Two can keep a secret if one of them is dead

Seth kuulas, kuidas Tray järsku sellist juttu hakkas rääkima. Praegune oli väga leebe olukord, võrreldes sellega, et poiss käis varem ringi pideva laksu all. "Mis asja? Ma arvasin, et oli ikka vastupidi, ma tulin ja tõin sulle igasugused jamad kaela. Ravenile ka. Ja noh... Ma ei usu, et sa läbi kukkunud oled. Ma ei tee enam kanepit. Ma ei teeni enda raha nii nagu vanasti...Kõik on korras. Ja Carrie...Well, ma lihtsalt olen armunud ja seda ei saa keegi takistada," naeratas noormees. Ta elu oli just Joshua meelest paika loksunud. Ta teadis isegi seda, mida tulevikus tahab edasi teha. "Ja by the way, ma ei ütle sulle 'vend' kunagi, sest see on nii veider. Ma arvasin ju alles poolteist aastat tagasi, et olengi mina ja kõik," lisas Joshua. Trey oli Trey, mitte vend. Ta oli...Trey.

Carrie astus peagi jaoskonda sisse, jalutades otse joones registratuuri juurde, kus ta mõningaid küsimusi esitas, pabereid täitis ja enda pangakontot kergendas. Naine oli üsna endast väljas ja hirmul. Ta tõesti kartis hetkel enda meest. Kuidas oli ta küll nii loll olnud, et Sethi enda armukeseks võttis. Nii ei saanud lihtsalt olla. See ei olnud tema. Terve tema elu rippus ühe juuksekarva otsas. Carrie toetas ennast vastu letti ning ootas enda abikaasat, keeranud selja registratuuri poole ja pilgu ukse poole, märkas ta alles nüüd Sethi koos Treyga. Ta oleks tahtnud praegu poisi embuses olla, aga ta teadis, et ta ei saa seda. Naine avas korraks suu, kuid kui ta enda silmanurgast liikumist nägi, pööras ta ennast ringi. Oscar. Naine asetas enda käe ehmunult suule, sest ta ei olnud teda kunagi sellises olukorras näinud. Noh, tundub, et Seth ei lasnud endale pähe istuda. Vaadanud mehele otsa, tajus ta sealt ainult viha ja külmust. Aga temale suureks üllatuseks asetas mees enda ühe käe ümber tema ja tõmbas teda tugevalt vastu ennast ning surus või praktiliselt pressis enda huuled naise omadele. Carrie'le oli see esiteks ootamatu ja ebamugav ning samas seesmiselt valus, sest ta teadis ju, et Seth on seal samas. Tal oli valida, kas ta suudleb enda abikaasat vastu ja teeb seega poisile haiget või lükkab mehe eemale ja riskib seega põhimõtteliselt kõigega. Carrie kahtles ja võitles iseendaga, kuni lükkas mehe endast hooga eemale. "Hoia minust eemale! Ma tahan lahutust," sõnas naine ja virutas Oscarile ühe kõrvakiilu, mis oli ilmselt talle endale sama ootamatu, kui kõigile teistele, sest ruumis võttis võimust vaikus.

Seth nägi, kui Carrie sisenes ja noormees oleks tahtnud joosta naise juurde, et teda kallistada ja kinnitada, et kõik saab korda. Siin polnud midagi illegaalset, Seth on täisealine ja...Okei, see oli kaheldav, et Carrie töötas koolis, aga ta ei olnud ju õpetaja. Näinud, kuidas Oscar jõuliselt end naisele peale surus, tõusis nooruk püsti ja surus käed rusikasse, siiski aitas Trey juuresolek asja leevendada. Kuulnud Carrie sõnu ja näinud tõestusena kõrvakiilu, tuksatas nooruki suunurk üles ning rusikad lõdvenesid. "Carrie," sõnas noormees vaikselt ning tal oli ükskõik teistest. Rääkigu, et koolipoiss käib abielus naisega. Rääkigu palju tahavad! Noormehe jaoks oli tähtis see, et nad olid üksteise jaoks olemas.

