Vahetuse lõpp.

Freya oli oma toredas uues töökohas baaris. Raha pidi ju teenima ja see koht juhtus olema selline parajalt mõnus ja ka ta korterile lähedal. Nii ta siis oligi kohusetundlik täiskasvanu ja pani leti taga äsja pestud klaase ära, täites vahepeal ka mõne kliendi tellimuse. Tegelikult oli ta vahetus varsti lõppemas ja kuigi ta oli oma tööga täitsa rahul, siis tahtis temagi päevas mõnda aega puhata ja kuna kell oli alles kusagil kuue paiku, siis polnud veel ka liiga hilja, et natuke linna peal käia ja uudistada. Oleks olnud ka tore kui ta teel poodi või tagasi ilma Google Maps'ita ära ei eksiks.

Ceridwen jätkas klaaside ära paigutamist, vaadates vahepeal üle ruumi, kus natuke rahvast ikka oli ja kõik tundusid üksteist justkui tundvat. See oli midagi, mida ta oli mujalgi linna peal käies märganud. Ja siis oli tema, kes eksis ära ja ei teadnud väga kedagi. Kuid uude linna sattudes nii oligi. Sa olid täiesti võõras nägu teistele ja teised olid võõrad sulle ning kuskilt pidi lihtsalt alustama ja hakkama inimestega suhtlema ja sidemeid looma. Selles osas oli baaris töötamine kasulik. Mõne inimesega oli ta juba tuttav, kuna töö nõudis suhtlemist.
Savvy vaatas korraks kella poole ja mõtles, mida ta peaks täna tegema. Kassile ehk süüa andma, endale midagi manustamiseks soetama. Kodu koristamine kõlas ka mõistlikuna, kuna paljud asjad olid tal veel lahti pakkimata ja kõikjal oli pappkaste, kuid samas ta ei teadnud ka, kas ta tahaks midagi remontida või ei. Selle üle juureldes pani ta ära järgmised klaasid.

Ot. Alejandro

Alejandro polnud juba pikemat aega Green Poisonisse oma nägu näidanud, kuigi talle see koht meeldis. Asi polnud üldse alkoholilembuses, kuna mees ei armastanud palju juua. Paarist klaasikesest tavaliselt aitas küll ning sedagi mitte igal nädalal. Lõbus ja seltskondlik oskas ta olla ka ilma alkoholita, sest võime enamiku inimestega hästi läbi saada oli tal juba varajases lapsepõlves olemas. Elu võttis ta üsna vabalt ega muretsenud kunagi tuleviku pärast, kuna elas üks päev korraga. Umbes kella kuue ajal sisenes Alejandro baari, seljas must nahktagi, mille all oli sinine t-särk, jalas musta värvi teksad ning hallid tossud. Tegelikult ei tulnud ta siia ilma põhjuseta, vaid pidi peagi kokku saama ühe sõbraga, kes Alejandrole päris kopsaka summa võlgu oli ning selle täna ka tasuma pidi. Eks Ale ikka aitas oma sõpru, kui nad hädas olid. Samuti kavatseti koos natuke napsi võtta ning lihtsalt maast ja ilmast rääkida.

Kui mees baaris ringi vaatas, ei leidnud ta veel oma sõpra, kuid oli kindel, et küll too varsti välja ilmub. Selle asemel, et oodata ja igavleda, liikus mees leti äärde, et alustuseks üks õlu võtta. Baaridaami, keda ta seal märkas, polnud mees kunagi varem ei siin ega ka mitte linnatänavatel kohanud. Äkki oli ta siia äsja kolinud? Toetanud end mugavalt vastu baariletti, ootas Alejandro, kuni tema pilk võõra omaga kohtus, ning naeratas siis sõbralikult. "Tere," lausus ta. "Ma võtaksin ühe õlle." Samal ajal otsis mees enda rahakoti välja.

