Pimedad ohtlikud tänavad

Lizard ei vastanud midagi ega hakanud isegi Danielile vastu kui too teda koju tahtis saata. Tegelikult oli Nathanil õigus, et ta ei jõuaks iseseisvalt koju. Vähemalt mitte lähime kahe tunni sees. "Aitäh," sõnas ta kui Nate temani jõudis. Noormehel oli kindlasti sada muud asja teha, gängi pealik nagu ta oli.

Nathan naeratas õrnalt kui Lizandra teda tänas, viis enda pruunid silmad tänavalt viivuks tüdrukule. "Vajad tuge?" küsis ta hoolivalt. Tüdruk oli siiski olnud kunagi tema parimsõbranna, ta on seda tänasenigi, isegi juhul kui nad ei suhte enam. Vähemalt kui Danieliga peaks midagi juhtuma, siis ta teab, kelle poole pöörduda.

"Mhm," sõnas tüdruk ausalt, sulgedes hetkeks silmad, kui valusale jalale toetas, et enda käsi paremini ümber Danieli õlgade panna, kuid kuna poiss oli tema kõrval liiga pikk, pidi ta enda käe hoopis ümber poisi asetama. "Sa võid mulle nüüd rääkida, millega sa tegelenud oled. Mul on nüüd vaja midagi, millega enda mõtteid mujale viia," lausus tüdruk samal ajal kui ta rahulikult edasi jalutas.

Asetanud enda käe ümber neidise piha, hoides teda kindlalt. Tüdruku lause peale muigas ta kergelt. "Noh päris kõike ma sulle rääkida ei saa, vastasel juhul satun ma veel suurematesse jamadesse kui ma olen. Aga muidu niisama olnud siin ja seal, lappinud inimesi kokku, parandanud mootoreid ning avastanud enda jaoks klassikalise kirjanduse, mida on rahustav õhtuti lugeda," muigas ta kergelt. Liikudes aeglaselt mööda tänavat edasi, viis ta enda silmad aeg-ajalt tüdrukule, veendudes, et viimasega ikka kõik korras on.

"Kas keegi saaks enda tegemistest veel rohkem pealiskaudsemalt rääkida?" turtsatas Lizard. Ühesõnaga Nate ei saa talle enam enda tegemistest rääkida, sest nad on eri gängidest. Ainuke asi, mis tüdruk selle kogu jutu peale teada sai oli see, et Daniel loeb klassikalist kirjandust. Fine siis. "Seda ikka saad öelda, mis raamatuid sa lugenud oled?" küsis Lizza irooniliselt.

"Usu mind, saab küll," sõnas Nathan vaikselt, viies enda silmad hetkeks selja taha ja siis uuesti enda ette. Pole lihtne olla gängi juht, samas kui sinu parimad sõbrad on vastas kambast, kes üksteist ei salli. "Ning ma ei räägi seda sulle sellepärast, et ma ei taha, vaid sellepärast, et sind eemale hoida. See gäng, kuhu ma kuulun ning mille ma kunagi lõin, on muutunud tohutult ning see poleks sinu jaoks ohutu," lisas ta sosinal, pea kallutunud Lizardi peale lähemale. Ajanud ennast uuesti sirgu, turtsatas ta kergelt. "Shakespeari 'Hamlet' vedeleb hetkel kapi peal," muigas ta kergelt. Esmapilgul selline tüüp ja kirjanduse klassika ei sobi ju eriti kokku, või mis?

"Nagu ma tahaks sellest osa saada. Kui aus olla siis ma üritan end pigem sellest maailmas võõrandada," sõnas tüdruk täiesti ausalt. Ta ei soovinud enam teha neid vanu lollusi. Oli aeg suureks kasvada, eriti kuna Joe peaks järgmine aasta ülikooli minema. Lizza soovib talle näidata, et saab hakkama ka ilma temata. "Ja kuidas see sulle siis meeldib?" uuris Liz, üritades samal ajal meelde tuletada millest see rääkis.

