Jääpurikatega korvirõngas

Väike kamp Ravens'i korvikätte kogunes hommikul kümne aega Westsidele Rivercourtile, et teha väikene trenn. Nende suur kallis võimla oli momendil kisakooritüdrukute meelevallas ning kuna ilm oli täna juba tunduvalt soojem kui nädal tagasi, otsustasid poisid paar taktilist mängu teha vabas õhus. Rohkem ruumi ning rohkem jahedat ja värsket talvist õhku, milles oli juba kübeke kevade maiku juures.
Kuigi trenn sai kahe tunniga ilusti ära tehtud, jäi Nick veel pikemaks ajaks korvpalliplatsile, hoides enda keha soojana nii vabavisete, 3-punktiliste visete kui ka põikeharjutustega. Olles harjunud külmaga ning lausa nautides seda, võiks ta pikalt veel nii väljas viibida. Ometigi väikse seltskonna vastu polnud tal midagi. Nicki tumedad Ravensite logoga dressid olid suurepärased selliseks ilmaks.

To Roxy

See oli juba üsna tavaline pilt, et Roxy koos oma kaameraga mööda Tree Hilli jalutas. Algamas oli ju kevad ja lõpuks ometi oli lihtsam filmimas käia, sest käed ei tahtnud ära külmuda. Ta kandis tavalisi musti kitsaid teksasid, musti ketse, musta Halestormi fännisärki, mõnusat paksu tumedamat tooni salli ja just täna oli ta välja otsinud enda pruunika nahktagi. Tema juuksed olid sätitud laiska krunni. Kes ikka nendega väga tegeleda viitsib? Ainult häda on nendega. Peaks maha lõikama? Never ever. Jamh. Nii see mõtete ring tavaliselt käib. Roxanne võttis täna sihiks Westside'i jõekalda, sest seal oli, mida filmida. Alguses oli ta üksinda ja rääkis niisama kaameraga juttu, sest see on ju nii loomulik tegevus. Mida lähemale ta Rivercourtile jõudis, seda selgemaks talle sai, et seal ootab teda üks ohver, kes ei pääse nii kergelt. Selle 'kurja' mõtte peale ilmus kohe Maxine'i näole muie. Ta lisas kiirust ning läks keksides korvi platsile. "Ja sellega tegelevad siis Westside'i poisid, sest neil lihtsalt ei ole muud midagi teha - täiesti üksinda korviplatsil palli korvi viskamas. Küll on huvitav," lausus neidis viimased sõnad pigem irooniaga, kuigi ärge saage nüüd valesti aru - talle meeldib korvpall. "Kes meil siin siis täna on? See ei ole ei keegi muu kui üks Harting....Helloooo, Nick!" rääkis tüdruk, jõudes iga sammuga noormehele lähemale ning jäädes viimaks tema ette seisma, "ära küsi, kust ma su nime tean. Ma tean kõike. Aga vaadake nüüd, milline mõttetöö käib selle kena näolapi taga. Hmm...on tõesti paljust mõelda - kas pall läheb sisse või mitte? Jaaa, korvpallurid ka mõtlevad. Schhh. Ärme sega! Vaatame, kuidas õnnestub Ravenite abikapteni emn.....kolme punkti vise?" Ja nüüd oli väljakul vaikus, sest Roxy jäi lõpuks ometi vait.

Nick tõstis palli silmadest kõrgemale, olles valmis söötma palli korvirõnga poole, mille küljes olev võrk oli korralikult jääs ning täis pisemaid jääpurikaid, millest küll enamus on nüüdseks kadunud, kuna poisid tegid ennist siiski päris palju korralikke korvitabamusi. Kuulnud tuttavat häält selja tagant lähenemas, langetas Dominick käed, jättes palli enda embusesse. "Hommik, Roxy. Ma loodan, et sa magasid hästi?" muigas noormees kaamerasse, kuna näitsik oli ise ju selle taga peidus. Ta ei teadnud küll tüdrukut otse, kuid enda tiimi kaudu on poiss õppinud siduma nägusid ja nimesid peaaegu terve kooli peal. Neidise sõnade peale naerma hakanud, pöördusid noormehe silmad tagasi korvile ning tõstnud palli pea kohale, saatis ta selle peale kerget hingetõmmet teele. Üks ilus puhas kolmene. 0:3 Nicki kasuks.

