i'll be staying this time

Milena on absoluutselt kõige jubedam tüdruk terves maailmas. Lihtsalt kaob ühel päeval kolmeks kuuks ära. Jack teadis tegelikult pikalt ette, et Lena läheb, erinevalt veresugulastest kes poolteist päeva enne sellest kuulsid. Ja kuigi ta oleks tahtnud inimestel külas käia, eesotsas oma Ratmanil, otsustas ta, et ta hoiab bussisõiduraha kokku. Ilma kõrvalise abita ei olegi nii lihtne rahaliselt toima tulla as she expected. Aga nagu pereliikmetegagi, hoidis Millie pidevalt kontakti. Ja kuna ta on jätkuvalt Jacki Lokilammas, siis ei olnud kell kolm öösel tulnud kõned 'fuck this shit i cant sleep.. sorry, i love you.. good night, baby. sleep tight. have awesome day when you wake up.. im sorry again..' just mitte väga suureks üllatuseks. Neid ei olnud palju, sest reeglina magas neidis ikka päris sügavalt... aga no kuidas ta sai mitte helistada, kui oli võimalus helistada?

Iseenesest pidi ta ju praktiliselt suve lõpuni tööl olema. Mõnepäevane külaskäik oli tegelikult lähiajal ka planeeritud, sest ta oli ületunde teinud, et vabu päevi saada.. ja suvel kavatses ta kindlasti veel külastama tulla, aga need jäävad ilmselgelt ära, sest oh üllatust, Milena is back to stay. For some time. Põhjuseid mitmeid, aga need polegi niiväga olulised. Esimene peatus oli kodus, kus ta ennast korralikult välja puhkas. Järgmine päev läksid nad Matthewiga jooma.. ja siis veel pea terve päev magamist ning seejärel oli vaid üks sihtpunkt - Jacki kodu. Kell oli küll võrdlemisi vähe, mis tähendas et mees ilmselt tööl on, ent sellegipoolest suundus ta otse korteri poole.

Õnneks tal ei läinud ja niisama alt uksest ta sisse lipsata ei saanud ja eeldusel, et Rathbone kodus on, ei saanud talle ka väikest üllatust teha. Nädalavahetus nädalavahetuseks, aga kui Jack kedagi ei asendanud, siis võis ta enda masinate kallal putitada. Misiganes ta tegi, lootis Lena et mees sõnumit ikka kuuleb ja ta seal pikalt külmetama ei pea. Ootamise vastu pole midagi, aga haigeks ei taha uuesti jääda. Põdes alles kõhugrippi mõni nädal tagasi. Telefoni teksade taskust välja koukinud, saatis ta mehele sõnumi sisuga: "Lokilammas tahaks tuppa saada enne, kui ta loki-afroks muutub.. i still dont have free access to your place : (".

And then she waited. Kuidagi pooleldi kohmitsedes leidis telefon tee tagasi teksade taskusse. See wrist support wrap sucks big time ja mida kauem Lena seda kannab, seda rohkem ta taipab kui palju ta selliseid asju ei salli. Good thing is, et ainuke kes peale Jolene selle olemasolust teab, on Matt. See oli ka nii pool-kogemata välja tulnud. Jätkame maailma šokeerimist Millie imelise tervisehoiuga.

Ilm oli küll mõnus - päike paistis, külma tuult ei olnud - ent jahe oli sellegipoolest. Seetõttu sai kindad kätte tõmmatud ja salli natuke ülespoole pirida, et nina ka sinna sisse pista saaks. Mida kiiremini Jack enda tee siia leiab, seda tänulikum on neidis ja eelkõige tema tervis. Naudime kevadilma, uhuh, aga paigal seistes ei olnud see just kõige nauditavam.

ot:see, kas jack millie'l külas käis, on sinu teha. aga see wrist support wrap asi on lapsel peal olnud nii kuu aega, niiet ma eeldan et viimane külaskäik oli rohkem kui kuu tagasi....

