Don't burn me down

Lõpetanud järjekordse tööpäeva Karen's Cafe's, jalutas Rebekah mööda Westside'i korterelamute poole, kuhu neiu endalegi oma kogutud säästude eest lõpuks ühe pisikese korteri oli suutnud muretseda ning nüüd seal elas. Siiski ei tahtnud Rebekah kohe koju minna, kuna tee peale jäi veel üks park ja ta oli üsna väsinud ka, et veel edasi jalutada. Karen's Cafe'st tundus koju ikkagi üüratu pikk maa, kuigi Eastside'il võivad need vahemaad pikemadki tunduda. Jõudnud parki, meenus neiule, kuidas nad Jacklyni ja Charleyga parte olid toitnud ja pärast naise juurde läinud. Huvitav, kuidas Jackyl üldse läheb? Igatahes võttis Rebekah kohe esimesel ettejuhtuval pingil istet ning lihtsalt mõtles hetkeks oma elu üle. Ta silitas oma pisikest titakõhtu, mis läbi neiu seljas oleva pruunika mantli paistis ning hetkeks ilmus tüdruku näole isegi naeratus. Ta oli seda last nii väga armastama hakanud.

OT: Nathaniel.

Nathaniel kõndis rahulikult ringi nagu ta kunagi varasemalt tegi ning ka sel korral jõudis ta oma jalutuskäiguga Westside'i välja. Kõndinud rahulikult mööda mingisugust parki, püüdis Nate'i pilgu Bekah, keda ta polnud väga pikka aega näinud. Ta tundis end üsnagi süüdi, kuna Nathaniel oli see, kes oli suutnud neidise elu ära rikkuda. Nate'i pärast visati Bekah kodust välja, tulid jamad koolis ning noormees oli osaliselt süüdi ka naise raseduses. Nathaniel silmitses Rebekah't ning mingi osa temast tahtis jooksu pista. Selle asemel sundis Nate end paigale jääma ning lihtsalt jälgis veidi aega, kuidas Rebekah seal istus.. Üksi. Mehe näole ilmus kerge naeratus. Tal oli neidisega vägagi toredaid aegu olnud. Meenunud, et ta nägi ühte jäätise- ja kohviputkat, kõndis noormees veidi maad tagasi, et sealt üht-teist tellida. Saanud asjad kätte, kõndis Nathaniel Bekah' juurde ning istus neidise kõrvale. "Hei.. Ma ei teadnud, kas sa tahaksid pigem oma lemmikjäätist või kohvi või mõlemat, seega ma võtsin igal juhul mõlemad sulle," alustas Nate ning ulatas ühe jäätise ning kohvitopsi neidisele. "Kas sa üldse tohid kohvi juua? Ma ei tea.. Igatahes ma tõin selle sulle. Ja ma ostsin shokolaadi ka, juhuks kui sa seda ka soovid," rääkis Nate ning kui ta oli asetanud enda kohvitopsi pingile, võttis noormees taskust välja tahvli shokolaadi. "Või kas sa oleksid hoopis teed tahtnud? Või mingit kommi või puuvilja? Või neid kõiki? Kui sa tahad, siis ma võin tuua," uuris Nathaniel Bekah'lt ning viis oma pruunid silmad neidisele.

Rebekah oli samuti üsna omades mõtetes ega märganudki kedagi lähenemas, kuni neidist viimaks kõnetati. See hääl oli tuttav küll ja siis ulatati neiule juba jäätis ja topsike sooja joogiga. Ta tõstis oma pruunid silmad ning silmitses Nathanieli, oma tulevase lapse isa. Jah, oli küll toredaid aegu ja lahkuminek oli valus, aga neiu oli sellest üle saanud ja nüüd suhtles ta rohkem hoopis Blake'iga. Huvitav, kas Nathanieli üldse huvitabki see pisike olevus, kes juba neli kuud tublisti Rebekah sees kasvanud on? "Tere, Nathaniel," lausus neiu rahulikult ning võttis nii jäätise kui kohvitopsi vastu. "Ma kohvi väga ei tahaks, aga kui sa mulle selle juba tõid, siis ei hakka ma seda teistpidi prügikasti ka viskama...ja aitäh sulle," tänas neidis viisakalt noormeest. Noh, jäätise jaoks oli ka natuke külm, aga käes ära sulada ka ei laseks. "Ei ole vaja, mis sa nüüd," lausus neidis, kui Nate pakkus veel, et võib kommi ja puuvilja tuua. "Mis sa siin üldse teed?" imestas Bekah.

