedad," muigas Lizard ning jätkas enda saiakese söömisega. "Ei, kui sul on, siis lao lagedale," sõnas tüdruk, viies pilgu Delile.

Delilah muigas omaette, kuuldes Liz'i kommentaari. Ega need stuck-up isiksused ei olnud tallegi väga meelejärgi. Noh, tal ei olnud midagi ka nende vastu, kuid ta ei ümmardanud neid, nagu enamik noori, kes üritasid ennast nende seltskonda sisse süüa. Alexandra oli ideaalselt rahul sellega, kus ta oli.

"Oli idee õhtupoole mõned õlled teha," vastas tütarlaps kergelt õlgu kehitades, silmitsedes enda lühikesi küüsi ning tõmmates uue mahvi enda sigaretist.

Lizard mälus saiakest ning neelas selle viimaks alla, noogutades tüdruku plaani peale, "kui seltskonda vajad, siis olen kohale. Aga ära minust liiga palju looda, ma ei ole eriline pidutseja," sõnas tüdruk hoiatavalt, kuid naeratas siis kergelt tüdrukule, kes tema kõrval sigarit puhus. "Anna siis teada kuna ja kuhu," lausus Liz, urgitsedes kilekotist välja järgmise saiakese.

"Rahune, sa pole ainuke." Delilah muigas kergelt ning lükkas käega kergelt näole langeva lahtipääsenud juuksesalgu kõrvataha. "Annad mulle oma numbri ning ma helistan," pakkus tütarlaps, pead veidikene kallutades, vaba käega siis taskust telefoni välja koukis ning Liz'le ulatas. See aparaat ei olnud mitte midagi fancy't, üks vanematsorti mudel.

"Suurepärane," sõnas Lizard teeseldud kergendustundega, muiates kergelt. Ta kustutas enda suitsu vastu katuse piiret ning lasi siis konil eemal seisvasse prügikasti lennata. Võtnud seejärel Deli mobiili, trükkis ta sinna kiirete liigutustega oma telefoni numbri, mis oli vähemalt kaheksa aastat juba sama ja seega tüdrukul täelikult pähe kulunud. "Ole lahke," sõnas Liz, mis on tema suust üsna harjumatu kuuldus.

Kui Liz talle telefoni tagasi ulatas, poetas Delilah enda sigareti sõrmedevahelt ning võttis vidina tagasi, libistades selle tema endisele asukohale taskusse. "Soovid?" pakkus näitsik, enda kottist veepudelit välja võttes ning teise tütarlapse poole ulatades.

Lizard raputas pead ning lõpetas enda viimase saiakese, mis jättis seega tema kätte tühja kilekoti, mis peagi sama tee leidis nagu koni. Lizza vaatas mõnda aega kooli võimla ees trikitavaid skeitereid, kuid peagi ta tüdis neist ning viis enda rohelised silmad Delilah'le. "Kuidas sul siis muidu läheb?" küsis Liz viimaks kergelt enda alahuult närides.

"Tavaliselt," vastas Delilah kergelt õlgu kehitades. "Kool, töö, kool, töö.. töö," lisas näitsik selgitavalt, mida tähendas tema jaoks tavaliselt. Mitte mingisugust erilist vaheldust igatahes viimasel ajal tema ellu saabunud ei olnud. "Ja sinul?" uuris Deli nii kombekusest, kui ka siirast huvist, vastu.

Lizza pilk oli suunatud kaugusesse, kui mõne aja pärast sulges ta enda silmad ning lasi tuulel enda nägu silitada, samal ajal kuulas ta Delilah't. "Kool, õppimine ja niisama chill," sõnas Lizard lühidalt, avades silmad ning vaadates tüdrukule otsa.