The last few nights have gone too fast...

Alguses pidi Matthew tagasi San Antoniosse lendama juba sõbrapäeva nädalal, aga paari suure ürituse ja töögraafikute kokkupõrgete tõttu lükati filmi alustamine kaks nädalat edasi, mis tähendas, et mees lendas tagasi 25. veebruaril. Nüüd oligi jäänud veel märtsi lõpuni filmida ja siis pidi sellega kõik ühele poole saama. Matt lubas, et üritab nädalavahetustel koju tulla. Pärast rasedustestide tegemist said nad kahekümne neljanda õhtuks arstiaja, kus tehtud täpsemad testid andis täpselt sama tulemuse - need noored ootavad enda esimest last. Kui arst seda neile teatas, ei jäänud Danyle märkamata see pilk, mis mehe näkku ilmus. Matthew tahtis seda last. See oli kindel. Daniela ei olnud aga kogu asjas endiselt kuigi kindel...

Pärast arsti juures käimist tahtis Matt muidugi, et nad sellest räägiksid, aga Dany leidis, et ta tahab enne mõelda. Kuigi ta teadis väga hästi, et iga päevaga muutub see pisike tulevase inimese alge suuremaks ja tugevamaks. Järgmisel hommikul pidi Matt juba ära lendama ja seega jäi tüdrukule nüüd terve nädal aega, et selle üle mõelda. Ta teadis, et kui ta loobub lapsest, siis kaudselt loobub ta ka mehest, sest Matthew ei andestaks seda talle. Isegi kui ta ütleks, et kõik on okei, jääks see ikka nende kahe vahele. Samas kui ta kavatseb lapse ilmale tuua, peab ta laskma käest enda karjääri ja kõik muud soovid.

1. märtsil oli Danielal stuudios viimane päev. Talle öeldi, et ta saab lepingu, aga selle tegemiseks kulub veel natuke aega. Seega kindlat asja siiski veel ei olnud. Teine märts oli seega neiule täiesti vaba päev. Ta ärkas alles keskpäeval. Magamisriideid ta ära vahetada ei viitsinud. Ta kandis lühikesi musti punaste täppidega pükse ja musta magamistoppi, mille peal oli suur punane süda. Peale oli ta vaid tõmmanud enda musta eest nööpidega pikema sooja kampsuni, mis oli hetkel eest lahti, ja jalaotsa pannud punased villased sokid. Dany oli endale teed teinud ning istus nüüd mugavalt diivanil, vaadates lihtsalt Hart of Dixie seriaali ning töödeldes samal ajal arvutis enda videot, mis ta eile õhtul filminud oli.

San Antonio võtted said edasi lükatud ning see tähendas Matthew jaoks vaid seda, et puhkus on vaja samuti edasi lükata. Olgugi, et neil oli Danielaga niigi hetkel pingeline aeg, ei jäänud näitlejal muud üle, kui teha täpselt nii nagu töögraafik ette nägi. Õnneks sai mees enne lendamist aja arsti juurde kirja pandud ning käinud seal ära, kuulis Matt enda jaoks rõõmusõnumit - ta saab isaks. Siiski ei olnud see kindel, sest Daniela...Jah.

Matthew jõudis lennuki pealt ning ta vahetas enda sõbraga SMS-e, kes oli linnas. Sõber uuris, et millal nad kokku võiksid saada ja ausalt öeldes ei osanud mees ühtegi korralikku vastust anda, kuna ta peas oli üldse miski muu. Keegi muu. Mees jõudis korteri juurde ja sõitis liftiga kõrgele korterisse. Astunud tuppa, tõstis ta enda suure kohvri esikusse ja eemaldas jalanõud ning nahktagi. Ta tatsas vikerkaarevärviliste sokkidega elutuppa, jalas ilutsesid mehel pruunid teksad ja seljas oli valge T-särk. "Hei," sõnas mees ja istus tüdruku kõrvale diivanile. Mees andis tüdrukule ühe põsemusi ja peas trummeldas vaid üks küsimus - mis saab neist edasi?