Freya jaoks polnud alkohol võõras. Ta oli senise elu jooksul päris parajalt joonud ja võibolla natuke rohkem kui üks temaealine oleks pidanud, aga no juhtus nii. She didn't choose the rebel life, the rebel life chose her.. Või nii meeldis talle vahel mõelda. Frey polnud küll just kõige avatum inimene kainena ja ega alkohol ei muutnud ka seda eriti, aga samas oli ta britt. Selles osas polnud ka väga ime, et ta töötas baaris. Ta oli alkoholiga tuttav, ta oskas sellega ümber käia ja kui ta sai kellegi päeva neile klaasikese ulatamisega paremaks teha, siis miks mitte? Who was she to judge?

Ceridwen pani ühe klaasi ära kui märkas enda ette ilmunud noormeest. Kena tõmmu teine."Tere! Mida te sooviksite?" küsis ta viisakalt naeratades nagu igalt teiselt kliendilt, kes ta ette sattus. Saanud vastuse küsimusele teatas ta noormehe soovile ka vastava hinna. Neidis võttis ühe klaasist õllekannu ja lasi sellesse õllekraanist vahutavat õllet. Ta asetas selle noormehe ette letile naeratusega näol, lisades sinna juurde: "Aga palun."

Ulatanud neidisele rahatähe, sai Alejandro õige pea oma tellimuse kätte. Korraks vaatas ta jälle ruumis ringi, kuid mingeid suuri muutusi toimunud polnud. Kuna rahvast leti ääres palju ei olnud, otsustas ta siia jääda ning uue näoga natuke juttu puhuda, et uurida, kes ta selline on. Tšiki hääles oli ta kuulnud kerget briti aktsenti, mis pidi tähendama, et ta on tõepoolest kuskilt mujalt pärit. Küll aga kõlas see teietamine Alejandro jaoks väga võõralt, sest tundusid nad ju olevat enam-vähem samas vanuses. Või siis on tšikk natuke noorem. Oma klientidega hotellis läks Alejandro samuti üsna kiiresti "sina" peale üle. "Mulle võib "sina" öelda," naeratas mees rõõmsameelselt. "Alejandro," ütles ta neidisele ka enda nime, eeldades, et teine talle samaga vastab, sest uued tutvused - eriti siis, kui see puudutas mõnda kena tšikki - olid Alejandro jaoks alati oodatud. Isegi kui ta sai naistelt oma Mehhiko päritolu tõttu päris palju tähelepanu, ei olnud Alejandro kindlasti uhkeks muutunud. Pealegi andis temast viisakamat inimest siin linnas otsida.

No viisakuse osas võis Alejandrol nüüd konkurentsi olla Freya näol. Seepärast ta teda ka teietas algul. Ta teietas kõiki kliente, ükskõik, kas nende vanusevahe tundus suur või väike. Samas võis see olla ka lihtsalt sellest, et ta alles sai sinna tööle ja ta oli tore ja kena ja viisakas, kuna mõne solvunud kliendi pärast kinga ka ei tahaks saada. Tal oli raha vaja. Eriti kui ta plaanis veel motika soetada ja korterit remontida.
"Olgu pealegi. See teietamine on lihtsalt elementaarsest viisakusest," ütles ta kergelt õlgu kehitades. "Freya. Meeldiv tutvuda," nentis ta naeratades. Alejandro võis olla esimene inimene selles linnas, kellega ta ka veidi rohkem tutvub kui ainult õlle ulatab. "Ja mis sind siia kanti toob?" küsis Ceridwen ja pani ära viimased kaks klaasi. Ühest oli ta igatahes aru saanud. Westside oli siin linnas see nö. karmim linnaosa. See, kus su ema väga ei tahaks, et sa pärast pimedat passiks.

