Mida paganat?

Sayer ei naernud eriti, vaid vaatas neidu kindlal kuid hoolitseval pilgul. Jah, nende väike seik oli tõesti käest läinud ja kuna tüdruk oli temast väiksem ja ilmselt vähem karastunud, mõjus kõik talle kordades hullemini kui Sayle endale. "Ma arvan, et arsti juures tuleb ära käia ja siis saab vaadata, mis edasi saab. Muidugi on igasugu testid ka olemas. Igastahes võin ma sinuga kaasa tulla, kui sa lähed," pakkus noormees, hoides enda pilku Lizandral.

"Jah. Te võite näiteks homme pärastlõunal minna. Peale kooli," pakkus Joseph välja. Ta oleks saanud neid viia küll. Kõige rohkem kartis Joe, et Liz on rase või siis mõne haiguse külge saanud. Kumbki ei tundunud meelitavana.

"Mida rutem sellega ühele poole saab, seda parem," noogutas Lizza vaikselt. Üldiselt ei olnud tal soovi emaks saada. Muidugi tulevikus, kui ta on võimeline lapse eest korralikult hoolitsema, aga mitte praegu. "Lähme, siis homme pärast kooli ja tänks Sayer, et sa minuga kaasa tuled," naeratas Lizard poisile.

"Muidugi. Me oleme siiski mõlemad sellesse seotud ja ma ei jätaks sind ju üksinda," sõnas Sayer tüdrukule, viies pärast seda kiire pilgu Joe'le. Noormehe kohalolek oli muidugi põhjendatav. Ta tahtis teada, mis saama hakkab, kuid see tegi Sayeri kuidagi rohkem kinnisemaks ja ta valis hoolega sõnu, mida öelda. Pealegi tahtis ta neiuga millestki veel rääkida.

"Say, ma tahaks sinuga korra omavahel rääkida," sõnas Lizard korraga otsustavalt. Ta lihtsalt ei tunneks end mugavalt seda küsimust Joe ees esitades. Pealegi tundus talle, et ka Say ei olnud siin täitsa tema ise. Asi oli kuidagi väga ametlikuks muutunud. "Minu toas," pakkus ta püsti tõustes ning üle ruumi enda tuppa sammudes.

Tüdruku küsimuse peale vaatas Sayer kõige pealt otsa Joele, kuid tõusis püsti kui näitsik enda toa poole hakkas kõndima. Mingil määral oleks neidis nagu tema mõtteid lugenud. Samuti oli tal küsimusi, mida ta tahtis tüdrukule esitada. Nüüd avanes selleks hea võimalus. Sisenenud näitsiku tuppa, sulges ta ukse nende selja taga. Astunud mõned sammud edasi, jäi ta keset tuba seisma. "Miks sa mu kõnedele ei vastanud või sõnumitele?" küsis Say esimesena.

Lizandra seisis noormehe ees, käed surutud teksade tagataskusse. Selleks, et noormehele otsa vaadata, pidi ta enda pea kergelt kuklasse ajama. "Vabandust. Ma vajasin aega ja ma kartsin," vastas ta täiesti ausalt ning hammustas alahuulde. Võibolla ei tundunud see Sayerile kõige parem, aga ta tõesti pidi kõige üle järgi mõtlema. "Tegelikult on mul sulle ainult üks küsimus. Mis me oleme?" esitas ta selle saatusliku küsimuse, "sõbrad? Tuttavad? Paar? Mingid seksisemud? Mis? Mis me oleme, Sayer?" küsis ta tõsisel häälel. Ta vajas lihtsalt vastust. Muud ei midagi.

Okey, sellest sai Sayer aru, kuid tüdruk oleks võinud siiski kas või mingi väikese sõnumi saata, aga mis selle vana asja üle ikka enam jageleda. Selle asemel kuulas ta Lizardi teist küsimust. Tüdrukul oli täielik õigus sellele küsimusele. Ja tegelikult isegi Say ootas seda. "Ma tean, et see algus siin ei ole praegu kõige parem, aga kui sa oleksid huvitatud siis ma arvan, et me oleme paar," sõnas noormees selle, mis tema peas viimased päevad ringi oli käinud.

