|
Post by Deleted on Mar 14, 2013 21:14:30 GMT 2
Bonnie astus ühest tumerohelisest bussist maha, millele olid kleebitud ka mõned reklaamid. Särav silt bussi ees näitas, et sõiduk oli tulnud Goldsborost. Näitsik astus platvormile kuus ning jalutas kohe parjalt nõtkel sammul bussi kõrvale, et enda kohver kätte saada. Õnneks oli bussijuht väga sõbralik ja aitas kliente hea meelega, näol särav naeratus. Sellised inimesed tüdrukule meeldisid ja seega sai mees tüdrukult ühe suure ja siira 'aitäh'. Kuna Bonnie oli otsustanud enda vaheaja Tree Hillis veeta, siis oli tal seekord kaasas suurem spordikott. Varem oli ta siin vaid päeva või äärmisel juhul kaks veetnud, aga nüüd on tal võimalus seda linna natuke lähemalt tundma õppida. Suuruselt ei jääb ta vaid õige pisut Goldsborost maha. Seega pole neiul mingit eriti suurt kultuurišokki. Saanud enda koti ilusti õlale, jalutas tüdruk läbi bussijaama, jäädes nüüd hoone ette seisma, pruunid silmad inimeselt inimesele liikumas. Kuskil pidi üks tuttav nägu teda ju ootama. Egas midagi...Jackson polegi alati kõige täpsem... outfit
|
|
|
Post by Jackson Moralez on Mar 14, 2013 23:30:16 GMT 2
Jackson on Bonniet teadnud küll kaks aastat, kuid vahepeal tundub, nagu oleks see terve elu. Just kui oleksid nad koos ülesse kasvanud, jagades mänguasju, olles lumesõjas või liivakastisõjas ühes võistkonnas. Neil on üllatavalt palju ühist tegelikult. See oli näitsikul juba mitmes kord olla Tree Hillis puhkamas, veetes mõni öö kolmetoalises korteris, kus Sonny koos enda emaga momendil elab. Noh, järgmised neli-viis päeva on nad seal põhiliselt üksi, sest noormehe ema on külas enda vanadel keskkooliaegsetel sõbrannadel, peesitades Florida kuuma päikese all. "Ning enne kui sa jõuad midagi öelda - mina jõudsin ilusti õigeks ajaks, aga buss oli reetur ning jõudis mõni minut varem kohale," kostus Jacksoni hääl punapea selja tagant, lähenedes talle vaiksel sammul. Käed jaki taskus, jäi noormees peagi Bonnie kõrval seisma. "Hei, tore sind jälle näha," tervitas Jackson teda vaikselt, võttes maast näitsiku koti. outfit
|
|
|
Post by Deleted on Mar 15, 2013 13:42:15 GMT 2
Bonnie hakkas tuttava hääle peale naerma ning vangutas enda pead, "sa leiad ju alati endale mõne hea vabanduse, aga noh loll ongi see, kes vabandust ei leia ja me kõik teame, et sa mingi tarkur oled." Tüdruk vaatas üle õla noormehe polole ning naeratas laialt. Head sõpra on alati tore näha, eriti kui sa tead, et saad temaga terve nädala koos olla. Nende sõprust silmas pidades on see aeg lausa üüratu. "Parem oleks, sest sa näed mind nüüd terve nädala iga päev," muigas Bonbon, kui noormees maast tema koti haaras. Mõnele poisile on ikka tänapäeval veel kombeid õpetatud. "Kas sa panid tõesti minuga kohtumiseks endale triiksärgi ja lipsu selga? Aww," uuris neidis, heites Jacksonile ühe kiire ja ülevaatava pilgu.
|
|
|
Post by Jackson Moralez on Mar 16, 2013 14:46:23 GMT 2
"See pole eriti vabandus, kuna buss jõudis tõesti varem kohale. Seitse minutit kui täpne olla. Ega bussijuht ometigi ei kihutanud ning pidevalt ei signaalitanud, kui mõni siilikene ees sõitis? Neil on vahepeal kombeks seda teha, et jõuda varem koju õhtusöögile, enne kui viis näljast last kõik puhtaks söövad,"muigas Jackson õrnalt, vastates Bonnie laiale säravale naeratusele. She had a really nice smile. Tüdruku pakkumine, et ta tuleb vaheajaks Tree Hilli üllatas küll Sonnyt algul, aga kui nad said selle ilusti läbi räägitud, tundus see vägagi hea plaan. Jackson saabki näitsikule natukene siinset dramaatilist elu näidata. Kuna Sonny ema kasvatas poisi üksinda ülesse, ongi tegu vägagi viisaka poisiga. Aitab vanureid üle tee ning raskete poekottidega ja loomulikult ilusaid pisikesi tüdrukuid. Bonbon'i märkuse peale lõbusalt turtsatanud, raputas Jackson pead. "Kas peab olema alati mingi eriline sündmus, et noormees kannaks triiksärki ja lipsu? Paljud kannavad neid ka igapäevaselt, kuna neile meeldib. Umbes nagu teie kannate kontsasid või teete ennast igal hommikul peegli ees tund aega ilusaks," muigas poiss, jälgides punapead.