Roxy filmis ilusti lindile noormehe ilusa ja puhta viske. Tundub, et noormees on enda koha meeskonnas heaga välja teeninud. Oskuseid tal jagub. Pööranud ennast tagasi näoga Nicki poole, ilmus neiu näole lõbus naeratus. "Mina magasin nagu beebi ja sina? Ilmselgelt läks uni varakult ära, sest muidu ei mängiks sa tühjal platsil korvpalli. Mured?" uuris tüdruk ning hammustas õrnalt alahuulde, kui kaameraekraanil nooruki nägu silmitses.

Naljakas on hetkel mõelda, et kõigest aasta tagasi oli olnud Nicki onu see, kes oli talle korvpalli välja pakkunud ning põhimõtteliselt noormehe ise sinna võistkonda sisse visanud, et poiss lihtsalt midagi teeks, mitte ei istuks ühe koha peal. Tundub, et peaks teda mingi päev selle eest tänama.
"Väga hästi, tänan küsimast," turtsatas Nick lõbusalt, võttes palli tagasi enda kätte. Seda paar korda käes põrgatanud, pööras noormees enda silmad tagasi Roxyle. "Päris varakult ta ära ei läinud. Ning kuna ma tean, et see sind väga huvitab, siis ma reedan sulle pisikese saladuse - nimelt oli meil täna siin trenn, kuna võimla on vallutanud kamp kriiskavaid kisakooritüdrukuid ja neli paksu remondimeest," saatis noormees tüdrukule õrna naeratuse, tehes järgmine hetk juba nelja sammuga pealeviske, mis tuleb võistlustel vägagi kasuks, kui on vaja murda läbi viiemehelise kaitse.

Tundub, et Nicki onu teadis sellisel juhul, mis noormehele kasulik oleks, sest vaevalt ta teda lihtsalt niisama kuskile trenni oleks pannud. Samahästi oleks Robert võinud ta kuskile näiteringi või Glee'sse või mõnda tarkurite rühma panna, aga ei. Valituks osutus korvpall. "Vaesed Ravenid visati võimlast välja...no kuhu see siis sobib? Ma loodan, et te ikka ilma võitluseta alla ei andnud. Ei saa nendele kisakoori tüdrukutele kõike ka lubada. Muidu käivadki ringi nagu kuningannad, mitte et korvpallurid seda vahepeal ei teeks. Sorry, karm tõde," kehitas Roxanne enda õlgu, "aga mida sa siis ikka veel siin teed. Ma sain aru, et trenn on juba läbi. Kogud treeneri ees lisapunkte?" Kuigi nende visete põhjal ei lähe tal neid lisapunkte vist vaja, sest ta on niigi osav. Kahju, et järgmisel aastal jälle nii paljud korvpallurid lahkuvad.

