And now we wait

"Kui sa väsinud oled, siis lähme magama," sõnas naine, "meil on nüüd küllalt aega, et teineteisega olla. Sul ei ole enam konkurenti...I am all yours." Carrie vajutas mehe huultele enda sõnad kinnituseks veel ühe suudluse ning vaatas siis talle lihtsalt otsa. Nägu oli ikka siit-sealt natuke punakas või lillakas. Arstile ei jää sellises asjad märkamata. Kauem talle aega ei antud, et Sethi nägu hinnata. Poiss oli vist ikka väga väsinud. "Ega sul kuskilt väga valus ei ole. Äkki tehad valuvaigistit või midagi?" küsis Carrie vaikselt.

Seth naeris. "Mul ei olnud konkurenti sellest päevast peale, kui ma sinuga kohtusin," lausus mees enesekindlalt. C'mon, Oscar oli viimane douche. "Ei, ei. Pole vaja. Tablettidega ei ole mul just kõ ige paremad mälestused," ütles noormees. Ta ootas, kui Carrie sülest ära tuli ning võttis ka püksid jalast ja ronis bokserite väel linade vahele, kus ta peaaegu kohe uinus.

"Tõsi, aga ära nüüd liiga eoks ka muutu," lausus naine õrnalt turtsatades ja pead raputades. Carrie noogutas ja hingas sügavalt välja. Eks saab noormees siis ka nii hakkama. Naine riietas ka ennast vaikselt lahti ning otsis enda kotist ühe öösärgi, mille ta endale selga tõmbas, enne kui Sethi kõrvale voodisse puges. Noormees tundus ikka väga väsinud olevat. Soovinud veel tüübile vaikselt 'head ööd' sulges ka naine ise silmad, kuigi tema uinumiseks läks natuke kauem aega, magas ta siiski kogu õhtu üsna rahulikult.

Seth ärkas hommikul umbes üheksa ajal. Ta nägi, et Carrie veel magas, ripsmetušš kergelt laiali ja huuled õrnalt paokil. Noormees tõusis ja käis duši all. Ta pani selga sinised teksad ja ühe T-särgi ning läks alla kööki. Joshua hakkas kappe läbi vaatama, aga seal oli tühjus, seega tuli poes käia. Ta jõudis umbes 20 minutiga poes käidud ning hakkas tegema võileibu. Noormeees kuulis järsku kellegi samme ja nägi, kuidas üks unine poiss vaatas treppide pealt alla. "Süüa tahad?" uuris Joshua lõbusalt ning kallas ühte klaasi õunamahla ja pani poisi ette pisikesele taldrikule kaks võileiba.

Carrie magas pärast Sethi lahkumist veel mõnda aega rahulikult edasi, aga kui üks soe keha ikka voodist ära kaob, siis uni läheb ka õige pea. Kui ta lõpuks ärkas, ei vaadanud ta üldse kella poole, vaid liikus kohe vannituppa, kus ta võttis ühe mõnusa hommikuse duši.

Clyde oli hommikul üsna vara juba üles ärganud, aga kuna ta oli võõras kohas, siis ta lihtsalt pikutas voodis edasi, oodates et keegi veel üles ärkaks. Suures ja võõras majas ei olnud susugi lahe üksinda ringi liikuda. Ta hakkas juba uuesti unne suikuma, kui ta kuulis välisukse pauku. Kohe oli pisike poiss püsti ning jalutas treppide juurde. Ta nägi Sethi, kes oli talle veel väga võõras. Poiss tammus natuke aega jalalt-jalale, hakates siiski peagi alla liikuma. Ta kandis endiselt pidžaamat, sest oli siiski alles voodist välja tulnud. "Mhm," noogutas poiss, jälgides Sethi ja liikudes samal ajal laua taha, kuhu mees talle kohe ka söögi pani. "Aitäh, onu Seth," lausus ta viisakalt. Ta võttis mahlast ühe lonksu ja hakkas siis võileibu sööma. "Kus emme on?" küsis Clyde üsn pea, kõigutades enda jalgu, mis veel tooli pealt maad ei puudutanud.