Jack oli teel töökojast koju, kui tundis kerget vibreerimist enda teksade taskus. Noormehel oli telefon harva hääle peal. Ta pigem eelistas hääletut värinat mingile tüütule pininale või mõnele laulule, mis viskab ka kiirelt üle. Telefoni teksade taskust välja võtnud, lasi Ross kergel muigel silmadega üle sõnumi, peites peagi mobiili tagasi turvalisesse panipaika. Noormees teadis, et Milena mingi aeg tuleb tagasi, aga ta ei osanud neidist nii pea oodata. Vähemalt oli Milena talle enda tagasitulekust teada andnud päev varem, et Rathbone oskaks ikka õigel ajal kodus olla. Nüüd kui mees pole enam tingimisi väljas, vaid taaskord puhas poiss, oli tal võimalus külastada ka muid kohti peale töökoja, poe, politseijaoskonna, kus ta pidi enda järelevalveametnikuga kord nädalas kokku saama, ning enda pisikesi korteri. Loomulikult võis tüüp liikuda ka mujal, peaasi et see jääks linnapiiridesse, aga tal polnud erilist tahtmist. Mõni üksik kord käis ta aga Murphy'i baaris või Rivercourtil vanakooli korvpallimängijatega väikestest tänavavõistlustest osa võtmas, kuid see oli kõik. Enamasti istus Rathbone siiski garaažis, putitades enda iludust, kes vajab peagi nii mõnegi uue organi siirdamist. Vanade autode viga, eriti veel nende, mis on käsitsi nullist ülesse ehitatud.

Tuttava kortermaja juurde jõudis Ross üpriski kiirelt. Kõigest kümme minutit kulus sillalt siia jõudmiseks. Isiklik rekord lausa. Ilm oli täna samuti üpris mõnus, mis andis hoogu ja energiat ainult juurde, meelitades samas kauem väljas olema, aga kuna mehel oli külaline ukse taga afro-lokilambaks külmumas, siis ei olnud aega imetlemiseks.
"Kas ma jõudsin õigel ajal või vajab mu pisikene lokilammas kümmet soojapuhurit enda ümber, et ülesse soojeneda?" muigas Jack lõbusalt, jäädes Lenast paari meetri kaugusel seisma. "Enda arust olen ma sulle uksekoodi vähemalt kümme korda ülesse kirjutanud. Kaotasid jälle ära?" turtsatas noormees, kaotades ka viimased meetrid nende vahel, et näitsikule uks avada. Ilmselt peaks Milenakesele ühe varuvõtme ka muretsema ja selle talle kaela riputama, et see ära ei kaoks.

SPOILER: Click to show

See kümme minutit läks väga kiirelt. Kui Jack esimese viie minutiga kohale ei jõudnud, järeldas neidis et mees hoopis töökojas on ja et enne järgmist poolt tundi pole teda väga oodata. Seda suurem oli üllatus, kui ta juba kümne minuti möödumisel oma Ratmani näha sai. "Ma usun, et sa oled rohkem kui ideaalne asendus kümnele soojapuhurile," naeratas ta õnnelikult Jacki küsimuse peale. Eks see kaissu pugemise plaan on tal sellest hetkest saati peas olnud, kui ta Tree Hilli tagasi jõudis. Kohati tomboy või mitte, on Lena siiski naissoost isik ja Jacki kaisus olemine on miski mida ta paratamtult naudib. Kuigi Millie oleks tahtnud pärast kolme kuud mittenägemist kohe Rathbone'le kaela langeda, otsustas ta seda mitte teha. Ootame natuke. Naudime (peaaegu) vaikuses ülimeeldivat seltskonda. "Paberid pole mul kunagi kaua alles püsinud.. ja mäluga on selline asi.. et sa oled niikuinii koguaeg olemas, niiet pole seda niiväga vaja meeles pidada." plaksutas Jo ripsmeid. Totally not her fault. Ja näed, praegugi tuli ligi 20 minutit vähem oodata, kui plaanitud oli. Kui need viimaseki meetrid nende vahelt kadusid, oli kiusatus mehe huultele üks magus ja pikk musi suruda veelgi suurem.. aga jahe oli, mistõttu ta selle asemel uksest sisse lipsata. Too varuvõtme muretsemine tundub väga hea idee. Aga ärme jäta seda ainult ideeks.. Lenale meeldiks väga meest täiesti suvalistel ajal kollitamata tulla ilma, et Jack sellest ise midagi eelnevalt teaks. Cutie as she is.