Nathaniel kuulas neidist ning hammustas kergelt huulde. "Kui sa ei taha, siis viska julgelt minema. Šhokolaad jääb ikka alles," lausus noormees ning naeratas kergelt ja seejärel jäi Nate'i pilk püsima neidise kõhul, mis oli juba piisavalt suur, et aru saada, et Rebekah on rase. Mingi osa Nathanielist oleks tahtnud torkida seda kumerust, et olla kindel, kas see on seal ikka päris ning ega ta sõrm sellest läbi ei vaju. Noormees silmitses Bekah' kõhtu siira uudishimuga, vaadates seda nii ühelt kui ka teiselt poolt. Viimaks asetas Nathaniel oma käe õrnalt Bekah' kõhule ning hetk hljem torkis kõhtu imeõrnalt. Kõht säilitas oma endise kuju. Lõbustanud end veel veidi neidise kõhuga, viis Nate naeratava pilgu kõhult Rebekah'i näole. "Ma lihtsalt jalutasin ja siis märkasin sind," lausus nooremees ja lisas: "ma pole sind nii kaua näinud ega sinuga rääkinud. Oled omale jõudnud kõhu isegi vahepeal ette kasvatada ma näen." Koolis käimine oli noormehel selline üsnagi harv nähtus ning eksis sinna pigem vaid siis kui tõesti vaja oli. "Kuidas sul läheb? Kuidas lapsel läheb?" uuris Nathaniel seejärel Bekah'lt.

Rebekah kehitas Nathanieli sõnade peale õlgu ja asetaski kohvitopsi lihtsalt enda juurde pingile. Juua neidis seda ei kavatsenud, veel enam selle pärast, et talle ei maitse enam mingil põhjusel kohv. Ta eelistas iga kell teed. Ta naeratas soojalt, kui Nathaniel oma käe Rebekah kõhule asetas ja sellega end lõbustas. Noh, tundub, et tal pole ikkagi lapsest päris ükskõik. "Kõht küll," naeris tüdruk. Tõsi, koolis olid nad need neli kuud üksteise vastu justkui võõrad olnud. "Või Nathaniel Snow tahab suhteid uuesti üles soojendada või mis?" muigas Rebekah, pruunides silmades mänglemas lõbus pilk. "Aga muidu läheb meil hästi," vastas näitsik, rõhutades eriti sõna meil, mille all mõtles ennast ja last. "Sain Karen's Cafe's tööd, kogusin natuke raha ja nüüd on mul Westside'il pisike korter. Lapsele sain just voodi, kuigi osa mööblit on ikka veel puudu," rääkis neidis. "Ja sul?" uuris ta. Tal ei olnud siiski Nathanielist ka päris ükskõik.

