Oh no you didn't

Lucas oli sama palju üllatunud. Seda enam kinnitas Matthew' vastus, et ta ei tunne oma venda piisavalt, et tema - ja teiste - reaktsioone ja arvamusi ennustada. Matt võttis sellise info küll väga leigelt vastu, mis oli tema jaoks kergendus. Kui Aga Logan oma jonnimist ei jätnud, pöördus noorem kaksik vanema poole. "Mis sul viga on?" nõudis nooruk, haaras enda kõrval lebava padja ja viskas selle üle toa venna poole. Hullult haiget saab padjaga küll.

Logan kuulis Lucase küsimust, kuid enne kui ta jõudis vastata, sai ta pihta padjaga, mille Lucas oli ilusti teele saatnud. "Sa ei saa oodata, et pärast 17 aastat, mil me iga päev oleme ninapidi koos olnud ja tüdrukutest rääkinud, et ma oleksin nagu vana rahu ise, kui sa korraga informeerid mind, või noh.. Isegi mitte sina, kui aus olla.. Et sulle meeldivad poisid. Sa ei saa niiviisi üleöö oma orientatsiooni vahetada ja oodata, et ma ütlen, et see on okei ja kõik on tore.. Lilled ja liblikad ja vikerkaared või midagi," rääkis Logan pikalt. See polnud lihtsalt... normaalne.. Kui ta teada saab, kes see kutt oli, kes kurat Lucase geiks pööras, siis Logan lööb ta vist lihtsalt maha.

"Kuule, mis ma ikka peaks ütlema? Ta kas on või ei ole ja see ei ole minu teada ta enda valik," lausus Matt õlgu kehitades Loganile. Karjumine ei tee asja paremaks. "Talle on vaja vast aega, et ta saaks aru, mis ta orientatsioon on. Ega see ei muuda teisi asju," lisas mees. "Emale rääkimisega võiksite küll aega võtta. Teate küll, kuidas ta unistab sellest, et meil kõigil on 101 last tulevikus ja..." jättis mees lause pooleli. Ema ei olnud kindlasti homofoob, aga ilmselt oleks ta esimese asjana nutma hakanud. Isa...Isa kohta ei osanud Matt eriti midagi öelda.

Aitäh, Matt. Lucas saatis suurele vennale tänuliku pilgu ja turtsatas, kui see 101 last mainis. Muidugi, nende ema oli selline suurejooneliselt unistaja, kes tahtis, et kõik Sommersite võsukesed laia maailma läheksid ja selle perekonna nime või kas või geene edasi kannaksid. Siis pööras ta oma silmad kaksikvennale. "Anna andeks, Logan, et ma sulle ette ei teatanud, et ma üleöö mingiks napakaks muutun," lausus ta hoopis rahulikuma häälega - Matt oli õhkkonda vähemalt tema jaoks pisut jahutada suutnud. "Oleksin seda ette teadnud, oleksin ka sulle öelnud." Ja olekski, käsi südamel, aga selliseid asju ei tea ju ette.

Logani jaoks oli täiesti arusaamatu see, kuidas need kaks seda informatsiooni said nii rahulikult võtta. Noormees oleks neid parima hea meelega lihtsalt mingi asjaga visanud. Lucas ei olnud gei, ta ei saanud olla gei.. Kui Luke Matt'i lause peale veel turtsatas, vaatas Logan neid uskumatusega. Kas nad päriselt ka viskavad siin nalja või? "Te olete lihtsalt.. uskumatud," lausus vanem kaksik pearaputusega. "Arghhh... Sa ei ole napakas.. Sa oled mu kaksikvend, kuid sa ei ole gei.. Kui palju ma seda sulle veel korrutama pean, et sa sellest aru saaksid?" küsis Logan, olemata kindel, kas ta üritas seda selgeks teha endale või Lucasele. "Lase sind veel üksi kuhugi peole," pomises noormees ohkega ja libistas käega läbi oma heledate juuste. No mida kuradit.. Üks pidu ei saanud Lucase orientatsiooni ju ometi muuta.. Lihtsalt ei saanud...

"Mis selles nii uskumatut on? Oota, mis see statistika on? Kui iga seitsmes inimene on gei, siis klapibki," pakkus Matt naljaga. Ta ei olnud solvunud, pigem üllatunud. "Logan, rahune maha. Las ta mõtleb. Sellest ei ole mõtet praegu teemat teha, äkki on üldse bi, who the hell knows," kehitas mees õlgu. "Igatahes, ma pean varsti lennuki peale minema," lisas Matthew. Ta pidi veel NY-sse lendama.

