How about some lunch?

"Ja Hunter on freshman," turtsatas Daniela ja hakkas naerma. Oijah, milleks nad küll seda kõike õpivad, kui Matt siin kõrval on elav näide sellest, et mõne aasta pärast ei mäleta nad enam midagi. "Tead, ma arvan, et sul on midagi paremat teha, kui koolis istuda," lausus Dani kokkuvõtvalt ning keskendus nüüd natuke rohkem toidule. Salatitopsil ilusti lõpp paistis juba, aga puding oli ka juu veel. Neidise silmad liikusid hetkeks kellale. Küll ta jõuab. "Jää, aga mul on homme kool ja seega ole valmis vara ärkama," sõnas tüdruk muiates, võttes hetk hiljem mahlast ühe lonksu.

"Mul pole ju vaja selliseid asju igapäevaelus kasutada," kehitas mees õlgu. "Sa ei taha mind siis enda tundi?" võttis Matthew muigega jutu kokku. "By the way, I was just messing with you," lisas Matt turtsatusega. "Arvestan. Kobime kümne-üheteistkümne ajal magama nagu tublid lapsed kunagi," lausus Sommers ja vaatas hetkeks ringi. Rahvast oli ikka veel vaatamas, siiski peitsid nad pilgud.

"Kas see pole mitte ilmselge," muigas Daniela ja kui ta sai kuulda, et mees ikkagi näitles kogu see aeg, saatis ta talle mitte just kõige sõbralikuma pilgu, "sa oled ka ikka..." Kui mees palju näitlema hakkab, siis varsti tüdruk ei usugi ühtegi tema sõna. On tüüp noh. Dani vangutas endiselt enda pead, lükates tühja salatitopsi eemale ning avades pudingu. Kuhu tal see küll kõik täna mahub? "Täpselt nii," turtsatas tüdruk, kuigi isegi tema ei lähe sellisel ajal magama. Tavaliselt ikka kuskil kesköö ajal, kui tal just kohe hommikul mõnda suurt tööd ei ole. "Muideks, kas sa saad homme õhtul/öösel ilma minuta hakkama?" küsis tüdruk, "koolis on üks üritus ja ma nagu lubasin minna."

"Olen ikka kes?" küsis Matthew naerdes. Ta pani käe uuesti ümber tüdruku ja kuulas Danielat. "Noh, kui väga vaja, siis saan," lausus mees õrna naeratusega. "Mis üritus teil terve öö kestab?" tahtis Matt teada. Tema ajal küll ei olnud mingisugust ööseks jäämisist. Ilmselt oli suur mõju sellel üks klassipidu, mille tagajärjel oli enamus koridore ära läbustatud. Yeah, üks klass, kes oli paar aastat Sommersit vanem, tegi igasugu trikke.

"Ma ei vasta sellele küsimusele," lausus tüdruk justkui oleks ta solvunud, kuigi sellest oli asi kaugel, sest tal oli lihtsalt liiga hea tuju. "Mu minek ei ole küll kohustuslik, aga ma panin ennast juba kirja," sõnad Daniela. Loodetavasti ei lõppe see öö samamoodi nagu siis, kui Matthew viimati üksi välja läks, kui näitsik millegi muuga tegeles. Kuigi ta seda ei tahtnud, liikusid neidise mõtted ikka sellele. "Emn...Locked-In-School Party? Põhimõtteliselt ma läheme võimlasse, teeme seal erinevaid asju ja hommikul saame jälle välja," rääkis Dani nii palju, kui tema asjast aru sai.

"Mine ikka, ma leian endale tegevust. Äkki saaks Treyga kokku...Või siis tegeleks putukatega," lausus Matt. Putukate all mõtles ta nooremaid Sommerseid. "Olete luku taga? That makes...sense," turtsatas Matt. "Ei, lõbutse! Nüüd saad sõpradega ka jälle normaalselt suhelda, NY-s vist keegi väga ühendust ei võtnud, olid kadedad või midagi," arvas Matt. Ebanormaalne, kui sõbrad unustavad kohe, kui kuhugi kaugemale lähed.