Nathaniel ise kavatses siiski vähemalt oma jäätise ära süüa ning võttis sellest ampsu. "No oleks ilus vist. Ma tean, et ma olen natuke, või siis veidi rohkem kui natuke, värdjas mees olnud ning nohh.. Oleks aega oma vigu vist veidi parandada," rääkis Nate. Kui aus olla, siis alguses oli ta olnud üsnagi närvis kui ta Bekah' juurde tuli, kuid praegu oli noormees rahulik. Kuulnud, et neil läheb hästi, naeratas Nate. Seda oli hea kuulda. Noormees lasi Rebekah'l lõpuni rääkida ning ei seganud vahele. "Kui sa soovid, siis ma muretsen sulle Eastside'i ühe korraliku korteri ning elamiskulude pärast sa ei pea muretsema. Ma tean, et sa oled harjunud parema eluga, kui pisike korter Westside'il," rääkis Nathaniel siiralt. See poleks mitte mingisugune probleem olnud, kuna noormehe vanemad omasid Tree Hillis vägagi palju kinnisvara ning poleks just eriline probleem ühte korterit või isegi maja veel enda käsutusse saada. "Ja tegelt sa ei pea tööl ka käima. Ma suurendan seda summat, mida ma sulle igakuiselt saadan. Rasedana tööl käimine pole vist kõige targem ning pealegi sul on vaja kool ka lõpetada," rääkis Nathaniel pikalt. Kuulnud Bekah' küsimust, mõtles Nate veidi. "Ma ei tea. Enam-vähem.. Tavapäraselt. Elu on iseenesest kuidagi rahulikumaks muutunud. Hetkel on muidugi see kaksikute draama aktuaalne, mis mõjutab ka Ravenseid, kuid iseenesest pole midagi hullu ehk," rääkis Nathaniel ausalt. Ta elu oli antud hetkel tõesti üsnagi tavaline. Kylie'st ei hakanud Nate siiski rääkima.

Rebekah kuulas Nate'i juttu ja noogutas. Ega poiss just tõesti kõige paremini Rebekah'ga ei käitunud, aga tore, et ta end parandada on otsustanud. Samas Rebekah ise on oma rasedusega just täiskasvanumaks ning iseseisvamaks muutunud, see on teda tugevamaks teinud. "Sa olid tõesti sitapea," muigas Rebekah. "Aga tundub, et sa oled muutunud ja noh, sa väärid uut võimalust," arvas neidis. See käis just suhete ülessoojendamise kohta. Ei tahaks ikkagi oma lapse isaga justkui võõras olla. "Mul ei ole sellega probleemi," lausus Rebekah. "Mulle sobib minu pisike Westside'i korter ka ja mulle isegi meeldib selline elu," sõnas näitsik. Ei ole mingit uhket suurt korterit vaja, kui nad lapsega kahekesi pisikeses korteris ka hakkama saavad. "Ja mulle meeldib mu töö, ma töötan vahetustes ning seal on hea. Ja varsti pean ma niikuinii titapuhkusele minema, nii et sellest pole ka hullu," rääkis Rebekah. Hea, sõbralik keskkond ja toredad külastajad. Täitsa armsaks oli see Karen's Cafe saanud. Pruunid silmad Nathanielil, kuulas ta noormehe juttu. "Ma ei saa üldse aru, miks neil tõmmelda on vaja. Seksuaalne orientatsioon peaks olema ikkagi enda valik ja kui see tundub Lucasele õige, siis noh...las ta olla," arvas Rebekah. Tema väga ei viitsinudki sellesse draamasse süveneda. Polnudki väga Bekah asi.

"Olin," oli Nathaniel sunnitud nõustuma. "Mingil määral olen ilmselt veidi endiselt, kuid nüüd ehk aktsepteeritavas mahus," nentis Nate. Viimasel ajal oli ta tõesti üsnagi rahulik olnud ning tal polnud erilisi probleeme. Koolis käimine oli muidugi küsitav aga kui ta varasemalt oli end põhimõtteliselt iga päev täis joonud, siis enam ta seda just vähemalt igapäevaselt ei harrastanud. Ta küll ei teadnud, mis selle muutuse oli täpselt esile kutsunud, kuid üks võimalikest põhjustest oli Kylie. Kuulnud, et Bekah'le sobib Westside'i korter ka, noogutas Nate aeglaselt. "Igatahes kui sa jõuad siiski järeldusele, et sa eelistad elu Eastside'is, siis lihtsalt anna mulle teada ning ma korraldan selle ära. See poleks mitte mingisugune vaev," rääkis Nathaniel neidisele ning naeratas kergelt. Hetke pärast võttis noormees ampsu oma jäätisest, mis tal käes oli. "Kui sa ttapuhkuselej ääd ja enam tööl ei käi, siis anna teada ja ma annan sulle iga kuu rohkem raha. Minu pärast sa selles olukorras oled ja poleks just väga ilus, kui sa selle pärast virelema pead." Kuulnud orientatsiooni juttu, turtsatas Nathaniel kergelt. "Ma saan tegelikult Loganist ka aru. Ta on Lucast terve oma elu tundnud ja nüüd niiviisi tuleb järsku välja, et Lucasele meeldivad hoopiski mehed. See tuli ka mulle siira üllatusena," rääkis Nate.