Korvpall oli ilmselt ainukene tegevus Tree Hillis, mis oli igati legaalne ning hoidis noori piisavalt tegevuses, et nood ei kaoks liiga tihti pimedatele tänavanurkadele. Pealegi Nick mängis korvpalli juba New Yorkis nii koolivõistkonnas kui ka õhtuti Brooklyni tänavatel koos naaberkonna poistega, kellest ta enamiku ei teadnudki. "Ilma võitluseta me reeglina alla ei anna, kuid seekord jäi see meie positsioonist kõrgemale. Kuid ega meil elu väga lihtsalt muutnud küll pole. Meie trennid nihutati ära, kuid meile ei seatud keeluks sinna sisse mitte minna. Täitsa tore on käia nende trenne vaatamas ja segamas enda kommentaaride ja korvpalli põrgatamistega. They hate that ... nii tore on neile närvidele käia," muigas Nick lõbusalt, visates vahelduseks ühe 1-punktilise puhta vabaviske. Nende tabamisega on mängus kõige suuremad raskused. "Meil on natukene raske olla kuningannad - ei näe just väga tihti meid kleidi ja kroonidega ... punaseks võõbatud küünekesed ning pikaks koonutatud ripsmed, tänu millele on raske silmi avada ... pole ime, miks osade õpetajate sõnul pooled magavad klassis," turtsatas Dom lustakalt, võttes palli kindlalt enda kätte, pöörates ennast Roxy poole. "No need for that ... ma olen niigi väga heas nimekirjas ... abikapten siiski ... lihtsalt ma ei näinud erilist mõtet minna koju, kuigi ma elan siit mingi paarisaja meetri kaugusel. Üksinda suures majas olla on suht nõme ... kokkamine hoiaks küll tegevuses ning pealegi peaks üsna varsti mu pisikene prussakas koju jõudma, kes on väga näljane, seega peaks midagi talle tegema, aga sinna on veel suht palju aega ... seega otsustasin enda aega siin veeta ... kena vaade, suhteliselt värske õhk, vaikus ja üllataval kombel isegi meeldiv seltskond," lausus Nick nii muuseas, jälgides kaamera taga olevat näitsikut. Huvitav, kuhu see kõik hiljem ülesse laetakse. Doom annaks enda poolt ka paar püstist näppu.

Kuigi Nick oli Ravenite abikapten, pidi Roxy endale tunnistama, et ega ta selle tüübi kohta suurt midagi ei tea. Perekonnanime järgi on teda lihtne kokku panna kooli psühholoogiga ja seega on teada, et tal on ka pisike õde. Ja kui aus olla, siis see ongi kõik. Seega väga tore, et näitsik temaga siin kokku juhtus. Saabki selle Senioriga natuke tuttavamaks, enne kui ta mõne kuu pärast koolist kaob ja kes teab...äkki ka Tree Hillist nagu paljud lõpetajad, kes kuskile kaugele ülikooli pagevad, et jumala eest selles kolkakülas enam elama ei peaks. Ei saa salata, et Roxanne ootas ise ka seda hetke, kui saab selle väikelinna tolmu jalgadelt pühkida ja tõelist Hollywoodi või New Yorki näha. Selle nimel tasus pingutada. "Nii et korvpalluritele meeldib kisakoori tüdrukutele nende kiusamisega muljet avaldada. Armas. Räägi, Nick, kas sul juba enda lemmik kisakoori neiu ka välja on kujunenud ja kui juba jutt sellele läks, siis ütle ausalt, kas see ergutab ka teid, kui need plikad enda nappides seelikutes seal väjlaku servas hüppavad," uuris Roxanne nagu üks asjalik ajakirjanik, kes ta võibolla mingil määral tõesti paistis olevat. Õnneks või kahjuks olid need videod rohkem näitsku enda jaoks. Talle meeldis filmida ja hiljem videosid töödelda. See oli palju lahedam, kui võibolla kõrvalt vaatajale tundus. "Mulle meeeeeldib su mõtlemine," noogutas tüdruk ise endiselt veel kergelt turtsudes noormehe värvika sõnade valiku peale. Kui tüüp sama hästi ka kirjutab, kui räägib, siis peaks ta küll kirjaniku ametit kaaluma. Sobiks talle. Isegi Maxine võtaks mõne raamatu siis kätte. Hetkel eelistab ta pigem filme. "Nii et sa oskad kokata? Lahe. Ütle mulle, mis sööki sa siis kõige paremini teed ja ma ootan meie järgmiseks kohtumiseks sellest ühte näidet....okei, nali-nali. Oii, kui armas. Üks Raven teeb enda pisikesele õele süüa, kui ta koju tuleb. Vot selline on tubli vanem vend. Ma peaksin su enda lontrusest vanema vennaga kokku viima. Äkki hakkab ta mulle ka süüa tegema. Hah, unistada ju võib," kehitas Roxanne lõbusalt enda õlgu, "kas see ülltaba sind, et ma võin hea seltskond olla?" Näitsiku kulmud kerkisid mõne sentimeetri võrra ning ta vaatas Nickile kaamera tagant pinksalt otsa.

