Üksinda kelgutamas?

"See teeb asja lihtsalt vahepeal huvitavamaks. Särtsu täis naised on põnevamad kui need, kes ülilambi suudluse peale kas lihtsalt minema kõnnivad või oma särgi lihtsalt seljast tõmbavad," rääkis Nathaniel kerge muigega. Tal oli piisavalt palju kogemusi, et kogeda kõiki neid variante. "Aga see kehtib ainult täiesti võhivõõraste tsikkide puhul," lisas Nathaniel seejärel, olemata isegi kindel, miks ta seda kõike kooliõele rääkima vaevus. "Just wondering, mida sa teeksid, kui ma sind hetkel täiesti lambist suudleksin?" esitas Nathaniel Amyle küsimuse, näol lõbus muie mänglemas. See ei tähendanud, et noormees kohe naist suudelda kavatseks, kuid see küsimus tuli puhtast uudishimust. "No vahest peab keegi ka ju naljakas olema," lausus Nathaniel, "ning mis kelgutamisse puutub, siis minugi poolest."

"Popp poiss, peaks mainima," muigas Amaranth Nathanieli vastuse peale. Järelikult oli ikkagi naistemees. Võhivõõrad tšikid? Hmm, nojah. Arvatavasti mõtles noormees selle all neid üheööliblikaid või siis...ikkagi võhivõõraid tšikke. "Ma ei tea, see oleks nii random. Võib-olla saaksid piki piilumist, võib-olla tõmbuksin lihtsalt eemale. Cmon, sa ei tunnegi mind," vastas näitsik. Variante on tegelikult palju, aga see oleks ikka väga random, kui sinipea peaks Nathanielilt praegu suudluse saama. "Then we have a deal," lausus näitsik, kui Nathaniel oli nõus, et nad võiksid mõnikord kelgutama minna. Amy heitis hetkeks pilgu kaugustesse - hakkavad kohale jõudma, sest tüdruku maja juba paistab.

"Vahest harva natukene," lausus Nathaniel kerge muigega, liikudes neidise maja poole. Ka võhivõõraid tsikke oli üsnagi kerge voodisse saada, kui õigeid nippe kasutada. Nate'il välimust oli ning kui informeerida, et noormees on väga hea korvpallur, siis päris paljud naised hakkasid end talle pähe määrima. Sellel oli nii oma pluss- kui ka miinuspooli. Kuulnud neidise vastust, puhkes noormees naerma. "Ma tean, et see oleks random aga sa ei pea muretsema. Vähemalt hetkel pole mul plaanis seda teha," lausus Nathaniel muigega.

"Ma kuulen seda väljendit juba teist korda," lausus Amaranth muiates. Varsti jõudsid noored tüdruku majani ning neidis võttis märja kinda käest, et taskust võtit kobada. Saanud võtme kätte, keeras ta ukse lukust lahti ning astus sisse, viibates ka Nathanielile, et mees edasi tuleks. Esikus pani Amaranth oma märjad kindad radiaatori peale kuivama ning võttis üleriided seljast. "Ma lähen kööki," ütles ta Nathanielile. "Kui valmis oled, võid ka tulla."

"Juhtub," lausus Nathaniel kerge muigega ning vaatas seda maja, mille ette nad jõudsid. Sellest majast oli ta korduvalt ja kordivalt mööda sõitnud, kuid kuni praeguseni polnud noormehel vähimatki aimu, kes seal elasid. "Sa ei elagi väga kaugel minust," lausus Nathaniel kerge muigega ning kui aus olla, siis oli noormees üsnagi üllatunud, et ta siiani polnud Amaranthiga kuskil kokku põrganud ega temaga väga palju juttu rääkinud. Ju siis liikusid noored erinevates seltskondades ringi. Noormees sisenes viipe peale majja ning eemaldas enda üleriided ning seejärel ka jalanõud. Tahtmata üksi elutoas istuda, järgnes Nathaniel tütarlapsele kööki. "Päris ilus elamine," lausus Nate, kui seejärel ühel toolil istet võttis ning pilgu neidisele viis. "Kas ma saan sind kuidagi aidata?" esitas noormees küsimuse.

Amaranth turtsatas, kui Nate ütles, et ei elagi temast väga kaugel. Kusjuures nüüd, kui neidis mõtlema hakkas, elasid nad tõepoolest lähestikku ja see, kuidas nad varem pole kokku puutunud, pani Amaranthi naerma. Ilmselt liiguvadki natuke erinevates seltskondades. Suviti on Amaranth päevad läbi skatepargis, talvel ehk mäe peal midagi tegemas, aga kooli ja töö kõrvalt jääb vist üsna vähe aega selleks, et mäe peal olla. Käiks Nathaniel rohkem kinos, võib ta neiuga täitsa vabalt kokku puutuda, sest tüdruk on piletikassas. "Aitäh," tänas Amy Nate'i komplimendi eest. "Tunne end kui kodus." Saanud piima tulele, otsis näitsik välja kaks tassi ja lahustuva kakaopulbri, mille ta koos tassidega lauale asetas. "Ee...tead, ma ei oska öelda. Ma olen juba ise kõik valmis saanud, aga kui sa nii väga mind aidata tahad, siis võid näiteks mõned võileivad teha," vastas Amaranth, kui Nate oma abi pakkus. Kedagi kodus hetkel polnud ja siis võis kahekesi ju väikse istumise teha.