"Kui sa tahad minuga olla ainult selle pärast, et ma võin rase olla, siis ma ei ole sellest huvitatud. Kas sa tõesti tunned minu vastu midagi enamat? Sest mina ei ole märganud, et sa minusse kuidagi teisiti suhtuksid kui teistesse tüdrukutesse. Ja pealegi, mis saab Jessicast?" ei lasnud Lizza noormehel nii lihtsalt pääseda. Ta ei soovinud, et noormees temaga ainult võimaliku lapse või haletsuse pärast jääb. Ta otsis tõelist suhet.

"Ei, see ei ole üldse sinu võimaliku rasedusega seotud," protestis Sayer tüdruku kiirete järelduste vastu. Kuigi ta ei saanud seda neiule ette heita. Ta ei olnud ju just kõige paremini käitunud. "Ma ei saa öelda, et ma sind armastan, aga ma tean, mida ma tunnen ja ma usun, et see on midagi, mida ma ei tohiks käest lasta," avaldas Say mingil määral enda tundeid. "Ja mis puutub Jessicasse, siis siiani oleme me sõbrad olnud ja ilmselt oleme ka edaspidi," kehitas Say enda õlgu. Tundus nagu Lizard otsib kõiki võimalikke variante, et tema tunded maatasa teha.

Lizard oli sõnatu. Kas Sayer oli tõesti temast huvitatud? Kas ta oli samamoodi enda tundeid allasurunud nagu tema? See on siiski päris maailm mitte film, kus parimad sõbrad käima hakkavad, abielluvad ja elu lõpuni õnnelikult koos elavad. Selliseid asju oli Liz näinud vaid filmides. Kas see võis tõesti temaga juhtuda? Ta astus kaks sammu noormehe poole, jäädes tema ette seisma. Vaadanud talle otse silma, tõusis ta kikivarvule ning suudles noormeest õrnalt. "Siis oleme me paar," sõnas ta pärast suudluse lõppu ning kallistas teda tugevalt, asetades enda pea tema rinnale. Tal oli oma poiss, kes oli ühtlasi tema parimaks sõbraks. Kas sa võid üldse midagi enamat tahta?

Tundnud tüdruku huuli enda omadel tundis Sayer korraga tunnet nagu oleks lõpuks pärast pikka reisi koju jõudnud. Tema käed sulgusid ümber tüdruku saleda keha, hoides Lizzat enda vastas. Ta oli võtnud ette uue teekonna ja seda koos Lizardiga. Ja ta ei kavatsenud seda ära rikkuda. "Seda on hea kuulda," tunnistas Say, asetades enda ühe käe tüdruku tumedatele juustele.

Lizard seisis seal tükk aega noormehe kaitsvas ja soojas haardes. "Me peaksime tagasi minema. Muidu Joe veel arvab, et me teeme siin midagi keelatut," muigas näitsik ning astus noormehe haardest välja, kuid haaras ühe tema käe endale.

Ka Sayeri suule ilmus tüdruku lause peale naeratus, kuid tegelikult ei olnud see nii naljakas midagi. Noormehel ei olnud midagi selle vastu, et tüdruk tema käe enda pihku võttis. Näitsiku käsi oli piisavalt väike, et Say kätte täpselt ära mahtuda. "Tegelikult pean ma veel täna tööle minema. Seega ei olegi mul enam palju aega. Aga sa tead, et võid mulle igakell helistada," sõnas ta liikudes koos neiuga tagasi korteri põhiruumidesse, kus Say võttis automaatselt suuna ukse poole.

Lizza järgnes Sayerile ning lasi viimaks tema käest lahti, et lasta tal end korralikult riidesse panna. Ta seisis, käed teksade tagataskusse surutud, ning silmitses enda poissi. Täitsa tema oma. Nunnu. "Homme siis pärast kooli," sõnas ta väikese sooja naeratusega.