Seth vaatas pisikest poissi ja pani kohvi minema. "Sa võid mulle lihtsalt Seth öelda," arvas noormees. Onu kõlas kuidagi veidra ja harjumatuna. "Ma arvan, et ta magab veel," pakkus noormees, aga kuulis siis duširuumis kolistamist. "Okei, ta on pesus," parandas Joshua end ning istus toolile ja hakkas üht võileiba hävitama. Laual oli ka kauss pestud õuntega. Noormees kuulis treppidel jälle samme ja oli kindel, et nüüd tuleb Carrie.

"Okei," noogutas poiss ja jättis selle meelde, et ei kutsu seda meest onuks. Las olla niisama Seth. Kui noormees ennast natuke emme koha pealt parandas, ilmus Clyde'i suule hetkeks pisike naeratus, millele eelnes turtsatus. Carrie oli tõesti enda pesemise lõpetanud ja jalutas nüüd alla. Ta kandis enda kitsaid musti teksasi ja tavalist valget särki, mille peale oli ta tõmmanud beežika eest nööpidega kampsuni, mis eest lahti oli. "Hommikust, poisid," lausus Carrie heatujuliselt ning peatus laua juures, andes Clyde'ile ühe pisikese põsemusi. "Sa tegid kohvi ka juba?" uuris naine, vaadates Sethile otsa ning silitades korraks enda poja heledaid juukseid, enne kui vabal toolil istet võttis.

Seth kuulis tervitust ja tahest tahtmata mõtles ta sellele, mis nüüd Clyde'ist edasi saab. Kas Seth tõesti rikkus tema elu ära? Ei, ei saanud ju nii olla. "Hommik," vastas Joshua. "Tegin, tõmbab veel, paari minuti pärast on valmis," vastas Josh ning tõusis ja vaatas presskannu. Ta lükkas filtri alla ning kallas kahte tassi kohvi. Ühe tassi pani naise ette, teise endale.

"Aitäh," lausus Carrie, kui kuum kohvitass tema ette asetati. Mõnus kohvi aroom tuli kohe ninna. Clyde, kes enne üsna võõrastav oli olnud, muutus nüüd enda emme juures olekul palju vabamaks ja rõõmsamaks. Naine oleks tahtnud hea meelega Sethile ühe tere-hommikust-suudluse kinkida, aga see pidi hetkel ära jääma. Selle asemel võttis naine ühe võileiva ning hakkas seda sööma, kuid ta oli vaevalt ühe ampsu alla neelanud, kui Clyde'i küsimus 'kas issi ka siia tuleb?' ta peatuma pani. Asetanud leiva taldriku servale, vaatas ta pojale otsa ning ohkas. keeranud ennast rohkem pisikese poisi poole, alustas Carrie vestlusega, mille jaoks pole ükski lapsevanem ette valmistatud.

Seth naeratas Carriele ning istus tagasi ja hakkas kohvi segama, et see rutemini jahtuks. Tegelikult ei olnud ta suur kohvijooja, aga viimased päevad olid Joshuat kõvasti väsitanud. Clyde'i näole tuli palju lõbusam ilme ja siis tuli küsimus, mis pani Sethi kohmetuma. Ta unustas hetkeks söömise, aga jätkas siis ning jäi kuulama seda piinlikult ebameeldivat vestlust. Mis Clyde ütleb? Aitäh, et isa ära ajasid? Perelõhkuja? Fakk.