Kui ta oligi ikka veel sitapea, ei olnud seda aru saada, sest ikkagi tundus, nagu oleks Nathaniel muutunud. "Üks kõige olulisem asi, mida ma olen märganud, on see, et sa oled kuidagi mõistvam," tegi Rebekah tähelepaneku. Ta ei hakanud ju teda selle Westside'i korteri pärast halvustama, kui tüdruk ütles, et on rahul ja kõik on hästi, kui ta ka seal elab. Pole mingit uhket ja fancyt elamist vaja, et lapsega hakkama saada. "Ma ei usu, et see juhtub," lausus neiu Nathanieli sõnade peale. "Ma ei vaja uhket elamist, et lapsele head elu võimaldada. Me saame siin ka hakkama." Peaasi on ju see, et Rebekah ise on lapsele kogu aeg olemas ja kui Nathaniel soovib, võib temagi last vaatamas käia. "Sa ei pea seda summat suurendama, praegune on juba piisav," noogutas Rebekah. Sellega sai ta katta nii elamiskulud kui ka osta beebiasjad. Ei saa kurta. Hea, et tüüp vähemalt toetab, tema laps ju ikkagi ka. "Noh, igatahes jätab see draama mind üldiselt külmaks," kehitas Rebekah õlgu. "Nende asi, mis teevad."

Nate kuulas Bekah't ja muigas kergelt. "Ma olen olnud alati mõistev eksole," lausus noormees, kuid turtsatas seejärel kergelt ja lisas hetke pärast, "Peaaegu." Tavaliselt oli ta tõesti tunduvalt egoistlikum ning kohati kippus Westside'is elavatele inimestele viltu vaatama. "Igatahes kui sa tahad, siis lihtsalt ütle," lausus Nathaniel neidisele ja ampsas taaskorselt oma jäätist, mis juba vaikselt otsa hakkas lõppema. Olgugi et Bekah ei tahtnud, et Nathaniel seda summat suurendaks, teadis Nate, et umbes 100 dollari võrra ta seda suurendab kindlasti. Vajadusel veelgi rohkem. "Seda küll, kuid tundes Tree Hilli elanikke, siis on see kõik üsnagu avalik," lausus Nate ning libistas käega läbi oma poolheledate juuste.

Nathanieli sõnade peale Rebekah lihtsalt turtsatas ning raputas pead. Alati ta küll nii mõistev ei olnud, aga noormees tundus muutunud olevat. Bekah vähemalt lootis, et see oli nii. Rebekah tegi oma jäätise ka lahti ja leidis, et parem oleks see ikka ära süüa, enne kui ära sulab. Vastasel juhul oleks see raiskamine. "Teeme siis nii, et peaaegu alati," muigas tüdruk. Kuigi ta mäletas, et Nate oli ikka rohkem enesekeskne kui mõistev. "Elamisega pole üldse probleemi, suurim mure on hetkel lapse mööbel," lausus Rebekah, mida ta juba ennegi maininud oli. Olemas olid küll voodi ja mähkimislaud, aga kapid-riiulid olid veel puudu. "Eks see Gossip Corner ole siin üks paras kurja juur jah," kehitas Bekah õlgu. Tänu sellele leheküljele ongi kõik Tree Hillis üsna avalik.

