This city never sleeps at night

Sa tead, et oled igavusse suremas, kui veedad vabatahtlikult pühapäevase pühade-eelse õhtu üksinda pooltühjas kinosaalis kahetunnist draamat vaadates ja popkorni närides. Ja just seda oli Myla just teinud. Sõrmedelt soolaseid popkornijääke ära lakkudes, väljus mulatitar kinosaalist, seljas piparmündirohelised kitsad teksad, pehme valge kootud kampsun, mille käised olid üles kääritud ning kaelus piisavalt lai, et pidevalt mööda üht õlga alla vajuda, ning madalad nööritud saapad. Väljapääsu poole liikudes, tõmbas Myla käigu pealt selga ka oma mereväesinise pehme kraega jope, mässis lohakalt kaela ümber paksu punase salli ning jätnud jope hõlmad laisalt lahti, tõmbas pähe salliga sama värvi beanie. Huuled mütsi-salliga sama tooni värvitud ning käpikud otsapidi pükste tagataskutesse surutud, väljus tüdruk Tree Hilli väikesest kinost, tänaval nõutult esmalt ühele ja seejärel teisele poole vaadates. What a joy. She's gonna have marvelous Christmas. Ehk siis.. Mylal oli igav, kell oli kuskil kaheksa-üheksa, tal polnud absoluutselt mitte kuhugi minna kui kodu välja arvata ja.. homme oli kahekümne neljas detsember. Nii et Myla tegi, mida Myla kõige paremini oskas. Veel korra vasemale ja paremale vaadanud, tegi ta kindlaks esimese inimese - pigem kuti, sest nendega oli kuidagi.. lihtsam suhelda - kellel ei paistnud olevat kaaslast, kes ei paistnud olevat väga mingisugune creepster ja kellel ei paistnud olevat väga kiire, ning järgmisel hetkel tormas mulatitar võõra selja poole. "Bobbbbbbbbyyy," venitades ning pahaaimamatule võõrale out of blue selga hüpates, tolle silmi oma siiani popkornilõhnaste sõrmedega kattes. "Arva, kes.." tuli järgmiseks üle Myla huuli, kui ta iseenda totruse peale muigas, jalad siiani ümber võõra keskkoha haagitud. Tuli ainult loota, et tegu polnud kellegi väga grumpy ja väga äkilisega - vastasel juhul võib ta iga hetk tappa ka saada.

OT: Seth

Seth oli aidanud Treyl ja Fayel natuke süüa teha, kuid tüdines kõigest üsna pea ja läks hoopis linna peale jalutama, sel korral oli ta targem ja võttis relva kaasa. Joshua oli teinud Eastside'ile juba tiiru peale ning jõudis välja ühe putkani, kust ta tassi auravat alkoholivaba glögi ostis, et sellega enda sisemust soojendada. Ta jalutas aegamööda kinoni ning vaatas, mis filme lähiajal lasti. Põhiliselt ikka igasuguseid jõulukaid, mida Josh ei viitsinud kinos vaatamas käia, selliseid lasti telerist ka nii palju, et tapab. Seth lonksas kuuma jooki ja jalutas rahulikult edasi, kuni keegi talle selga hüppas. Osa glögi loksus lumele ja järsku olid silmad ka kaetud. "Esiteks pole ma Bobby, teiseks...Ole õnnelik, et me koos lumme ei lennanud," turtsatas Joshua. Võiks ju tegelikult edasi joosta ja koos lumme lennata, aga ta kartis, et jookseb mõne inimese pikali. "Su käed lõhnavad popcorni järele," mainis mees muigega.

Myla suunurgad kerkisid kordades kõrgemale kui tema pisut hullumeelne äkkmõte üsna positiivset vastukaja sai. "Ära jamai!?" teeskles mulatitar segadust. Kogu ta olek - muretud liigutused, lai naeratus ja vaba hääletoon - andis märku sellest, et ta ei tundnud absoluutselt mingisugust piinlikust, et seal polnud isegi erilist üllatust.. Oli nii ilmselge, et ta pisike viga oli tehtud meelega - ta ei üritanud seda isegi varjata. "Would it really be that horrible?" muigas tüdruk noormehe teise märkuse peale, ennast alles nüüd tolle seljast maha libistades ning käsi ta silmilt eemaldades. "Seda sellepärast, sest ma tulin just kinost.. fun fact: On the road on pretty badass film," naeratas ta, kogu sahmerdamisega paigast liikunud mütsi uuesti paremini pähe tõmmates. "Aga, mitte-bobby, mina olen Myla," sirutas neidis parema käe välja, et seda poolnaljatlemisi suruda. "Jaa.. ma mõtlesin, et.. ega sa ei tahaks.. mn, uisutama minna? kakaod jooma?" pakkus tüdruk praktiliselt kohe välja, kulmud küsivalt õrnalt kergitatud, nagu oleks tegu vana semuga, mitte inimesega kellega ta esimesed sõnad umbes-täpselt kolm sekundit tagasi oli vahetanud. Aga järjekordset nädalalõppu üksi veeta? Tänan ei.