Nicki kohta ei teadnud paljud suht midagi, Roxy polnud seega ainukene. Tüüp võis olla küll Ravensite abikapten, kuid ta polnud just selline kõige ihaldatum lõunasöögi kaaslane, nagu Ameerika teismelistele mõeldud võisid peegeldada. Noormees oli lihtsalt üks järjekordne westside-ikas, kes hoiab pigem enda ette. Mõni sõber tal siiski oli. Tree Hillist väga kaugele pole poisil küll hetkel plaanis minna. Arvatavasti alustab ta enda õpinguid siin samas Wilminghtonis ning võib-olla hiljem läheb edasi kuhugi mujale.
"Juhul kui meie maskott, kes koos tüdrukutega kaasa tantsib, loeb, siis küll. Kõige suurem kaasaelaja," muigas Nick kergelt. Kisakoori tüdrukute seas pole küll hetkel kedagi sellist, kes oleks noormehele silma jäänud. "Need liiga napid seelikud ja paljastavad topid teevad kõike muud kui ergutavad. Vähemalt meie oleme nendega harjunud, aga paljude teiste tiimide jaoks on meie tüdrukud pigem segavaks faktoriks," lisas ta üsnapea, kui taipas, et Roxy oli talt ka teisi küsimuse küsinud.
Kirjutamisega pole Nick kunagi väga sina-sõbra peal olnud. Samas pole ta väga palju ka üritanud. Alati on midagi muud teha - korvpall, köögitoimkond, pisikene tüütu prussakas nimega Hope. "Minult küll mingi viietärnilist õhtusööki ei saa, aga tavalistest roogadest võib kõike saada. Minu firmaroaks oleks ilmselt kartulipudrust tehtud pannkoogid," muigas Nick kergelt Roxy sõnade peale. Või et tüdruk tahab, et noormees õpetaks tema venna ka enda pisikese õe eest hoolitsema. Annab korraldada. Kaks nädalat. "Mmmm.. võib-olla, eriti veel inimese kohta, keda ma absoluutselt ei tea. Seega meeldiv üllatus tulnuka näol," kehitas tüüp kergelt õlgu. Nick pole just selline inimene, kes looks palju eelarvamusi kõikide kohta, keda ta ei tea, kuid endamisi püüab küll ette kujutada, milline inimene keegi võiks olla.

Roxy hakkas noormehe vastuse peale laginal naerma. Kisakooriktüdrukud said küll praegu omatud. "See on vist üle pika aja parim lause, mida ma kuulnud olen," muigas tüdruk, olles tüübiga täiesti aus. Nende maskott oli täitsa asjalik jah. Vähemalt ei näinud ta väga veider välja ja seal sees oli tõesti keegi, kes viitsis tüüpe ergutada. Kui aus olla, siis taipas Roxanne alles nüüd, et ta ei teagi, kes ennast seal kostüümi sees peidab. Hmm...peaks selle välja uurima. "Noh, siis on neist vähemalt kasu vastaste eksitamisel," leidis Roxanne ühe positiivse külje, et nad kahekesi sellel videol liiga kisakoori vastased välja ei näeks. Kuigi ega keegi selline seda videot muidugi ei näe, kellel pole neidise heakskiitu. "Polegi mulle seda viietärnilist õhtusööki vaja. Ma ei ole üldse valiv sööja. Mmm...see juba kõlab maitsvalt, kuigi ma pean tunnistama, et ei ole seda vist kunagi söönud...vähemalt enda teda," sõnas Maxine, sobrades enda mälestustes, et selline söök kuskilt üles leida, aga kuna tulemust ei tulnud, siis pole ta seda varem kuulnud. "Tead, sa võid mulle kunagi retsepti saata või midagi...tahaks järele proovida. Sa tekitad mulle söögiisu nii," muigas Xin ning tammus jalalt jalale. Liikumine tuli kasuks vahepeal. Külma hakkas muidu. "Sa tahad öelda, et sa ei tea minu kohta midagi?" kergitas näitsik enda kulmi, "sa võid mult ükskõik mida küsida ja ma vastan sellele avatult." Selline Roxanne juba oli.