See viimane meeldiks kindlasti Danielale rohkem, kui mõelda, milline kuulsus Treyl varem Tree Hillis oli. Nad jooksid ennast raudselt täis ja teeksid midagi lolli. "See on keskkool. Siin ei peagi miski mõistuspärane olema," muigas Dani. Vähemalt on üritus, kus kogu kool koos saab olla. Kuigi ega terve kool ikka kohale ei ilmu. "Ma suhtlen põhiliselt ainule Hunteri, Jilli ja Helenaga. Need, keda sa ballil nägid ei lähe vist enam väga sõpradena arvesse..." lausus tüdruk. Kui inimesed lõpetavad sinuga suhtlemise, sest sa leidsid lõpuks ometi inimese, keda sa tõesti armastad, ja su unistus hakkab tõesti täituma, siis ei saa neid vist väga sõpradeks nimetada.

"Nojah, nemad sind vist ei jäta," arvas mees. Hunter paistis kõige paremini mehe õdedest-vendadest tüdrukuga läbi saama. Söökla hakkas vaikselt tühjenema, ilmselt oli jäänud veel mõni minut kellani. "Mis sa arvad, kas ajame siis mõlema õed-vennad näiteks mu juurde kokku?" uuris Matt. Vanematele tuli eraldi rääkida for sure.

Daniela noogutas ning tõstis väikse pudingutopsi endale kätte, et sealt paremini süüa saaks. Parem oligi, et söökla vaikselt tühjenema hakkas. Jäi neid pilke ka vähemaks. "Me võime ju täna minu perega rääkida ja homme sinu omaga enne seda üritust," pakkus tüduk. Mida rutem see tehtud saab, seda parem ja kaks korda rääkida on juba niigi piisav.

"Okei, teeme nii. Kas sa tahad, et sõbrad ka teada saaksid või mitte?" küsis Matt. "Sest noh, siis ei tasu vist Rosiele öelda, ta võib kuskil lobiseda," arvas mees. Tüdruk küll ei tahtnud, aga võis kogemata kuskil midagi mainida. Ülejäänud oskasid kindlasti enda suukesi kinni hoida, nad olid kõvasti vanemad ka. Veider, et Rosie saab nii noorelt tädiks.

Daniela ei olnud selle peale tegelikult mõelnudki. Ühel hetkel tuleb see nagu nii välja. "Ma ei tea, aga ma arvan, et Rosie peaks ikka ka teadma. Ühel hetkel saavad nad kõik aru," sõnas tüdruk. Võibolla peaks siis lihtsalt perele ja lähematele inimestele ütlema ja kui teised tulevad midagi küsima, eks siis neile ka. Näitsik vaatas kella ning kiirendas pudingu söömist.

"Olgu, aga arvesta sellega, et siis võib see välja tulla," lausus Matthew. Ta kuulis kella, mis kutsus õpilased tundi. "Sul on seitse tundi täna? Ma ootan peale tunde sind kooli ees, nüüd lähen koju. Siis saame su vanematele rääkida ja homme minu perele," ütles Matt naeratusega. Ta ei jõudnud seda ära oodata, kui hoolitseb ühe pisitüdruku või -poisi eest.

Daniela hingas sügavalt välja ning noogutas. Ta on läbi tule ja vee jalutanud. Seega ei peaks ka sellega raskusi tulema. Dani asetas tühja topsi kandikule ning jõi mahlaklaasi tühjaks. See lõuna oli küll kosutav. Helisev kell, mis tähistas tunni algust, oli täna kohe väga ebameeldiv. "Mhm," sõnas tüdruk ning vaatas Mattile otsa. Ta ei tahtnud kohe üldse tundi minna, aga mis sa ikka teed. Dani tõusis püsti, haaras maast enda koti ja laualt kandiku. Visanud toidukarbid ära, jalutas ta koos mehega sööklast välja, jäädes teisele korrusele viiva trepi juures seisma. "Näeme siis pärast," lausus Daniela mehele ning asetas hetkeks enda käed ümber näitleja, et teda suudelda, enne kui Matthew ära laseb.

Matthew vaatas, kuidas Daniela sai kiirelt kandiku ja muuga hakkama. "Näeme," kinnitas mees ja suudles neiut korralikult ning lahkus, lehvitades veel tüdrukule järgi.
OT:Lõpp