|
|
|
Post by Deleted on Mar 16, 2013 20:33:56 GMT 2
"Võibolla on sinu kell lihtsalt seitse minutit vale, sest mul oli väga tore bussijuht, kelle kohta mul ei ole mitte ühtegi halba sõna öelda," lausus Bonnie täiesti kindlalt ning vaatas Jacksonile otsa, "aga olgem ausad - sa jõudsid üsna täpselt kohale. Ma just jõudsin nagu nii." Pole vaja kohe teist kiusama hakata, sest ta peab siiski Sonny külalislahkusele lootma. Pärast paneb veel ei tea kuhu magama. Seega tuleb viisakas olla. "Mmm....enamasti küll jah," noogutas Bonbon, kui oli näidelnud justkui oleks ta väga rasket mõttetööd teinud. "Mina kannan väga harva kontsi, sest ma ei tunne ennast nendel kindlalt ja sa tead väga hästi, et tund aega veedan ma peegli ees ainult enne mõnda pidu," kallutas näitsik enda pead. Ta vaatas poissi, siis kella ja nende ees laiuvat linna. "Kas me liigume ka kuskile või jäämegi siia?"
|
|
|
Post by Jackson Moralez on Mar 17, 2013 23:44:20 GMT 2
"Sellisel juhul vedas teil lihtsalt liiklusega," muigas Jackson õrnalt. Tüdruku märkuse peale, et ta jõudis samuti just kohale, noogutas noormees kergelt. Vähemalt ei pidanud Bonnie pikalt ootama. Kuigi Sonnyl oli kokku lepitud CD Alley's, et tuleb varem ära, hoiti teda siiski ilusti kinni nagu kiusuga kohe. Näitsiku järgmiste lausete peale kergelt naerma hakanud, vangutas Jackson kergelt pead. "Küllap sellepärast ma kasutasingi sõna 'teie', mitte 'sina'. Tüdruku kannavad killer-kontsi ning paksu krohvikihti, aga järelikult pole sa tüdruk või noh oled alles poolel teel," muigas Sonny kergelt, norides õrnalt Soto kallal, aga mitte pahatahtlikult. "Emmm.. me võime asjad minu juurde ära visata ning äkki tuletan sulle natukene linna meelde? Või soovid hoopis midagi süüa?" pakkus Sonny välja. Nad võivad vabalt natukene linnas ringi käia ja siis sööma minna kuhugi. No problemo.
|
|
|
Post by Deleted on Mar 18, 2013 15:32:29 GMT 2
Ilmselt küll jah või siis väljus buss täna Goldsborost natuke varem, mis on ka võimalik. Vähemalt on nad mõlemad siin ja see on kõige olulisem. "Auch, ma tänan sind selle ilustamata tõe eest. Väga armas sinust," turtsatas Bonnie, kui noormees väitis, et ta on alles poolel teel tüdrukuks olemise juurde. Midagi sellist kuulis ta küll esimest korda, aga vähemalt ta tundis Jacksonit ja võis seega öelda, et poiss ei mõelnud sellega midagi väga halba. "Söögi vastu ei ole mul kunagi midagi ja sa tead seda," hakkas tüdruk kergelt naerma, "aga esmalt oleks tõesti mõtekam mu asjad ära viia." Neil on nüüd nädal aega võimalus linna peal chillida.
|
|
|
Post by Jackson Moralez on Mar 21, 2013 23:37:21 GMT 2
Pigem mõtles Jackson enda sõnadega, et Bonnie pole nagu enamus tüdrukuid. Tema riietumisstiil oli erinev, hobid, eesmärgid. Sonny pole kunagi näitsikut näinud hommikul peegli ees ennast krohviga katmas ega miniseelikuid kandmas, rääkimata kontsadest. Noormehe märkused võisid tõesti vahepeal kõlada kahtlaselt ja kohati liigagi irooniliselt, kuid ta ei mõelnud kunagi halba. "Seega viskame asjad minu juurde ära ning las ma viin sind enda lemmikkohta sööma," noogutas Jackson õrnal naeratusel. Kohendanud Bonnie kotti enda õlal, hakkasid nad vaikselt kõndima noormehe korteri poole, mis polnud õnneks väga kaugel siit. Ainult kümme minutit kõndimist.