Nathaniel puhkes naerma, kui Bekah viimaks temaga nõus. "Ma teen näo, et sa ise ka usud seda, mida sa ütlesid," lausus noormees muigega. "Õnneks ma ei lase end sellest häirida," lisas Nate veel seejärel ja naeratas. Olgem ausad, Rebekah oli hetkel see, kellel oli õigus. "Kui sul enne lapse sündi kõk olemas pole, siis sa helistad mulle eksole. Ühesõnaga ükskõik missugune probleem sul ka pole, sa võid mulle alati helistada, ükskõik mis päeval või mis kellaajal," rääkis Nathaniel. Teda pani mõtlema see, mida Kylie talle kunagi rääkis, et Nate peaks suhtlema oma lapsega ning kuna hetkel laps polnud veel sündinud, pidi ta seda tegema läbi Rebekah' ning seda Nathaniel ju tegigi. Kui Rebekahl'l on kõik korras, siis on ka lapsel kõik korras. "Ei saa vastu vaielda," nõustus Nate GC koha pealt.

"Ma teen ka näo, et ma usun seda," naeris Rebekah. Hea, et Nathaniel end sellest vähemalt häirida ei laisknud. On ikkagi näha, et noormees on end vähemalt natukenegi parandanud ja väärib uut võimalust. "Nii et ma võin sulle sügisel haiglast ka helistada, kui laps käes on?" küsis Rebekah kerge muige saatel, kui Nate mainis, et Rebekah võib helistada, kui lapsel midagi vaja on või lihtsalt mingi probleem on. Ja mis lapsesse puutub, siis umbes 14.septembri paiku peaks ta sündima. "Nojah, mõnel on lihtsalt palju aega," sõnas Rebekah. Mis iganes ka ei toimuks, GC autor leiab alati aja, millal jälle kõlakaid levitada.

Nathaniel muigas kergelt kui ta neidist kuulis. Kuulnud Bekah't naeratas Nate kergelt. Ta polnud isegi mõelnud selle peale, millal see laps sünnib. Kokkuvõtlikult siis septembris saavad nad omale lapse ja Nate saab isaks ning Bekah saab emaks. Kuidagi naljakas mõelda. Ta ei suutnud end endiselt isana ette kujutada. "Sa võid isegi siis helistada, kui sa sünnitama lähed või kui lähed ultrahelisse või mida iganes nad su kõhuga seal haiglas ka ei tee. Ma võin kaasa tulla. Ma olen siiski selle lapse isa," rääkis Nathaniel naeratusega. Ta oli tõesti valmis nendeks kohustusteks, mis selle kõigega kaasnesid. Või seda arvas Nathaniel vähemalt praegu. "Kas sa lapse nimele oled mõelnud?" küsis Nate Bekahlt ja lisas hetke pärast: "Kas sa tead, kas laps on poiss või tüdruk?"

Samas Bekah on nende kuudega suutnud juba harjuda, et varsti on tal väike laps, keda kasvatama hakata. Ta tahtiski end täielikult pisikesele pühendada ja talle võimalikult hea ema olla, mitte nagu tüdruku enda vanemad, kes temast lahti ütlesid. "No kuskil aprilli keskel ma lähengi jälle," lausus Bekah. Siis peaks endale ka veel pildikesi saama ja sinna võib Nate kaasa tulla küll. "Ma olen mõelnud ainult sellele, et kui tuleb tüdruk, tahaksin talle Noelle nimeks panna, aga poisi nime ei ole veel mõelnud," rääkis Bekah. Ta ei teadnud veel, kumb tulemas on, aga neiu ise arvas, et väike tüdruk tuleb. "Veel ei tea," vastas näitsik ikkagi Nathanielile. "Mul on tunne, et tüdruk, aga eks siis sügisel näeb, kas mul oli õigus." Ultraheli ei ole ju ka alati kõige kindlam. Sealt võib küll näha, et tüdruk, aga ikka võib see tüdruk lõpuks ka poisiks osutuda. Üllatusi tuleb ikka ette.