"Ma mõistan," sõnas Alejandro näitsiku selgituse peale. Saanud ka baaridaami nime teada, võis ta nüüd endaga juba rahule jääda - üks uus tuttav jälle olemas. Enam-vähem. Kõik märgid näitasid, et tänasest võib tore õhtu kujuneda. "Pidin algselt ühe sõbraga kokku saama, kuid ta pole veel välja ilmunud. Mida ma hiljem teen, selgub arvatavasti õhtu käigus," vastas Alejandro neiu küsimusele, lisades sinna nagu muuseas juurde, et edasised plaanid on veel lahtised - lihtsalt igaks juhuks. Poleks esimene kord, kui ta mõne kena baaris töötava tšikiga hiljem väikese jalutuskäigu ette võtaks. Rüübanud jälle natuke enda õlut, liikus mehe pilk korraks ukse poole, kus ka praegu tema poolt oodatud nägu näha polnud, mis tähendas, et tüüp jääb kas hiljaks või jätab üldse tulemata. Esimene variant kõlaks siiski natukene paremini, kuid igal juhul ei kavatsenud Alejandro veel niipea baarist lahkuda.

Freya muigas kergelt. Nüüd võis ta ka kindel olla, et too noormees polnud siin kindlasti selline uustulnuk nagu ta ise. "Mida siin linnas õhtuti üldse tehakse?" küsis neidis uudishimulikult. Ta ei teadnud sest linnast eriti midagi. Ta teadis, kus on ta kodu, töökoht, lähim toidupood, Book Nook'i raamatupood, sild ja rand. Muude asjade õige asukoha osas ei olnud ta üldse kindel. Kui tal oleks olnud vaja kuskile minna, siis oleks ta vast läinud välja tund aega varem, et anda omale lisaaega igasugu eksimiste ja asjade jaoks.
Ceridwen silmitses Alejandrot uurivalt kuni ütles: "Sa ei ole ju ka originaalselt siit?" Esiteks oli ju too latiino ja kuigi see võis täitsa olla nii, et ta on Ameerikas sündinud latiino, siis ta kõnest oli siiski aru saada märke, mis reetsid, et inglise keel pole ka ta emakeel, kuid kas noormees oli Hispaaniast, Portugalist, kuskilt Lõuna-Ameerikast või Mehhikost, vot seda ei saanud Frey öelda.

Freya küsimus pani Alejandro mõneks ajaks järele mõtlema, kuna ühest vastust sellele olla ei saanud. Iga seltskond võis ju eelistada omi kindlaid kohti - kõike vastavalt enda huvidele. "Oleneb sellest, kas on vaba päev või tööpäev. Eks noortele meeldib ikka pidutseda nagu igal pool mujalgi. TRIC on näiteks selline populaarne koht, aga igasuguseid baare leidub linnas samuti, kus on palju külastajaid. Soojemal ajal näeb inimesi tihti promenaadil jalutamas või siis Rivercourtil aega veetmas. Aga ma ei tea, mis sulle meeldib," rääkis Alejandro, üritades samal ajal mõistatada, mis neidisele huvi pakkuda võiks.
"Ei, ma elasin varem Mehhikos, kus olen ka sündinud. Kolisin perega Tree Hilli, kui olin alles teismeline ehk siis mitu-mitu head aastat tagasi. Kogu oma keskkooliaja veetsin siin," rääkis mees. Nende aastatega oli ta end linna korralikult sisse elanud, kuid ei saanud öelda, et ta ei igatsenud mõnikord oma tegelikku kodumaad ning sealseid sõpru. Kui ta oli alles Tree Hilli kolinud, ei osanud Alejandro inglise keelt kaugeltki nii heal tasemel nagu praegu, aga noormehe õnneks on ta kiire õppija. Mõningane aktsent pole aga kuskile kadunud.