Ja juba koridori sisse saanud, lippas ta pikkade sammudega trepist üles, jättes iga jooksusammuga kaks astet vahele. Kolmanda vahelejätmiseks oli ta lihtsalt liiga lühike. Too kaks astetki oli paras pingutus, aga kiirelt sai vähemalt üles. Ja jälle jäi ta meest ootama. Mis seal treppidel ikka niiväga uimerdada. Ruttu tuppa, ruttu sooja, ruttu koju.

Jack muigas kergelt Milena sõnade peale. Ukse enda selja taga kinni tõmmanud, piilus ta kiirelt ka postkasti, leidmata sealt midagi huvitavat. Nende paari sekundiga oli Lenakene juba päris kaugele jõudnud, mis tõttu pidi ka mees mõne astme vahele jätma. Tänu enda pikkadele jalgadele ja heale vormile liikus Jack üle nelja astme, jõudes vägagi kiirelt näitsikule järgi. Kui tüdruk tema korteriukse taha jõudis, oli mees kõigest paari pika hüppe kaugusel, maandudes ilusti õigel korrusel ja keerates peagi ukse lukust lahti. "Palun, lokilambad ees," muigas Rathbone lõbusalt, lükates ukse lahti, lastes neidise enda ees sisse. Kuna õues oli veel vägagi valge, ei hakanud tüüp tulesid põlema panema. Nagu nii polnud kardinaid ees. Ilusti valge oli.
"Eks ma tätoveerin sulle selle teine kord käe peale, seda pole küll võimalik ära kaotada," muigas Jack lõbusalt, tõmmates ukse enda selja taga kinni ning keerates selle ka lukku. Soovimatuid külalisi pole vaja. Jaki nagisse visanud ja saapad selle alla jätnud, võttis Ross suuna köögi poole. "Soovid midagi juua või hoopis süüa?" küsis ta Milena käest, silmad näitsikut vaatamas.

Jolene ei oodanudki, et ta seal väga kaua oodata saab. Jack on ikkagi pikk ja tugev ja trepist üles jookmisel on ta kõik eelised täiesti olemas. Tolle viisakusžesti peale neidis ainult naeris vaikselt. Jah, ega igaühel tõesti eesõigust pole. Lokilammaste special. Tuppa jõudnud, lasi neidis oma õlakotil maha kukkuda, lükates selle seejärel seina äärde. Midagi väga vajalikku seal polnud, lihtsalt nii igaksjuhuks üht-teist sai kaasa võetud. Plaanis ta siin siiski esmaspäevani maanduda. Küll Jack sellest ilusast plaanist ka mingi aeg kuuleb, vaevalt et tal selle vastu midagi on. Kes ei tahaks endale Milena-sugust iludust mitmeks päevaks külla? "Ega mul selle tatoveerimise vastu midagi ei ole. Mõne sõrme külje peale on täiesti tehtav, siis ma vähemalt näen ka neid numbreid," nõustus Lena muige saatel. Kiirelt olid ka jalanõud seina ääres. sall ja kindad seljast võetud poolmantli varrukasse topitud ja poolmantel ise nakki riputatud, aga juba oli Ratman ise poolel teel kööki.

"Mm... mkm. Kui sa ise midagi võtad, küll ma siis sealt kõrvalt näksin," naeratas neidis, seljas oleva õhulise kampsuni varrukaid küünarnukkideni üles tõmmates. Too wrist support wrap paistis ka nüüd ilusti välja. Mis siis, et Lena helistas, ja vastupidi, ega ta oma õnnetusest tööjuures ometigi ei rääkinud. Rääkis sellest, kui väsinud ta on, mis nalja saamnud on, isegi seda rääkis et tal kõhugripp oli, küsis kuidas mehel endal on, aga mitte mingit sõna sellest, et parem ranne veidi vigane on. "But I'm totally running low on kisses," mainis neidis nagu nii muuseas, olles kuskile sinna poolele teele kööki, poolele teele elutuppa sättinud. Küllap Jack midagi enda jaoks võtab, samas võivad nad kohe diivani peale suunduda; milleks edasi-tagasi tammuda? Saab ka kohe sellise kuldse kesktee valida.