Kuulnud vaikset ukse matsatust, asetas Daniela teetassi lauale ning viis pilgu esiku poole, kust peagi Matt nähtavale ilmus. Mnjah...kooes enda kenade värviliste sokkidega, mis tüdrukut endiselt muigama panid. See vist ei muutu kunagi. "Hei," vastas tüdruk õrnal häälel, sättides samas kergelt enda juukseid, sest ta ei olnudki neid veel kamminud. See pisike põsemusi pani Dany hetkeks silmi sulgema, kuid kui ta need taas avas, vaatas ta Mattile otsa. "Kas sa söönud oled juba?" uuris tüdruk, et endale aega võita. Ta ju teadis küll, et Matthew tahab vastust saada, enne kui ta jälle tagasi peab lendama.

"Jah, ma lennuki peal sõin," vastas mees. Tegelikult polnud tal seal eriti isu, sest ta närveeris neiu otsuse pärast. Jah, nüüd tuli vanusevahe väga esile, oleks tüdruk olnud 3-4 aastat vanem, oleks ta ilmselt ise ka uudist kuuldes väga õnnelik olnud. Matthew tahtis nõustuda tüdruku ükskõik missuguse otsusega, aga oli kindel, et kui Dani teeks abordi, oleks Matt vähemalt paar nädalat murtud südamega, kuna laps oli Sommersi meelest suur õnn. Perekond oli ta viimase aja unistus.

Daniela noogutas ning võttis lonksu enda teest, enne kui jälle mehele otsa vaatas. "Tead, ma ei lähe katki, kui sa küsid mult seda, mida sa tegelikult juba sellest hetkest alates oled tahtnud küsida, kui sa siia kortierisse sisse astusid," sõnas tüdruk, salvestades enda poolikult töödeldud video ära, lükates arvutikaane kinni ning lülitades teleka välja. Hetk hiljem lebas neiu sülearvuti laual. Nüüd ei olnud enam häirivaid faktoreid. Kuigi see teetass tahtis ka tühjendamist. "Ma tean, et sa tahad seda last. Seda oli sinu näost näha, kui arst meile tulemused ütles," lausus Dany tasasel häälel.

Matt vaikis. Daniela tabas jutuga naelapead. "Mis sa siis otsustasid? Tea, et ma olen sulle alati toeks," lisas mees vaikselt. Ta tahtis saada isaks ja abort tundus lihtsalt jubeda ideena, aga kui Daniela seda soovib... Tegelikult lootis Sommers, et neiu otsustab perekonna kasuks. Matt sai aru, et ta soov on üsna egoistlik, aga lapsed ja naine oleks täpselt see, mis puudus Matthew elust.

"Ära valeta mulle, Matt. Sa ei toetaks mind, kui ma valiksin abordi," lausus tüdruk, "jah, sa võid öelda, et kuna see on minu otsus, siis sa oled sellega nõus, aga sa vihkaksid mind ilmselt selle teo eest kogu edasise elu ja leiaksid, et ma olen meie lapse tapja." Daniela neelatas ning vaatas enda sülle. Ta ei kavatsenud seda Matthew'le küll just nii öelda, aga ega sõnu enam tagasi võtta ei saa. Ja olgem ausad, mingil määral on see tõsi. "Seega ei jää mul lihtsalt muud üle, kui see laps ilmale tuua ja üles kasvatada," sõnas Dany ja vaatas Mattile otsa.

"Ma oleksin pahane... Alguses. Ma saaks sellest üle. Ütle ausalt, kas sa teeksid pigem abordi või mitte? Midagi nii olulist ei saa peale sundida," rääkis Matthew nii ausalt, kui oskas. Jah, ta tahtis last, kuid Daniela heaolu oli sama oluline. Sommers ei teadnud, mida pidu ta enam tegema või ütlema, et nad Danielaga oleksid sama õnnelikud kui varem.

