Hästi, aga mitte suurepäraselt
Mar 2, 2013 18:15:42 GMT 2
Post by Deleted on Mar 2, 2013 18:15:42 GMT 2
OT: Nate
William helistas oma emale alatasa ja ema helistas talle, et nad saaksid teineteise tegemistega kursis olla - Will jutustas koolis toimuvast ja oma edusammudest korvpallis ning üleüldse suhtlusest teiste inimestega, ema kirjeldas sanatooriumielu ja inimesi, kellega ta seal kohtus. Üks säärane kõne oli sisaldanud ka sünnipäevaõnnitlust ja teadet, et nende maja, mille Nate neile võimaldanud oli, on nüüd Willi nimel, sest nagu lubatud, kirjutas ema selle oma poja nimele kohe, kui see 18 sai.
Ilus oli kõik küll, Cissy kasvas jõudsalt ja ronis mööda Willi sääri üles, mil vähegi sai, koolis paranesid noormehe hinded ja edenes esinemine kossuplatsil, aga muresid jätkus küll - nimelt oli ema talle eelmisel õhtul taas helistanud ja rääkinud talle ühest mehest, ühest toredast inimesest nimega Eliel, kes talle meeldib ja keda ta oma pojale tutvustada tahaks. Willile ei meeldinud see. Esiteks ei meeldinud, sest Eliel tundus kirjelduste põhjal paras snoob olevat, teiseks tundus emal selle mehega tõsi taga olevat. Tema senini ainus isafiguur oli olnud Aasta Halvim Isa, seega oli tal põhjust peljata Elieli muutumist tema uueks isafiguuriks. Ema sellest välja rääkida ta ei üritanud, kuna see oli siiski tema ema ja ta seadis ema endast ettepoole - naine oli rohkem kannatanud kui tema, ta tuli iseendaga toime. Siiski oli raske kõike enda teada hoida, mistõttu pärast järjekordset korvpallitrenni ootas William, kuni poiste riietusruum tühjaks voolas ning ainult tema ja Nate sinna jäid, ning ütles: "Nate, kuule, ma vajan su nõu."
William helistas oma emale alatasa ja ema helistas talle, et nad saaksid teineteise tegemistega kursis olla - Will jutustas koolis toimuvast ja oma edusammudest korvpallis ning üleüldse suhtlusest teiste inimestega, ema kirjeldas sanatooriumielu ja inimesi, kellega ta seal kohtus. Üks säärane kõne oli sisaldanud ka sünnipäevaõnnitlust ja teadet, et nende maja, mille Nate neile võimaldanud oli, on nüüd Willi nimel, sest nagu lubatud, kirjutas ema selle oma poja nimele kohe, kui see 18 sai.
Ilus oli kõik küll, Cissy kasvas jõudsalt ja ronis mööda Willi sääri üles, mil vähegi sai, koolis paranesid noormehe hinded ja edenes esinemine kossuplatsil, aga muresid jätkus küll - nimelt oli ema talle eelmisel õhtul taas helistanud ja rääkinud talle ühest mehest, ühest toredast inimesest nimega Eliel, kes talle meeldib ja keda ta oma pojale tutvustada tahaks. Willile ei meeldinud see. Esiteks ei meeldinud, sest Eliel tundus kirjelduste põhjal paras snoob olevat, teiseks tundus emal selle mehega tõsi taga olevat. Tema senini ainus isafiguur oli olnud Aasta Halvim Isa, seega oli tal põhjust peljata Elieli muutumist tema uueks isafiguuriks. Ema sellest välja rääkida ta ei üritanud, kuna see oli siiski tema ema ja ta seadis ema endast ettepoole - naine oli rohkem kannatanud kui tema, ta tuli iseendaga toime. Siiski oli raske kõike enda teada hoida, mistõttu pärast järjekordset korvpallitrenni ootas William, kuni poiste riietusruum tühjaks voolas ning ainult tema ja Nate sinna jäid, ning ütles: "Nate, kuule, ma vajan su nõu."