|
|
|
Post by Deleted on Mar 21, 2013 23:45:28 GMT 2
"See kõlab väga hästi," noogutas tüdruk ning hakkas noormehega koos liikuma. Ta oli juba mitmendat korda Tree Hillis, aga teekond bussijaamast noormehe juurde tahtis ikka segamini minna. Ilmselt on asi lihtsalt selles, et Bonnie on väga halb orienteeruja. Ta on seda alati olnud. Hea, et tänapäeva mobiilidel goole mapi kasutada saab. Tuleb kasuks. "Kuidas ühe Seniori elu siis läheb ja kas Ravenid jõuavad jälla finaali?" uuris tüdruk seda viimast osa kõige suurema õhinaga, sest kuna ta spordiga väga hästi enam tegeleda ei saanud, siis ta vaatas seda hea meelega. "Äkki õnnestub mul sulle isegi siis kaas elama tulla, aga ainult siis, kui ma teid finaalis näen, kapten," muigas BonBon.
|
|
|
Post by Jackson Moralez on Mar 24, 2013 19:33:44 GMT 2
Jacksoni korter oli küll lähedal, kuid tiirutamist oli suhteliselt palju. Kõige otsemat ja täpsemat teed pidi sai mööda pisikesi tänavaid, aga seal oli tõesti väga palju paremale ja vasakule pööramisi. Sonny jaoks on see teekond juba peas, kuid esimesed kaks kuud luges ta koguaeg tänavaid ning liikus tihti silmad paberil. Keerulisem kui Šveitsi panga kood. "Mis ta ikka väga erilist on. Püüad hommikuti mitte sisse magada, kuigi see õnnestub ikka. Jooksed pooleldi riietudes ja hambaid pestes kooli. Peale kolmetunnist istumist saab süüa, siis istud veel kolm tundi ning siis tuleb päeva kõige lõbusam osa ehk korvpall, kus on tore vahelduseks teisi õpetada. Olenevalt päevast, kas mul on töö või ei, saan koju kas seitsmest või üheksast ning siis on mul võimalus õppida. Very ordinary," muigas Sonny kergelt. Ta kippus küll sisse magama, kuid pole see õppeaasta kordagi hilinenud rohkem kui viis minutit. Rekord. "Juhul kui me suudame säilitada samasuguse vormi, nagu meil praegu on, siis pole kahtlustki, aga eks näis. See kord peaks finaal mäng toimuma New Orleansis, kui ma ei eksi. Mingi süsteem neil seal oli küll ning Liam seletas seda mulle eelmine aasta," pöördusid noormehe pruunid silmad Bonniele ning ta naeratas õrnalt tüdrukule. "Kas poolfinaal ei lähe arvesse? Siiski peaaegu finaal ja ära muretse, küll ma su kohale toimetan ... tulen kasvõi ise järele," turtsatas noormees.
|
|
|
Post by Deleted on Mar 24, 2013 20:04:28 GMT 2
Bonnie jalutas noormehe kõrval ja üritas temaga sammu pidada, aga samas ka jätta meelde maju ja märke, mille järgi mõni koht ära tunda, kust nad jälla ära keerasid. Kuidas poiss üldse siin orienteerus? Kahtlane värk. Tüdruk oli üsna kindel, et ta ei õpis seda selle nädalaga ära. Õnneks ta ei peagi, sest Jackson on tal teejuhiks olemas. "Miks ma küll ei imesta, et sa sisse kipud magama, mis kell sa magama lähed, mees? Või õigem oleks küsida, mida sa öösel teed. Samas peab ütlema, et sul on üsna tihe graafik võrreldes minu päevaga, kus on ainult kool uhkes üksinduses ja kõik muu on vaba aeg," rääkis näitsik, hoides nüüd enda pilku pigem poisile, sest oleks imelik temaga rääkida ja siis ise ringi vahtida, kuigi siin oli, mida vaadata. Linn oli kena. Isegi kui Jackson talle juba esimesel korral üritas selgeks teha, et ta elab linna niiöelda vaesemas osas, mis ei ole nii uhke. "Nooh, olgu poolfinaal läheb ka arvesse, aga vaata, et te siis sinna jõuate ka," naeratas BonBon, "panen juba varakult päeva enda kalendris kinni." Bonnie surus enda käed pusa taskutesse ning otsis korraks mobiili välja, et enda vanematele sõnum saata, et on turvaliselt kohal ja koos Jacksoniga. Ta pidi seda tegema kohe, kui kohale jõuab, aga unustas. Mnjah...kui Jackson kipub sisse magama, siis BonBon on hajameelne.