Jack turtsatas kergelt, kui Milena tema pisikese nahakunsti plaaniga nõustus. "Seega tuleb spetsiaalselt sinu jaoks teha need numbrid võimalikult suured ja paksutrükiga, et sul poleks võimalus neid ära kaotada silme alt. Sellisel juhul peaks vältima kolimist. Vaevalt sa tahaksid iga sõrme peale erinevat numbrikombinatsiooni," muigas noormees lõbusalt, võttes külmikust endale ühe külma ja üpris lahja õlu. Midagi erilist süüa tüüp küll hetkel ei tahtnud, aga paari tunni pärast peaks küll midagi valmis kokkama ning seekord veidikene suurema portsjoni, sest teades Lenakest, jääb tüdruk pikemaks kui ainult pooleks tunniks. Kergeks näksimiseks võttis Ross aga kõrvale kausi soolatud pähklitega.
"Seda ma täitsa usun. Vähemalt suutsid sa niigi kaua ilma minuta vastu pidada. Ma loodan, et sa ühtegi kaklust ometigi alustanud?" kortsutas Rathbone märgatavalt kulme, kui oli end elutoa poole pööranud, astudes köögist välja, ja märganud näitsiku käe ümber olevat tuge. See on lihtsalt nii tema. Avatud pudeli koos kausiga diivani juurde lauale pannud, pöördus ta Lenakese poole, asetades enda käed ümber näitsiku piha, tõmmates tüdruku endale lähemale.

"Eiiii.." protestis Lena selle peale, et need numbrid võimalikult suure ja paksu trükiga teha tuleb. Ilus peab olema, mitte gangsta all the way. "Väikesed ilusad numbrid. Ega ma pimedaks veel jäänud ole," lisas ta sinna otsa. "Ja vaevalt, et sa mul 20 korda kolima hakkad," sõnas Jolene, kui Jacki tegemisi jälgis.

Kui Jack elutoa poole liikus, astus ta pika sammu kõrvale, et ta mehe trajektoorile ette ei jääks ning järgnes tikutopsisuuruste sammudega mehele. "I swear I've been emotionally dead the whole time," lausus ta suunurki alla vedades selle siiani vastu pidamise peale. Tegemisi oli palju, niiet igatsemiseks otseselt aega ei olnud, aga kui see emotsioon tuli, siis ikka kogu täiega. Oleks päevapealt koju tagasi sõitnud, aga niipalju Lena endale järgi ei andnud. Siht oli teine, ega Jack ta eest ära ei jookse. Too küsimus kakluse kohta pani neidise veidi kulmi kergitama. Miks selline küsimus? Jõudmine teadmisele, et see ta ilusa parema käe pärast olla võis, võttis aega mõni sekund. "Selle pärast?" uuris ta, paremat kätt veidi kõrgemalt tõstes ja paremale-vasakule keerates. "Kaklustest ausõna puhas tüdruk. Tööõnnetus oli hoopis. Ja siis ma olin nagu yolo, mis ikka olla saab, et ma olen suurepärane tohter iseendale ja küll see mööda läheb. Ja siis ma tegin asja veel hullemaks ja pidin ikkagi arstile minema. Ja siis tuli see asi. Kuu aega vist peal olnud," seletas Milena lühidalt ja kiirelt oma käe õnnetut minevikku. "Aga ega ma oma kätt väga hoidnud pole, niiet see väga paremaks ka pole läinud.. m'dea. nädala alguses on arstiaeg, eks näis mis sellest saab." kehitas neidis õlgu, andes väikest lisainfot ka randme tuleviku kohta. Milenat ei tohi ausõna üksi elama lasta, tapab ennast mittetahtlikult veel nii ära.