"Tore kuulda, et mul õnnestus sinu tuju tõsta ja veel nii tõsise ning ausa vastusega," tuksatas Nicki suunurk kergelt, ennem kui see kaardus pisikeseks muigeks. Kuigi noormees oli meeskonna abikapten, polnud ka tal õrna aimugi, kes seal kostüümi all peidus on. Ilmselt mõni freshman. "Seda küll. They yell: "Look at this!" and show a little too much and at the same moment we have a chance to score another two or three points. Täitsa kasulikud tõesti," hakkas Nick lõbusalt naerma. Ta pole kunagi kisakooritüdrukute rollist aru saanud. Nad ainult kisasid ja hüppasid, see ei ergutanud vähimalgi määral väljakul joostes. Pigem tõesti mõjus häirivalt, aga nüüdseks on tüüp õppinud neid ignoreerima ja enda pead mängus hoidma.
"Salajane perekonna retsept. Vaevalt ma julgen seda sulle avaldada," maigutas Dom kergelt suud, silmad Roxy'le suunatud. Pilgu hetkeks korvile pööranud, saatis noormees korvpalli selle poole teema, teenides endale veel kolm punkti. Nii on kolmeseid tore visata, kuid enamasti mängus on suht raske neid tabada. Eriti veel siis, kui kamp vastasmängijaid peale lendab. Märganud, et tüdruk hakkas ühe koha peal ringi tammuma, tegi Nick väikese kõrvalepõike pinkide juurde, kus olid tema asjad. Haaranud trennikoti pealt paksema sulejope, sörkis Nick tagasi Roxy juurde, pannes jope talle õlgadele. "Natukene soojem. Sinu haigeksjäämist ma enda südametunnistusele küll ei tahaks," sõnas ta vaikselt. Sinise Washinghtoni ülikooli logoga jope oli ta saanud enda onu asjade hulgast. Tegelikult võiks hakata vaikselt mingis suunas liikuma. Trenn on nagu nii läbi ning kaua ikka ühe koha peal passida viitsib.

Roxy tuju oli tavaliselt üsna lihtne tõsta, sest ta oli selline inimene, kes üritas leida kõiges midagi positiivset. Samas kui ta oli kurb või halavas tujus, siis ikka korralikult. Sellisel juhul ei tasu eriti tema teele sattuda. Sellist Xini võis näha näiteks siis, kui ta leidis Reyna ja Nathanieli koolikoridoris kaklemas. "Hah, sa peaksid ikka koomikuks hakkama. Ma ei teadnudki, et Ravenite abikapten nii värvika sõnavara ja mõtetega on. Sa meeldid mulle ja see juba on midagi. Sa tundud...normaalne võrreldes suurema osa korvpalluritega," lausus tüdruk siiralt. Poiss tundus väga tavaline ja down to earth. Ta ei kisanud ega rõhutanud seda, et ta oli korvpalli meeskonnas ning ta ei kasutanud seda kunagi tüdrukute peal ära. Üldsegi...Roxanne'i teada tal ei olnudki vist tüdrukut, aga ta tuli linna kah alles eelmisel aastal pärast enda vanemate surma, mille kohta näitsik muidugi midagi küsima e hakka, sest see oleks lihtsalt kohatu. "Päriselt?! Ütle, et sa teed nalja või muidu ma crashin sinu juurde mõni päev ja käsen sul mulle neid maitsvaid pannkooke teha. Valik on sinu," lausus tüdruk lõbusalt. Ei ole nii, et Nick ei kavatsegi talle seda huvitavat retsepti anda. Siis tuleb vist Internetti minna ja seal ringi uidata. Roxy jälgis palli, kui see taas korvi lendas ning raputas enda pead. See ei olnud juba aus, kui hästi tal need pallid korvi lendasid. Ta jättis mulje nagu see oleks nii lihtne, aga ei olnud ju. Vähemalt mitte Maxine'i arvates. Kui noormees korraga platsilt minema jalutas kergitas Roxanne enda kulme ning lülitas kaamera kinni. Saanud aru, miks poiss väljaku äärde läks, ilmus tema näole selline armas 'aww' ilme. "Kui hoolitsev sinust, aitäh! Polnud vist väga tark veel enda tagi kapist välja otsida," naeratas Xin soojalt ning tõmbas jope endale tihedamalt ümber, pistes hetk hiljem enda kaamera kotti. Materiali oli juba küllalt, et üks tore vlog kokku panna. "Hmm...Washingtoni ülikool...kavatsed minna sinna?" uuris tüdruk huvitatult. Eks ta peab ka järgmine aasta endale ülikooli välja valima. Vähemalt ta teab, et tahab filmindust õppida.