Kuulnud Matt'i lauset, jättis see Logani täiesti külmaks. Ta ei pidanud sea sugugi naljakaks. "Kuidas sa saad selle üle nalja visata? Mis sul viga on?" uuris Logan ärritunult Mattjew'lt. Kas ta oli tõesti ainus, kes pidas seda ee.. katastroofiks näiteks? "Bi? Kas see peaks mind õnnelikuks tegema? Ta on 17-aastat olnud rõõmsalt hetero, miks kurat peaksid talle nüüd järsku üleöö mehed meeldima? See ju pole lihtsalt loogiline!" ei suutnud noormees seda informatsiooni siiski omaks võtta. Ta oleks praegu tahtnud kuhugi kaugele kaugele ära minna ja selle peale enam mitte mõelda. Murede alkoholi uputamine tundus samuti päris hea ideena.

Lucas jälgis toimuvat ja seda, kuidas Logan iga mööduva hetkega aina rohkem vihale läks. Teda isegi ei pahandanud see, et räägiti, nagu oleks ta kuskil kaugel, mitte siinsamas ruumis kuulamas. Matthew' bi-teooria tundus iseenesest tore ja mõistlik ja värki, aga tema kaksikvend ei tahtnud oma jonni jätta. "Logan, kamoon," tegi noorem kaksik lõpuks suu lahti. "Ära käitu, nagu sa kardaksid muutusi - maailm ei saa sellest otsa, et ma segi läksin, kuule, mõtle kaine peaga..." püüdis ta venda lepitada. Tundes Loganit, saaks see rahu ilmselt alles siis, kui ta kellelegi, eeldatavalt talle, Lucasele, molli antud saaks.

"Kurat, Logan. Võta aru pähe!" ärritus Matthew. "Mina muutusin üleöö...Varem lasin kõigiga ringi, ükski suhe ei püsinud kaua, aga siis tuli Daniela ja ülejäänud on ajalugu. Sellised asjad juhtuvad," seletas Matt. "Ja ära kavatsegi teha midagi lolli, see ei ole sinu muretseda," lisas Matt. "Lucas, ta rahuneb maha. Mingu selleks kasvõi mitu aastat," oli Matt kindel.

Rahunemine oli viimane asi, mida Logan praegu teha kavatses. Inimene, keda Logan oli arvanud, et ta teab teda läbi ja lõhki, oli osutunud hoopiski kellekski täiesti teiseks ja see oli lihtsalt nii vale. "Mina pean mõtlema kaine peaga? Mina pean aru pähe võtma? Mina pole see, kes üleöö otsustas oma orientatsiooni muuta!" vihastus Logan ning peaaegu et karjus. Mida tema nüüd oli valesti teinud? "Selliseid asju ei juhtu! Mitte minu kaksikvennaga! Ning jah, see on küll minu muretseda, kuna punkt üks - tegu on minu kaksikvennaga ning punkt kaks - mina olen siin ainus mõistlik inimene, kes saab aru, et Lucasele on mingisugune ajupesu tehtud," üritas Logan vihaselt oma sõisukohta vendadele selgeks teha.

"Mul ei ole mitut aastat aega..." pomises Lucas Matti märkuse peale. Logan ei jätnud. No ta ikka ei jätnud. "Kurat küll, Logan, sa ajad mu hulluks!" tegi ka Luke nüüd taas kõvemat häält, kui diivanilt püsti hüppas. "Milles probleem? Miks pead sa selline riist mees olema, kes ei suuda natukegi empaatiline olla?" Pööranud pea Matthew' poole, lausus ta: "Anna andeks, mul polnud plaanis su ärasõitu meeleolukaks teha, aga Logan on praegu vastik sitapea ja mina ei kavatse tema jõuramist rohkem kuulata," heitis Loganile ühe südamepõhjani solvunud pilgu ja lahkus elutoast, et trepist üles oma tuppa minna.

"Lucas, pole hullu," raputas Matt pead. "Okei, ma pean nüüd tõesti minema. Luke, räägime millalgi Skype'is. Logan, play nice. Tegelikult ka, jäta see teema. Saa üle," käskis Matthew. Ta läks esikusse, kus pani jalatsid jalga ja vaatas, kuidas Luke läks teisele korrusele. Oeh. "Logan, rahune maha või mine jooksma," andis veel vend viimased õpetussõnad ja lahkus.

Logan kuulan Lucase ära ja turtsatas rõõmutult. What a wonderful family.. Logan saatis silmadega ära lucase ning seejärel ka Matti, vaevumata midagi ütlema neile. Nendega rääkimine oli justkui nagu rääkimine seinaga. Mitte mingisugust kasu polnud ning ajasid ikka oma sama vana jura edasi. "Mida iganes," pomises Logan ning viitsimata Lucasega samas majas olla, lahkus Logan, et teha jumal teab mida. Igatahes tahtis ta oma mõtted eemale saada sellest..

Ot: The end