Ja siis justkui eikuskilt oli Jack otse tema ees, tõmmates ta endale lähemale. "Et ma sulle iga kord läbi lillede seda mainima pean.." sõnas Lena õrna 'oh you' naeratuse saatel, kui ennast kikivarvukile ajas ja käed ümber mehe kaela sättis. Selle toe-asjandusega oli vähemalt see hea, et temast oli abi, ent ta ei olnud nii kohmakas kui kips. Rannet liigutada küll ei saa, ent selliseid armsaid hetki see ka väga ei sega. Ja kuna lil Soms oli niigi kaua oodanud, surus ta enda huuled Rossi omade vastu esimesena. Polnud mittemingit kavatsust sellest lühike teaser-suudlus teha. Eriti pärast kolme kuud mittenägemist.

Vaevalt tõesti kavatseb Jack oma kakskümmend korda veel kolida. Momendil kavatseb noormees siia paigale jääda ning võib-olla mingi kuue aasta pärast äkki läheb mõne tuulega kaasa. Päris paiksena tüüp ennast ette küll ei kujuta. Ta pole lihtsalt nii püsiv.
"See on ilmselge tõestus, et Milena Sommers ja füüsiline töö ei käi kokku. Sa peaksid endale hankima mõne selline ameti, mis on puhalt vaimne, vähemalt ei vigasta sa end pidevalt. Mis siis juhtus?" tundis Jack tõesti huvi, silmis murelik pilk. Isegi tüüp teadis, et kui käsi on juba lahasesse pandud, siis on asi tõsine ning seega peab seda hoidma vägagi korralikult. "Ma vist peaksin tulema sulle appi. Sa juhendad ning ma tegelen tõstmise, lükkamise, lõikamise ja kogu selle füüsilise poolega. Vähemalt nii kaua kuni sul see värgendus on kadunud käe ümbert," lisas Ross vägagi tõsisel toonil. Ta mõtles enda sõnu tõsiselt. Kuidas lastakse küll sellisel inimesel, kes ei suuda korralikult üht kätt kasutada, tööd edasi teha? Rathbone oli suht pahane nii näitsiku kui ka selle tüübi peale, kes tema ülemus on.
Saanud hetk hiljem Lenakese käest ühe õrna suudluse osaliseks, naeratas noormees õrnalt, pahatuju ja pahameel kadunud. Enda käsi näitsiku puusadel hoides, kummardus Jack Milenale lähemale.

Milena polnud küll selline 'ooh we datin, let's promise we gun be together forever now' või 'one day we gun buy a real nice house near a beach and sea full of lots of stuff we value the most'. Eks see ole nunnu ja värki küll, selline dedication to eachother, aga Lena eelistas elada olevikus ja mitte niiväga homsele mõelda. Sellegipoolest läheks ta igakell Jackiga kaasa, kuhuiganes tuuled teda viivad. Home is where heart is, and Milenas heart is with Jack Ross.
"Strippariks minemine ei tule ilmselgelt kõne alla," naeris Jo selle peale, et tema ja füüsiline töö kokku ei käi. Kas just kohe strippariks, aga postitantsu õppimine on neidisel juba pikka aega meeles mõlkunud. See kas ja millal ta selleni jõuab, on iseasi. "Ja vaimne töö ei ole väga minu.. thing. Ma ei ole väga paikne inimene, yaknow. And thinking makes my head ache. Do and then think is how I roll." naeratas ta. Ja siis tuli (mitte nii väga) oodatud küsimus. Jackile ei saa ta ometigi seletamata jätta. "You're like so much hotter when you're worried," ei saanud Lokilammas mainimata jätta, täiesti adorable pilk silmis. Aga enne Milena jõudis käega juhtunust lähemalt rääkida, suutis mees öelda seda, et ta appi peaks tulema neidisele töö juurde. Selle peale oli aga Jo see, kes kulme veidi kortsutas. "Sul on töökojas piisavalt tegemist, ei ole vaja minu eest veel tõmblema tulla. Ega ma seal koormaeesel ei ole. I was managing very perfectly. Pealegi tulin ma praeguseks oma töökohtadelt üldse ära.." sõnas ta.
Ja kuna too suudlus Jacki paha tuju ilmselgelt ära pühis, ei olnudki enam tahtmist seda üles tuua, mis ta käega siis täpsemalt juhtus. Kui mees lähemale kummardus, vaatas Lena talle ainult silma. Sexual tensiooooooooooon.
Enam polnudki jahe. Käed olid tal küll veidi jahedad, aga seda on need alati. Pealegi oli mehe korter mõnusalt soe ja niivõrd Jacki vastas olles ei saaksi kauaks külm olla.