"Mina ja koomik? Ei kõla eriti hea kombinatsiooniga. Mu huumor on liiga omapärane selleks, et suuremad rahvahulgad mind mõistaksid. Seega pigem valin ma kirjanikuameti," muigas Nick kergelt. Parem tõesti mitte. Pärast paneb veel teised nutma. "Ma tänan, et sa pead mind normaalseks inimeseks, mitte selliseks keskkooli korvpalluriks, nagu Ameerika noortefilmid pidevalt reklaamivad. They are so over-rated," lisas noormees valjul turtsatusel. Juhul kui USA ühiskonda ja igapäeva elu peaks teistele tutvustama ainult nende teen-moviede kaudu, siis ei tõstaks ükski immigrant ega üldse inimesed enda jalga siia ning ameeriklased sureksid välja. Is it really possible? "I am serious as dead bone. Seega be my guest ja crashi sisse, kui tuju tuleb. Vaevalt Robert pahandab," kehitas poiss õlgu. Tal polnud küll midagi selle vastu. Saabki natukene uut verd majja.
"Pole tänu väärt. Pealegi nagu ma ennist ütlesin - ma ei taha olla pärast see inimene, kellele näpuga näidatakse, kuna Roxy on kodus voodihaige," laiutas Nick mõtteliselt käsi. Tõesti, tänada pole vaja. Käed dresside taskutesse surunud, jäi noormees hetkeks lihtsalt neidist silmitsema. "Ma ei tea veel ... võib-olla ... eks suvel kuuleb, kuhu ma sisse sain ja kuhu mitte," kehitas ta veel korraks õlgu. Dom mõtles küll midagi Tree Hillile lähemale, aga eks näeb. Columbias pidi hea ülikool olema ning Virginias. Need olid küll suht kaugel, kuid esikohale peaks pigem panema hariduse ning sealt saadavad mälestused.

"Kirjanikuna oleksid sa ilmselt selline...iroonilne tüüp," lausus Roxy, "igatahes ostaksin mina küll sinu teose, kui sa kunagi tõesti kirjaniku karjäärile mõtlema peaksid." Üks fänn juba olemas. Mis siis, et ta pole mitte ühtegi Nicki kirjutist lugenud. Talle piisas tema arvamustest ja huvitavast rääkimisviisist. Poiss oli omamoodi huvitav enda olekuga. Ta tundus nii vaikne ja rahulik, aga tegelikult oli tal päris palju, mida öelda. Sellised inimesed on tavaliselt need, kes panevad kõige rohkem pisidetaile tähele. "Need noortefilmid jätavad Ameerikast niiiii õudsa mulje. Vähemalt teismelistest. Nagu meil oleksidki ainult õelad populaarsed inimesed, siis nohikud ja hall mass. Muidugi on nad igas ühiskonnas olemas, aga mitte nii nagu nendes filmides," nõustus Maxine. "Küll ma crashin ja usu mind, ma ei tee ka nalja," muigas Roxy. Jah, ta on tõesti selline inimene, kes võiks midagi sellist teha, et astub täiesti süüdimatult kellegi juurde koju. Pealegi ei tundu kooli psühholoog just kuigi õudne või kuri inimene. Roxanne isegi käis kunagi ammu korraks tema juures, kui kõik see lesbivärk alles algas. "Ma ei jää just eriti kergelt haigeks," teatas Xin lõbusalt. Ta oli tõesti harva haige. "Mida sa õppida tahad muidu?" uuris tüdruk niisama edasi. Enam ei olnud kaamerat ja neiu tahtis niisama Nicki tundma õppida.