Trey vaatas ja kuulas Sethi, kui too kõik argumendid ümber lükkas. Jah, mõned asjad on muidugi paranenud, aga siiski on mehel tunne nagu ta ei teeks enda väikese venna jaoks piisavalt. Kui noormees armastusest hakkas rääkima, kaardusid Trey suunurgad ülespoole. Hea, et ta armunud oli. Halb, et ta abielunaisesse armunud oli. "No, worries, mulle sobib Trey ka," lausus mees, mis siis, et ta ise Sethi siiski enda vennaks peab. Aga rohkem mees sellel teemal peatuda ei saanud, sest Carrie ilmus jaoskonda ning ta nägi, kuidas tema väike venna kohe muutus. See pani lihtsalt muigama ja pead raputama, mis siis, et nad hetkel üsna õnnetus olukorras olid. Ja siis tuli Oscar, keda Trey tegelikult esimest korda nägi. Ausalt öeldes tundis ta kohe tema vastu mingit ebameeldivat tunnet ja see, kuidas ta naisele ennast peale surus. Sethi reaktsioon ei olnud sugugi üllatav. "Seeth," sõnas Trey venna kõrvale püsti tõustes ja teda enda häälega natuke tagasi hoides. Ja kogu järgnev, mis Carrie juures toimus, pani isegi Trey üllatuma. Sellest ei saanud midagi head tulla.

Sethi tasane hääl jõudis läbi ruumi kenasti naiseni, sest ümberringi oli täpselt nii vaikne, et oli kuulda ainult kella tiksumist. Carrie pööras enda pruunid silmad noormehele nign kergitas õhkõrnalt enda ühte suunurka. "Sina, lits, ei tule mulle ütlema, mida sina tahad või ei taha. Ma ei anna sulle mingit lahutust. See saad sa ainult üle minu laiba," sõnas mees vihaselt ja ilmselt oleks ta naisele kallale läinud, kui lähedal seisev politseiametnik teda kinni poleks võtnud ja naine lihtsalt ehmatusest eemale poleks astunud. Ta jäi hirmunud pilgul Oscarit vaatama, kes tundus täiesti segane. Carrie tundis natuke süüd ka endal, aga samas märkas ta esimest korda võibolla enda abikaasa päris olemust. Naine astus selg ees mitu sammu, kuni keeras ringi ja Sethi juurde jalutas, emmates teda tugevalt, unustades sootuks, et seal oli ka rahvast peale nende ja poiss oli just klobida saanud.

Kui Oscar naise kohta sõimusõnu kasutama hakkas, võttis Trey nii igaksjuhuks Sethist kinni, et ta kuskile vahele ei jookseks ja jälle trellide taha ei läheks...nagu Carrie abikaasaga juhtus. "See mees on ju puhta hull," pobises Trey, kui vähemalt politseinik enda tööd tegi ja mehe kinni võttis. Ära nad teda ei viinud, kuid nad üritasid teda maha rahustada, mis oli suht võimatu missioon. See, kuidas naine kohe noormehe juurde tuli ja teda kallistas justkui otsides kaitset, pani mehe korraks Ravenile mõtlema. Tundus, et Sethil oli õigus. Nad on tõesti armunud ja seega mis õigus on ühiskonnal neid hukka mõista? "Seth, te peate linnast lahkuma...kas või nädalalõpuni, kuni asjad natuke maha rahunevad. Mine koju ja võta esikukapi ülemisest sahtlist võtmed, mille küljes on puidust võtmehoidja, millele on põletatud üks aadress. See on mu Colorado maja võti. Minge sinna. Küll ma su kooliga asjad korda ajan. Minge nüüd. Kui raha vajad, siis ainult küsi," seletas Trey kiiresti, kuid samas tasesel hääle, vaadates korraga otsa nii naisele kui ka Sethile.

Kuulnud Oscari sõimu, andis Seth vastulöögi:"Kas sa juba jääksid vait? Sind ei taheta. Saa üle!" Ta tahtis uuesti mehele kallale minna, aga Trey oli sellele juba õnneks mõelnud. Lõpuks ometi tuli Carrie Sethi juurde ja kallistas teda, noormehe käed olid otsekohe Carrie ümber ja ta surus ühe suudluse naise pealaele. "Usu mind, asjad lahenevad ühel või teisel moel," oli Joshua kindel. Ta kuulis Trey sõnu ja ei saanud aru, mis pani ta meelt muutma, ilmselt nähtu. Seth alguses kõhkles, kuid siis levis naeratus üle kogu näo. "Aitäh, aitäh, aitäh!" tänas Josh ning patsutas Trey õlga. "Kui ma läheks ajas tagasi ja ütleksin poolteist aastat tagasi olnud endale, et sa oled ikkagi täitsa äge inimene, siis oleks noorem mina end hulluks pidanud," lisas noormees turtsatusega. "Aitäh," lisas ta veel kord ning tahtis juba lahkuda, et kodust auto ja võtmed võtta ning lahkuda.