Milena polnud ainukene, kes elas olevikus ja ühes hetkes. Seda tegi ka Jack. Mees ei plaaninud kunagi väga detailselt enda tulevikku ette, nagu kus ta elama hakkab ja kellega, mis ametiga ta enda pere toidab and so on. Teda ei huvita sellised pisikesed muutuvad detailid.
"Do that and I will lock you up in my apartment," turtsatas Jack Lenakese mõtte peale hakata strippariks. Ilmselt ei kannataks mees välja seda pilku, millega teised mehed tema lokilammast vaatavad. Kui pilgud võiksid ainult tappa, siis oleks ilmselt terve saal surnukehi täis. "Sellisel juhul hakka loomeinimeseks, kes töötab vastavalt inspiratsioonile. Kunstnik on väga kerge tegelikult olla - seal pole kindlaid piire ilusa ja koleda vahel, mida segasem teos, seda kunstipärasem see on. Või hoopis kirjanikuks. Ühe eduka raamatuga saadud tulu eest võib kaua ära elada," pakkus Ross hoopis välja.
"Ei vii teemat mujale," pobises mees vaikselt, kui Milena väitis, et ta näeb muretsevana väga kuum välja. Nagu ta kuuleks seda esimest korda tüdruku käest. "Töökoda saab ka ilma minuta hakkama, juhul kui nad leiavad kedagi juurde - endised näod olid põhiliselt keskkooli omad, kes on juba lõpetanud ning Daniel ei jaksa kõike ise ka teha seal. Teised tüübid käivad vahel nagu kuuvarjutus kohal," sõnas Rathbone vaikselt, endiselt pilgus murelik ilme ning tema pruunid silmad näitsikule suunatud. Kui tüdruk mainis, et tuli töölt ära, noogutas tüüp heakskiitvalt. Vähemalt on Lenal aega enda kätt ravida.
Nende kahevahelist suudlust, mis oli meeldiv, eriti veel arvestades fakti, et viimane oli päris kaua aega tagasi, ei tahtnud Jack kuidagi lõpetada, aga kuna neil mõlemal oli vaja hingata, eemaldus noormees hetkeks. Täitnud enda kopsud uuesti hapnikuga, liikusid Rossi huuled Milena lõuajoonelt tema kaelale.

Korterisse lukustamise peale kergitas Lena väljakutsuvalt kulmi. "I could totally get used to being on lock down in your apartment." lausus neidis sama väljakutsuval toonil, kui ta pilk oli. Mis tal saakski selle vastu olla, et Jacki korteris olla? Väljas ta niikuinii palju ei liigu. And yaknow, lõpmatud šokolaadivarud on siin ka.. pole ju üldse hull. Loomeinimeseks olemine kõlas veel hullemini, mistõttu neidis sellist sureva inimese häält tegi. "Sa ju tead, et mul on selline 'i want something and i want it nooooow and if i dont get it screw everything not gonna even try twice' suhtumine. Ja kunsti inimene on nii tüütu olla. Oma lõbuks ma võin tõesti igast jama kokku keerata, aga sihikindlalt midagi kuust-kuuse aastast-aastasse teha.. like oh hell no. Liiga palju rasket vaeva. Enne juba füüsiline töö, aga kindlasti mitte kuntsnik või kirjanik," alustas Jo jälle vaidlemist. Väga armas Jackist, et ta üritab Lenat suunata uusi asju proovida, aga mõndasid asju ei tee ta juba põhimõtte pärast. Ja suurem osa loomingulisi töid käisid sinna alla. "Aga eeldusel et ma ennast alt ei vea ja ikkagi sügisest kolledžisse lähen, siis seal ma kavatsen õppima hakata event managementi.. seems like something i could handle both mentally and physically." lisas Soms naeratades sinna otsa.
Teema mujale mitte viimise peale Millie ainult naeris vaikselt, kuid ei öelnud midagi. Samuti jätkus neidisepoolne vaikus järgnenud lauseid kuuldes. Päris reaktsioonita need küll ei jäänud, sest selline arusaav-nõustuv noogutus Lena poolt oli. Mis seal ikka enam öelda oli? Milena oli ilusti kodumail ja töötu ja ravis kätt ja kõik on õnnelikud.
Milena oli juba peaaegu unustanud, kui mesimagusad huuled Jackil on. And just all the feels.. ei olnud midagi, mis oleks neidise paremini tunda pannud. Ta oleks võinud vabalt ka hapnikupuudusesse surma ilma mingisuguse kahetsuseta. To die between the arms of your loved one. Aga nali-naljaks, elamissoov on neidisel vägagi suur. Hingamispaus oli tegelikult päris kena, ent sellele järgnev veelgi parem. Tundnud Rossi huuli enda kaelal, mõmises Jo rahulolevalt ning sasis vasaku käega mehe juustes. Parem käsi oli ilusti paigal, sest seda tuleb ju ikkagi hoida. Left hand will do all the action.