|
|
|
Post by Jackson Moralez on Mar 27, 2013 21:09:21 GMT 2
Jackson pole viimased viis aastat ühegi maamärgi või hoone kaudu orienteeruda. Juhul kui käia mööda ühte teed mitu korda päevas, kulub see lihtsalt pähe ning on sama loogiline ja lihasestesse kodeeritud nagu mingi asja tõstmine. Nädalaga ei kulu see tõesti pähe, aga paar nädalat kauem ning Soto peaks orienteeruma sama hästi nagu Sonny. "Minu uni on korraliku pikkuse. Selles osas olen ma väga eeskujulik. Ning kui sind tõesti nii väga huvitab, siis ma reedan sulle väikese saladuse - öösiti unistan ma ilusatest suurtest mahlastest pontsikutest ning kui eriti hea uni on, siis itaalia köögist," hakkas noormees lõbusalt naerma. Tema tumedad silmad pöördusid hetkeks BonBonile, kuid peagi oli uuesti teel, et kontrollida teekonna puhtust. Pole vaja millegi vastu kõndida ja ülejäänud aeg sinise silmaga ringi käia.
|
|
|
Post by Deleted on Mar 27, 2013 21:36:01 GMT 2
"Prsh," turtsatas Bonnie, "siis sul on küll ikka väga huvitavad unenäod ma peaks ütlema...või siis on asi selles, et vaest poissi näljutatakse ja seega on öösel kõht nii tühi, et organism peab endale ettekujutama kõike seda, mida ta süüa tahab." Näitsik muigas ja vaatas poisile korraks otsa, jalutades tema kõrval edasi. Naljakas, et on selline tunne nagu nad oleksid alles eile näinud, kuigi tegelikult on nende viimasest kohtumisest ikka päris palju aega möödas. "Kuule, kas sa vahepeal midagi uut ja huvitavat pildistanud ka oled või võtab kool, töö ja korvpall kõik aja ära?" uuris tüdruk.
|
|
|
Post by Jackson Moralez on Mar 30, 2013 23:03:40 GMT 2
Bonnie seletuse peale, miks Jackson öösiti selliseid huvitavaid unenägusid näeb, hakkas noormees lõbusalt naerma. Jahm, väga huvitav. "Vaevalt. Ma söön vägagi korralikult. Pigem on probleeme söögi ettekandmisega. Aga oma isikliku köögi ning söögitegemise oskuse plussid - sul on alati võimalus teha endale meeldiv paras portsjon," muigas noormees kergelt, tumedad silmad Bonnie't silmitsemas. Natukene veel ning nad jõuavad peagi kohale. Selle teadmiseks ei pidanud tüüp isegi ringi vaatama. Bioloogiline kell temas oli väga täpne ja usaldusväärne. "Mmmm... midagi ikka. Ma olen suutnud endale sisse harjutada, et igal hommikul võtan ma lisaks kahele kotile ka ühe pisikese, kus on mu kaamera. Seega on mul igal võimalusel jäädvustada midagi uut, põnevat ja ilusat. Paari pildi tegemiseks pole kunagi vaja aega planeerida või kuskilt röövida. See ei võta lihtsalt nii kaua aega," lausus Sonny. Viimased kaks päeva on ta küll suht laisk olnud selles mõttes, aga ta püüab ennast parandada.
|
|
|
Post by Deleted on Mar 31, 2013 22:41:12 GMT 2
"Ma loodan, et mul on võimalus siis terve see nädal suurepäraselt süüa saada," muigas Bonnie, "ja eelistatult siis sinu tehtud toite palun." Tüdruk ajas pea kuklasse ning vaatas korraks taevasse. Ilm oli lihtsalt liiga kevadine. Igatahes tekitas see head tuju, kuigi tüdrukul on üldse harva halb tuju pärast õnnetust. Ta lihtsalt võtab sellest kõike, mida vähegi annab. "Oh, muideks...ma tean, et teil on siin tätoveerimiskoht....kas sa tuled minuga kaasa kui ma sinna lähen? Mu vanemad lubasid ja sellega probleeme ei tule," sõnas näitsik ja vaatas poisile enda kutsika silmadega otsa. "Ma loodan, et mul õnnestub su kunstiteoseid siis näha ka või on need nii salajased, et ükski silma ei või neid vaadata," muigas BonBon, nügides sõbralikult poissi enda õlaga. Uskumatu, et ta vahepeal Jacksonil enda mälestustesse vajuda lasi.
|
|