"Täna mind hiljem," lausus Trey, "praegu minge. Mul on kahtlane tunne, et see nooruke politseinik ei saa temaga hakkama." Ta vaatas korraks Oscari poole, kes käitus nagu meeletu. Tema koht oleks vist kuskil hullumajas. Kuidas Carrie temaga üldse elada sai? Täielik müstika. Kuulnud enda noorema venna sõnu, hakkas Trey naerma ja patsutas korraks enda venda õlale. "Eks ma jätan selle meelde," muigas mees, sest vaevalt ta neid sõnu niipea uuesti kuuleb. Aga nüüd ta juba viipas ja kergelt lükkas armunud paarikest ukse poole, järgnedes neile ka ise. Tema istus enda autosse, sest ta oletas, et Seth ja Carrie kasutavad naise autot. Veel korraks neile viibanud, sõitis ta kohalt ära. Edu neile kahele! Nad mõlemad väärivad seda õnne ja armastust.

Carrie oli täiesti kindel olnud, et Trey on tema peale pahane ja hakkab teda kõiges süüdistama, aga ta hoopis aitas neid. Kuidas? Seth ütles, et ta ei kiida nende suhet heaks. Ju siis pani miski tema meelt muutma. Ta lausa pakkus neile abi ja põgenemisteed. Carrie oleks tahtnud öelda, et ta ei saa enda tööd lihtsalt jätta, aga hetkel oli mängus midagi palju enamat, kui tema töö. Naine suutis isegi kergelt muiata, kui vennad omavahel rääkisid. Hea oli näha, et nad juba paremini läbi said. Kuna Trey neid juba lükkama hakkas, siis liikus Carrie ukse poole. Enne väljumist vaatas ta veel korraks üle õla enda abikaasa poole. Kuidas oli ta teda kunagi armastanud? Naine ohkas raskelt ning sammus siis koos Sethiga hoonest välja. Nad saatsid ilusti Trey ära ning jalutasid siis naise auto juurde. "Seth," peatas ta poisi enne autosse istumist, "ma ei saa Clyde'i siia jätta. Me peame ta kaasa võtma. Sa nägid, milline...Oscar oli. Jumal teab, mida ta talle teha võib."

Seth lahkus naisega jaoskonnast ning läks naise auto juurde. "Ära tema peale enam oma närve kuluta. Kogu valetamine on läbi, me saame lõpuks normaalselt käituda," naeratas Seth ning kinkis naise huultele põgusa suudluse. "Lähme võtame ta peale. Tead, teeme nii, pane mind ristmikul maha ja ma lähen koju. Ma võtan võtmed ja mõned riided ning siis tulen autoga teie juurde. Paki endale ja Clyde'ile natuke asju kaasa," arvas Joshua. Kolmekesi võisid nad ka lõbusalt aega veeta.

"Jah, valetamine on nüüd läbi, aga paljud asjad on siiski veel lahendamata. Sa ju kuulsid, mis ta ütles - ta ei anna mulle lahutust, mis tähendab, et ma pean kohtusse minema ja siis jääb Clyde selle kõige vahele. Kõik läheb täpselt nii nagu ma kartsin," lausus naine, olles endiselt veel pisut ärritunud ja segaduses ja ilmselt ka hirmul. See suudlus oli miski, mis pani naise hetkeks rahunema ja end lõdvestama. Kui suudlus läbi sai, taipas ta, et see oli nende esimene täiesti avalik suudlus. "Olgu," noogutas naine vaikselt ning jalutas ümber auto. Ta istus juhikohale ning ootas, kuni Seth ka temaga ühines.

"Usu mind, kõik loksub paika," kinnitas noormees uuesti naise paanika peale. Ta istus autosse ning oli varsti ristmikul, kust ta jalutas koduni. Jõudnud enda tuppa, võttis ta voodi alt ühe spordikoti ja pani sinna sisse paar paari pükse, 4-5 T-särki ja kaks sooja pusa. Kõige juurde läks hunnik puhast pesu ja sokke ning ta kontrollis enda rahakoti olemasolu. Võtnud kaasa enda autovõtmed, otsis ta üles ka Colorado maja omad ning läks autoga naise kodu juurde. Ta väljus autost ja jõudis pisut lahtise välisukseni.