"Ära ahvatle mind seda plaani ellu viima, sest sellisel juhul ei võtaks ma aega kõhkluseks ega teiseks mõtlemiseks. Ühel päeval kõnnid koju, aga ukseni kunagi ei jõua, vaid lõpetad hoopis siin," muigas Jack õrnalt, kinkides Milena kaelale õrni suudlusi, liikudes nendega tüdruku lõuajoonele lähemale. Šokolaadivarusid noormehe korteris on piisavalt. Ilusaid suuri tahvleid on nii tema kapis kui ka mujale seina vahele ja põrandalaudade alla peidetud. Neid jaguks ilmselt veel aastateks, kui Lena ei käiks neid aeg-ajalt tühjendamas. "Kõlab tõesti sinu moodi ... sellisel juhul peaksid sa hankima endale sellise töö, mis võimaldaks sul istuda päev otsa toas, et ma saaksin sul silma peal hoida ning vältida kokkupuudet sinu ja võimalike vigastuste vahel. Seega äkki peaksin ma hakkama hoopis sinu ihukaitsjaks?" turtsatas Jack õrnalt, võttes enda huuled neidise kaelalt ja vaadates talle otsa. "See kõlab hästi ... hoiab sind pikemat aega elus," lisas ta vaikselt, kinnitades enda huuled uuesti Lena kaelale, alustades enda teed tüdruku rangluude juurest ning väikeste tibusammudega liikus kõrgemale.

Milena muigas lõbusalt selle röövimisjutu peale. "And you totally wouldn't be the top-suspect. I got high-rank saver-team, but.. yaknow.. I would prefer to stay here. Mission 'save Milena' would be a fail, anyway," lisas ta naeratuse saatel. Peaks neidis tõesti ilma mittemingisuguse ettehoiatamiseta ära kaduma, siis lendaksid vennad Sommersid raudselt Jackile esimese asjana peale. Ja seejärel nautis neidis lihtsalt mehe suudlusi. Kui mees rangluudest ülepoole hakkas liikuma, tekitas Millie mõne hetke pärast nende vahele mõne sentimeetrise vahe, ise kavalalt huulde hammustades. Hetke Rathbone'le silma vaadanud, tõmbas ta endalt kampsuni ülepea, jäädes nüüd vaid rinnahoidjate ja teksade väele. Millie astus tsipa Rossile lähemale, ennast põlvist allapoole lastes. Jõudnud enamvähem naba kõrgusele, tõmbas ta õrnalt Jacki tsärgi piisavalt kõrgele, et ta mehe kõhtu suudlustega paitama saaks hakata ja siis sealt õrna ülespoole liikuda. Päris kolmnurgani ta nende suudlusteni välja ei läinud, vaid jäi poolepeal seisma ning tõusis siis niisama püsti, ent võimalikult oma Ratmani vastu liibudes. Tsärk kukkus ka ilusti paika, nagu poleks seda ülespoole tiritudki. "I think you gotta try a lil bit harder to beat me on teasing," lausus neidis väljakutsuvalt, vasaku käe sõrmedega õrnalt Jacki püksivärvil mängides.