"Sa pole ainukene," sõnas Nathan vaikselt Lizardi teise lause peale, et tüdruk tahab sellest lahkuda. Aga noormees ei saa seda veel teha, mitte ennem kui kord on majja löödud. Need sisetülid, reetmised ja umbusk. Nende kolme esinemine korraga pole kunagi hea. Kuulnud Lizardi küsimust, vangutas Nathan kergelt pead, püüdes end õigele lainele seadistada. "Igav. Üks tüüp mõtiskleb selle üle, miks teine tapeti ja kas ta on järgmine - masendavalt masendav ja igav," turtsatas ta kergelt.

"Kas sa kavatsed enda gängi maha jätta?" küsis tüdruk üllatunult, kas nad ei olnud mitte tema 'perekond' viimane kord kui nad kohtusid. Kas asjad ei olegi siis nii korras nagu tundub. Igastahes oli Liz enam kui kindel, et elusalt Danielit küll gängist välja ei lasta. "Miks sa siis seda loed?" kortustas tüdruk enda kulme. Kui raamat on igav siis ei ole mõtet ju enda aega raisata.

"Plaanis on küll, aga iseasi, kas see saab ka teoks," sõnas noormees vaikselt. See pole juba paar aastat see, mis ta kunagi oli. See perekond, keda Nathan arvas olevat kamba näol, oli tegelikult Liz, Joe ja Sayer. "Hea küsimus," turtsatas ta plika küsimuse peale.

"Ajaga pole muud teha või," turtsatas Lizard ning nügis poissi mänguliselt enda õlaga. Ta küll luges alati enda kohustuslikud raamatud läbi, aga vabatahtlikult ta väga raamaturiiuli ette ei tikkunud. "Ole ettevaatlik, eks," lausus tüdruk kui oli mõnda aega vait olnud. Ta ei tahtnud, et Danieliga midagi juhtuks.

"Tundub, et jah," muigas Daniel kergelt kui Liz teda sõbralikult müksas, sasides neidise juukseid kergelt. Arvatavasti õhtul ta enam Shakespeari lahti ei võta ning pöördub tagasi kriminullide juurde. "Huvitav, kes peaks siin ettevaatlik olema," turtsatas Nathan seekord, tõsinedes siiski, "Ma proovin, aga ma ei saa midagi kindlat sulle lubada."

"Sina ja sa pead seda lubama," sõnas Lizard tungivalt, viies enda rohelised silmad Danieli pruunidesse silmadesse, mis pimeduses lausa mustad tundusid. "Kus sa üldse elad praegu kui sa seda mulle avaldada saad?" küsis tüdruk hammustades alahuulde. Miks ta seda üldse küsis? Kas ta tahab jälle noormehega suhtlema hakata?

"Ära muretse, minuga ei juhtu midagi," sõnas Daniel vaikselt ja hoolivalt, lükates neidise silmade juures oleva juuksesalgu tema kõrva taha. Just nagu vanadel headel aegadelgi. Lizandra küsimuse peale naeratas ta õrnalt, pöörates silmad uuesti tänavale. "Westside's. Suhteliselt silla lähedal vanas telliskividest kolme kordses majas. Mul on oma korter seal viimasel korrusel," lausus ta vaikselt, pöörates viivuks silmad tagasi neidisele, "Soovid külla tulla?" küsis ta kavalal muigel.

Lizard tahtis Danieli sõnadesse uskuda, aga ta oli nii kuulnud kui ka näinud liiga palju tänava elu. Erinevad pildid tahtsid tema pähe tekkida ja sinna kinnistuda. Ta üritas neid eemale peletada, suunates kogu enda tähelepanu Danielile ja nende jutuajamisele. "Tegelikult küll. Kas homme sobiks?" sõnas Lizza. Tegelikult tulid sõnad tema suust välja ennem kui ta jõudis ise kindel olla, kas ta ikka tahab seda öelda. Ta just kui rääkis, aga ise ei teadnud sellest midagi.