Kuulnud Amy't, et Nathaniel tunneks end kui kodus, puhkes noormees naerma. "Usu mind, seda sa küll ei tahaks," lausus Nate ning viis pilgu Amaranthile. Ta isegi ei tea, mida täpselt ta siis korda saadaks, kuid parem karta kui kahetseda. Kuulnud, et mida ta teha saab, noogutas noormees ning otsis pilguga külmkappi. Selle üles leidnud, võttis Nathaniel sealt vajaliku võileiva materjali ning tuuseldanud veidi mööda kappe, leidis noormees ka noa, lõikelaua ja leiva. "Võileiva valmistamisega saan ma ehk hakkama," lausus Nathaniel muigega. Õnneks seda oskas noormees tõesti, kuna aeg-ajalt ta ainult nende peal elabki. Kodus ta endale üksi midagi erilist kokku ei viitsi keerata, seega noormees sööbki peamiselt kas väljas või keerab kodus lihtsalt midagi kiiret kokku.

Nüüd hakkas ka Amaranth naerma. "Ja miks sa arvad, et ma seda ei tahaks?" küsis ta Nathanielilt. "Sa ei paista sugugi nii halb kaaslane olevat." Külaline oleks vist selles kontekstis natuke imelik öelda. On küll külaline, aga tundku end kui omas kodus. Seems legit. "Tead sa kedagi, kes ei saaks?" küsis Amy, kui Nate ütles, et saab isegi hakkama võileibade valmistamisega. Igaüks peaks sellega ju hakkama saama.

"I have my reasons," lausus Nathaniel kerge muigega ning hakaks seejärel ilusti võileiba meisterdama. Kuulnud, et ta pole sugugi halb kaaslane olevat, tegi Nathaniel igatepidi liialdatud kummarduse. "Ma väga tänan," lausus noormees seejärel lõbusal toonil ning hakkas vorsti lõikama. Amaranthi küsimuse peale lõikas Nathaniel muidugi noaga sõrme. "Võtan oma sõnad tagasi ning vastus su küsimusele oleks vist mina sellisel juhul," lausus noormees lõbusal toonil ning kõndis kraanikausi juurde ja lasi külmal veel sõrmelt vere maha pesta.

"Okei, ma rohkem ei küsi," lausus Amaranth. Nathanieli kummardus pani neidise aga jällegi itsitama nagu väike plika. "Aga palun," ütles tüdruk naeratades ja vaatas, kuidas Nathaniel võileibu tegi. "Jah, noaga lõikad sõrme, aga vähemalt ei lõika vorstilatti pooleks ja ei pane siis seda poolikut junni saia peale," lausus Amy. Ta isegi kipub tihti võileibu tehes noaga sõrme lõikama. Siis aga pööras neidis pilgu pliidile ja nägi, et piim keeb üle. Ta tormas ruttu pliidi juurde ja võttis piima tulelt ära. "Jah, lase veel oma tähelepanul hajuda," sõnas tüdruk.

Kuulnud Amaranthi itsitamist, ei saanud Nate muud moodi kui turtsatas lõbusalt ning pärast mängles mehe näol lõbus muie. Neidis itsitas omamoodi naljakalt. "No nii teevad võileiba äkki need, kellele väääga maitseb see vorst ning otsivad vabandusi, kuidas terve vorstilatt korraga pintslisse pista," lausus Nathaniel muigega ning sai vist verejooksu enam-vähem pidama. Pärast seda naasis noormees leiva ning vorsti juurde ning jätkas võikude meisterdamist. Kui korraga piim üle kees, puhkes Nathaniel naerma. "Tundub, et üheskoos oleme me tõelised tippkokad," lausus Nathaniel lõbusa turtsatusega.

"Sulle vist ei maitse, aga mina lõikaks kurki siis niimoodi võileiva peale," rääkis Amaranth, kuigi Nathanieli vorstijutt ajas tüdrukut veelgi enam naerma. Amy eelistas alati juustu vorstile ja seega ei pakkunud ka vorst väga pinget. Ta eelistas üldjuhul üldse viilutatud värke, et aega kokku hoida millegi lõikamiselt. Pealegi tundub viilutatud juust või vorst turvalisem, sest siis puudub võimalus noaga kätte või sõrme lõigata. "Tundub tõesti nii," lausus Amaranth Nathanieli kommentaari peale ning kalas piima tassidesse, kuni kuum piim talle käe peale tilkus ja tüdruk selle peale vandus.

Noormees kuulas neidist ning turtsatas hetkeks. "Taimetoitlane?" uuris Nathaniel seejärel kerge turtsatusega ning samal ajal viskas Nate endale ühe vorstiviilu suhu. Nentinud, et tegu oli päris hea vorstiga, meisterdas Nathaniel paar võileiba valmis, ilma rohkemate vigastusteta. Võileivad lõikelaua peale jätnus, sättis noormees end mugavalt laua peale istuma, kuna toolid oleksid olnud ju liiiga igavad. Pealegi Amaranth oli talle öelnud, et Nate võib tunda end nagu kodus. "Osav oled," lausus Nate turtsatusega, kui nägi, et neidis endale kuuma piima käe peale tilgutas.

Amaranth pani oma käe jooksva külma vee alla, kui selle kuuma piimaga ära oli põletanud ning hoidis seda seal natuke, et nahka jahutada. "Ei, ma lihtsalt pole eriti suur vorstisõber," vastas tüdruk Nate'i küsimusele ja hakkas itsitama selle vorstisõbra üle. See sõna tundus tema jaoks lihtsalt niivõrd naljakas ning mingil määral kahemõtteline. Vorstisõber...if you know what I mean. "Sama osav kui sina," lausus Amaranth kätt viimaks külma vee alt ära võttes ning segas kakao tassides oleva piimaga. Oligi soe jook valmis ning nii ta ulatas ühe tassi Nathanielile ja teise võttis endale kätte. "Ma luban, et järgmine kord saad korralikumat toitu kui võileivad, ma ei viitsi väga vaaritama hakata," sõnas näitsik ja lonksas kakaod.