Ceridwen kuulas noormeest põhjalikult ja püüdis ta juttu meelde ikka ka jätta. "Ainus koht neist, mille reaalset auskohta ma tean on promenaad," nentis ta lõbusalt. Ta jäi mõtlema selle üle, mis talle üldse huvi pakub. "See täiesti oleneb meeleolust. Praegu oleks küll näiteks kasulik mõni pidu, kuna seal oleks võimalik inimestega tutvuda ja sa oled ausalt vist esimene, kellega ma veidigi pikemalt juttu puhun, peale mu bossi muidugi, kuna temaga pidin ma ka veidi vestlema, et tööd saada, aga muidu oled küll esimene," lausus neidis, pannes tähele, et ta veidi läheb teemast mööda. "Aga muidu ma ei teagi. Kindlasti ma peaks küll kino üles otsima, kuna filmid meeldivad mulle alati. Mulle meeldib aegajalt mõni korralik pidu, mulle meeldib söök ja natuke kehalist liigutamist ei tee ka paha," arutles Ceridwen.
Neidis noogutas heakskiitvalt. "Vägev. Mul oli kunagi kinnisidee hispaania keelega, aga see läks üsna kiirelt üle, kuna ma olin püsimatu ja kärsitu," tunnistas Freya muigega. Tal endal polnud veel tekkinud igatsust kodu vastu, aga ta oli ka nii lühikest aega alles ära olnud. Ta teadis küll, et see igatsus tuleb varem või hiljem.

Tree Hill polnud küll mõni ilmatuma suur koht, kus ära eksida, aga uute elanikega võib seda vabalt juhtuda. Seetõttu tuli Alejandrole üks mõte, kuidas ta saaks end neidisele kasulikuks teha. "Ma võin sulle mõnda kohta näidata, kui huvitatud oled," pakkus mees ühe variandi välja. Kuulanud, mida Freya rääkis, ilmus kuti näole taas see särav naeratus, mis oli tema firmamärgiks. "Mul on au olla sinu esimene korralik tuttav Tree Hillis," kommenteeris noormees, libistades käe korraks taskusse, et sealt telefon haarata. Kellaaeg oli juba päris mitu minutit üle, mis näitab, et semuke jättis ilmselt tulemata... Jälle. "Pole probleemi. Kui abi vajad, siis küsi julgelt. Võin su õigesse kohta juhatada." Lausunud need sõnad, tõi mees lagedale enda visiitkaardi ja asetas selle letile. "Kui peaksid kunagi massaažiseanssi vajama, leiad siit Hiltoni hotelli andmed, kus ma töötan. Aga siin on ka minu mobiilinumber," lisas Alejandro väikese kulmukergituse saatel. "Ega see vist välismaalaste jaoks väga kerge ei olegi," pidi Ale tunnistama. Peale oma perekonna ei teadnud noormees siin linnas kedagi, kes hispaania keelt räägiks.

Freya muie suurenes naeratuseks selle pakkumise peale. "See oleks sust nii kena," õhkas ta rõõmsalt. Tuli aga uus klient ja Cheri andis Ale'le sõrmega märku, et too hetke ootaks. Neidis oli taas viisakas ja teietav ja kärme. Seega ei läinudki kaua kuni ta tagasi oma vestluskaaslase poole pöördus. "Su sõber ei tulegi?" uuris Ceridwen jutujätkuks.
Frey võttis letilt noormehe visiitkaardi kavalal muigel. "Ma väga tänan. Ma panen selle kohe oma telefoni, et see kohe kindlasti olemas oleks," ütles ta naeratades ja võttis taskust telefoni, millesse ta äsja saadud numbri trükkis. Nii vähe aega linnas olnud ja juba korjas ilusate poiste numbreid või noh, tegi sellega algust. "Mis sa muidu umbes nii veerandtunni pärast teed?" küsis ta, pistes telefoni tagatasku.

Alejandrol oli ka muidugi hea meel, et ta oma uuele tuttavale tema esimestel päevadel võõras linnas abiks olla sai. Ta teadis, kui raske on ilma ühegi tuttavata tundmatus kohas hakkama saada. Alejandroga olid tol korral kaasas küll pereliikmed, aga koolikaaslased olid kõik võõrad, samuti kõik teised linnaelanikud. Ale ei jõudnudki neidisele midagi vastata, kui juba üks klient tekkis, mistõttu tuli tal nüüd natuke oodata - saigi vahepeal jälle õllest mõned lonksud võetud. "Tundub nii. Igatahes rohkem ma talle raha võlgu ei anna. Seda ma luban," kostis Alejandro mõrult, kui näitsik jälle tema poole pöördus. Esimest korda tänase õhtu jooksul ei näinud ta nii ülipositiivne välja kui tavaliselt. Küll aga muutus noormehe ilme kohe, kui Freya ta numbri endale telefoni salvestas. Pole üldse paha. "Ma oletan, et saan juhust kasutada ja sind linna peale jalutama viia?" pakkus Luis, kuna eeldas, et kui Freya peaks siin veel tükk aega leti taga passima, poleks ta viieteistkümnest minutist rääkima hakanud.