Carrie üritas naeratada ning noogutas poisi sõnade peale, mis väitsid, et kõik loksub paika. Millegi pärast ei tahtnud ta seda aga eriti uskuda. Mis iganes nüüd toimuma hakkab, ei ole tal enam tagasi teed. Sethi mureks on muidugi ainult see, kas ta saab naise endale või ei, aga Carrie peab lisaks mõtlema enda tööle, lapsele ja ilmselt ka uuele elukohale, mille ostmiseks tal nüüd küll raha pole. Hinganud sügavalt sisse-välja, üritas naine hetke kaupa edasi liikuda. Pannud Sethi ristmikul maha, sõitis Carrie lastaia juurde, kus tema poja trenn juba vaikselt lõppema pidid. Kui ta kohale jõudis, läksid lapsed alles väljakult ära. Ta naeratas ja viipas Clyde'ile ning vaatas kerge närvilisusega kella. Ei tea, kas nad lasid Oscari välja või pani ta uuesti kinni? Naisel oli tõsine paranoia. Õnneks läks poisil üsna kiiresti ja kuskil viisteist minutit hiljem sõitsid nad juba rahulikult kodu poole. Carrie üritas lapsele selgeks teha, et nad lähevad paariks päevaks puhkama. Alustuseks sobis see kõige paremini. Küll ta hiljem talle asja natuke rohkem selgeks teeb.

Peatunud maja ees auto, nägi naine juba Sethi hoone ees seismas. "Hei," lausus ta talle tasakesi, kuigi nad olid kõigest mõned minutid tagasi näinud. "Clyde, see on Seth ja ta tuleb meiega kaasa. Me läheme tema maa majja Coloradosse paariks päevaks," lausus naine. Poisike vaatas enda emmele otsa ning pööras siis enda silmad suurele mehele. Ta ei öelnud midagi, aga ta noogutas kergelt. Clyde on alati natuke vaiksema loomuga olnud. Carrie jalutas kortermajja sisse ning kõndis ülemisele korrusele. Ta avas ukse ning lasi kõik sisse. "Seth, ole hea, aita Clyde'il kott kokku panna. Ma vaatan endale midagi," sõnas Carrie. Ta ei hakanud isegi saapaid eemaldama. Tema poeg vaatas küll emmet ehmunud näoga, aga jalutas siis enda toa poole. Naeratanud vabandavalt ja samas ärgitavalt Sethile, keeras naine ringi ja kadus enda tuppa, et endale ka midagi kotti visata.

Seth nägi Carrie autot tulemas ja tõukas end auto najalt püsti. "Hei," sõnas Seth naeratusega pisikesele poisile, kelle elu ta ilmselt ühel või teisel moel ära rikkus. Samas oli ta ema õnnelik. Joshua noogutas ning läks pisikese poisiga tema tuppa. "Kas võin su sahtleid vaadata?" küsis Josh, mille peale Clyde noogutas. Seth leidis ka ühe suurema koolikoti, mis oli poisile ilmselt tuleviku mõttes ostetud ning ladus sinna poisi riideid ja ka erinevaid mänguasju. "On sul midagi, mida tahaksid reisile kaasa võtta?" uuris noormees. Ta sai enda kätte ühe raamatu. "Noh, selle võid enda kätte ka jätta, saad autos lugeda," pakkus Seth välja ning naases poisiga Carrie juurde.

Carrie astus magamistuppa ning lasi alguses silmadega üle ruumi, sundides ennast rahulikult mõtlema, et ta midagi maha ei unustaks. Alustuseks otsis ta välja ühe keskmise suurusega spordikoti, kuhu kõik kenasti ära mahuks. Ta pani sinna kaks paari pükse, mõned särgid, pluused ja midagi soojemat, sest kunagi ei või teada, milline ilm on. Väike ring tuli teha ka vannitoas ja siis võttis ta esikust nii endale kui ka Clyde'ile lisa jalanõud. Nii igaksjuhuks. Kui ta tagasi magamistuppa jõudis, viskas ta veel mõned vähem olulisemas asjad kotti nagu enda pooleli oleva raamatu ja muu säärase. Kui ta ringi keeras, nägi ta poisse ning naeratas. "Valmis? Ma loodan, et te suutsite kahepeale ikka sinna kotti mõistlike asju panna," muigas Carrie juba natuke lõbusamalt ning jalutas Sethi juurde, sasides õrnalt enda poja heledaid juukseid. Ta lükkas mõlemad tüübid liikuma, jõudes peagi esikusse, kus Carrie veel pingsalt kõik asjad üle mõtles. Korraga meenus talle, et tema mobiil on ju endiselt kuskil Oscari käes. Seega libistas ta enda teksade taskust mehe mobiili välja ning asetas esikuse kapi peale. Tal ei ole seda vaja...