Daniela oli alguses vait ja oli näha, et ta tõesti mõtles seekord Matthew küsimuse üle enne vastamist. Mõnda aega oli ruumis vaikus, kuid siis raputas neidis enda pead. "Ei teeks," lausus ta vaikselt, kuid siiski võis selles tunda kindlust, "ühelt poolt ma tõesti tean, et sa tahad seda last ja seega ei taha ma sulle haiget teha, aga see ei ole ainuke põhjus. Ma ei taha olla üks neist naistest, kes valib enda karjääri üle perekonna ja pealegi...ma lugesin natuke abordi kohta ja ma ei teeks seda, sest see on õudne ja peaaegu kõik, kes seda teevad, kahetsevad seda terve enda elu. Pealegi saan ma ju Rosiega ja enda väiksemate sugulastega hästi hakkama. Seega võibolla vaatamata mu noorusele suudaksin ma siiski olla sellele lapsele hea ema." Daniela isegi naerates nüüd õrnalt ning asetas enda ühe käe Matthew põsele, "nii et kui kõik hästi läheb, saab sinust üheksa kuu pärast issi."

Matthew huuled kaardusid laiaks naeratuseks. "Sinust saab suurepärane ema," lausus mees siiralt ja suudles Danielat. Ta käsi libises neiu kõhule ning Sommers mõtles, et varsti on nad juba perekond. Matt oli kindel, et ta hakkab enda graafikut 4-5 kuuu pärast kõvasti hõredamaks tegema, et olla Dani juures. "Millal me teistele ütleme? Kuu pärast?" uuri mees.

"Sa ei tea seda," lausus tüdruk, nihkudes mehele lähemale. Ta võttis selle suudluse kenasti vastu ning lubas üle pika ja enda kehal ja vaimul ennast vabamalt tunda. Üks suur otsus oli tehtud ja enam pole muud, kui lihtsalt elada ja oodata. Loodetavasti loksuvad nende vahelised suhted ka ilusti paika. "Ma ei tea. Tavaliselt on kolme-nelja kuu möödudes asi kindlam," sõnas Dany. Nagu nii nüüd, kus tal sai stuudioga aeg läbi, peab ta esmaspäeval jälle kooli minema, sest nii leppis ta direktoriga kokku. Kui ta peaks lepingu saama, siis tagasi New Yorki tuleks ta alles suvel pärast lõpetamist. Nüüd peaks tal aga suvel juba pisike kõhuke ees olema ja vaevalt ta siis väga tööd tahab teha. Isegi kui selleks tööks on muusika. "Ma pean homme Tree Hilli tagasi lendama. Aga mul tuleb märtsi lõpus nädalane vaheaeg. Äkki sa saad siis millalgi ka koju lennata ja siis võib öelda," pakkus Daniela, sest siis peaks juba umbes üks ja pool kuud täis olema.

"Tean küll," oli mees kindel. Daniela oli nii hooliv, polnud võimalust, et temast saab kohutav ema. "Kui kauaks sa nüüd Tree Hilli jääd?" küsis Matthew, hoides käsi tüdruku ümber. Nüüd oli just Sommersil rohkem aega NY-s, aga neiu pidi tagasi kooli minema. Nojah, tuli üllatusvisiite rohkem tegema hakata. Loodetavasti sai ta seekord hakkama väiksema stressiga...Nope, nüüd oli Daniela kõhus pisike Sommers-Jimenez ka. "Teeme nii. Kõigepealt sinu juures ja siis minu? Või räägime vanematele, õed-vennad kogume kokku ja siis nendele?" küsis mees. Tüdrukul oli ju vend ja õde ning Matthew-l neli venda ja kaks õde.

"Kuni lõpetamiseni, aga ma võin vahepeal siia lennata või siis sulle võtetele külla tulla. Eriti vaheajal," sõnas Daniela, asetades enda käed mehe omadele, mis tema ümbert kinni hoidsid. Mõnus oli niimoodi kahekesi diivanil teineteise kaisus olla. "Ma arvan, et enne tuleks minu juures käia ja siis sinu juures, sest me mõlemad teame, kus seda uudist hullemini vastu võetakse," lausus Dany. Pealegi kui ta saaks enda perega kõik enne ära räägitud, siis oleks ta Matthew perekonna juurs ilmselt vabam. Vastasel juhul mõtleks ta pidevalt ainult sellele, mis kodus saama hakkab.