Freyal oli selle aasta jooksul juba teine kord kolida ja tutvusringkonda vahetada. Eelmine kolimine oli aga veidi lühema teega vaid ühest Suurbritannia osast teise, aga ega ta peale oma venna Londonis ka algul kedagi ei teadnud. Siis sai veidi harjutud ja keskkool lõpetatud ja siis tuli tal mõte kolida Ameerikasse, sest miks mitte. Ta teadis, et tal on muidugi alati võimalik tagasi minna, aga ta tundis, et ta peab vähemalt proovima elu ka kusagil täiesti mujal.
Frey krimpsutas kergelt nina. "Raha laenamine sõpradele ongi üsna riskantne. See võib sõprusele kriipsu peale tõmmata ka," nentis ta veidi õlgu kehitades. Neidise muie taastus kui Luis pakkus linnapeal jalutamist välja. "See oleks tore, aga ma pean kindlasti kodust läbi käima, kuna kui ma oma kassi ei toida, siis ma arvan, et mul on turvalisem enam mitte koju minna," naljatas Ceridwen. "See võtab vaid hetke. Ma elan kõigest paar maja eemal."

Nii see paraku oli. Kui ikka inimene lubab, et maksab teatud ajal tagasi, siis tuleks seda ka teha. Alejandro piisavalt lahke inimesena andis tüübile ka teise ja kolmandagi võimaluse, aga kasu ei paistnud sellestki tulevat. Taolisi inimesi sõpradeks nimetada on vist tõesti liig. Ega Alejandro polnud ka ju mingi miljonär. "Karta on. Edaspidi tuleb hoolikamalt vaadata, keda tohiks usaldada," nõustus Alejandro neidise öelduga. "Muidugi, ära minu pärast küll enda kassi nälga jäta," lausus mees lõbusal toonil. "Mul ei ole täna kuskile kiiret. Võin oodata nii kaua, kui vaja on," lubas noormees, kuna homme ei pidanud ta vara ärkama ega midagi olulist ette võtma. Ta võiks kas või hommikuni mööda linna kooserdada, aga vaevalt neil nii kaua läheks.

Freya ei pidanudki kõiki oma tuttavaid oma sõpradeks ja ta suutis ka päris hästi välja sorteerida need tõelised sõbrad niisama lõbusast pundist. See oli ka sellega seoses, et ta ei lasknud omale inimesi nii kergelt ligi ja ta usalduse nimel tuli üldjuhul ikka veidi end tõestada ka, aga selles usaldusringis olles võis Freya ola imeliselt sõbralik ja abivalmis. Ta oli lahke kõigiga, aga olid ka piirid. Niisama tuttavale ta üldjuhul raha ei laenanud. Mõnele väga lähedasele sõbrale, kelle puhul ta juba teadis, et teda võib usaldada ja ta tõesti maksab tagasi, võis ju kah. "Sa peaks enne vaatama, milline ta ajalugu on. Kas teda on saanud keegi teine usaldada või ei? Kui ei, siis ei peaks arvatavasti sinagi usaldama," arvas Ceridwen.
"Ma loodan ainult, et sul allergiat või midagi pole. Kui ma su pärast kassi nälga ei jäta, siis see poleks eriti tore kui sa hakkaks ta pärast surema," tõdes neidis veidi kulmu kortsutades. "Aga sellega tõesti ei lähe kaua. Mul on üsnagi vedanud, et mu töökoht on kodule nii lähedal." Freya vaatas korra kella. 8 minutit kuni ta saab töölt ära ja linna uudistada kena giidiga.