Carrie ei teadnud, mida rääkida, et asi poja jaoks liiga keeruliseks ei läheks ja samas, et ta midagi sellist ei ütleks, mis Sethi pahandaks. Ta oli siin kahe poisi vahel, kes olid mõlemad talle tähtsad. Alustuseks rääkis naine lihtsalt, et emme ja issi läksid tülli ja neil on vaja mõne asja üle järele mõelda. Kuna asjad olid veel sassis ja ka lahutus oli üsna värske sõna hetkel, siis otsustas naine selle mainimata jätta. Kui see juhtub, siis peaks ta seda siiski koos Oscariga poisile seletama. Lapsel on endal lihtsam, kui ta kuuleb seda korra ja mõlemalt vanemalt korraga. Clyde jäi küll natuke kahtlevaks, aga jätkas söömisega, olles üsna mõtlik. Carrie hingas sügavalt välja ning sõi edasi. Ta oli kahe võileivaga, mis on tema jaoks täiesti piisav, ühele poole saanud, kui Clyde ennast tooli pealt maha libistas ja teatas, et läheb paneb ennast riidesse ja helistab issile. Hea, et naine midagi ei söönud ega joonud, sest vastasel juhul oleks ta midagi endale kurku tõmmanud. Viimaks otsustas ta, et poja keelamine teeks ainult kahju ja seega ta noogutas ja pigem kiitis Clyde'i ideed. Kui poiss köögist lahkus ja trepist juba samme kuulda oli, pöördus Carrie Sethi poole. "Ütle, et ma käitusin õigesti," sõnas naine, vaadates poissi anuval ja pisut segasel ilmel. Ta tõusis püsti ning korjas nõud laua pealt kokku. "Ma olen kohutav ema. Ma ei väärigi poega," sõnas naine ja võttis nõud kaasa, liikudes kööki, kus ta need kõik nõudepesumasinasse asetas. Tööle ta seda veel ei pannud. Ta seisis lihtalt köögikapi ette, toetas käed kapi servale ning vaatas aknast välja.

Seth kuulas Carrie ja ta poja vestlust. Oeh. Noormees hingas sügavalt välja, kui poiss läks teisele korrusele ning jalutas naise juurde ja pani käed Carrie ümber. "Ei ole kohutav. Ta saab aru, mis toimub ja ta ei süüdista sind. Kui, siis mind. Aga mitte midagi hullemat ei juhtu, ta on ju sinu hoolitsust kordades rohkem tundnud kui Oscari oma," arvas Joshua. Ta suudles õrnalt naise kaela, lootes leevendada stressi ja pinget, mis C õlul hetkel oli.

"Aga ehk ta peaks mind süüdistama. Võibolla see hoolitsus ja aeg ja....kõik ei loe enam, kui ta kuuleb, mis mul ja loodetavasti ka Oscaril kavas on," lausus naine. Tal oli tunne nagu ta lihtsalt ei jõuaks ja tahaks selle kõigega tegeleda. Lööks lihtsalt käega, sõidaks minema ja loodame, et probleemid lahanevad ise. Yeah, nagu see päriselt juhtuks. Tundnud korraga Sethi huuli enda kaelal, sulges Carrie silmad ning toetus kergelt noormehele. See leevendas tõesti natuke stressi, aga ainult nii palju, et viskas kõik muud mõtted naise peast välja, jättes sinna ainult Sethi.

"Selgita talle asja nii nagu oli, Oscar ei hoolinud sinust enam, aga sa vajasid kedagi," ei andnud noormees vist kõige parimad õpetussõnad. Teda huvitas hetkel vaid Carrie heaolu. Ignorant bastard. Joshua liikus suudlustega põse suunas. Noormehe käed libisesid Carrie särgi alla puusade peale ja peatusid seal. "Tead, käime täna lõbustusparkides või otsime kõige lahedamad kohad üles ja viime Clyde'i igale poole. Siis on ta õhtul täiesti väsinud," muigas Joshua.

"Ma loodan, et sa saad ise ka aru, et see ei ole lahendus. Üksteise pihta pori loopimine ei tee asja Clyde'i jaoks lihtsamaks," lausus Carrie. Ta oli kindel, et ükskõik, mis nüüd juhtuma hakkab, ta ei lange nii madalale, et hakkaks Oscarit enda poja ees mustama ja võib loota, et mees teeb sama. "Seth, palun, ta võib iga hetk alla tulla," sõnas naine kergelt isegi naerdes, kui poisi käed tema pluuse alla liikusid. "Ma arvan, et see oleks talle huvitav, aga usu mind - sa oled ise pärast sama läbi," muigas Carrie. Lapsega kuskil sellises kohas käimine on tõesti väsitav. Sethil on veel palju õppida...