Maailmas pole mitte midagi paremat kui kuum kakao!

Seth oli balli ajal hoopis kodus ühte kirjandit kirjutamas, kuna mõned õpetajad olid piisavalt toredad, et saata talle aeg-ajalt koduseid töid ja lasid mõnest kontrolltööst läbi 1000-sõnalise kirjandiga. Mees saatis just ühe ära ning tahtis minna kakaod ostma, kodus seda kunagi ei leidunud ja pealegi ei osanud ta nii head teha. Joshua oli balli täiesti ära unustanud ning imestas, et miks nii vähe noori linna peal on. Ta astus sisse Eastside'i pisikesse kohvikusse ning tellis endale suure kakao, mida kaunistas kõrge vahukooremüts. Tavaliselt ta suur magusasõber polnud, aga kakao läks alati. Joshua sai joogi kätte ning vaatas ringi ja märkas tuttavat arsti. "Hei, mida sa siin nii pidulikult teed?" uuris Josh.

Carrie oli ballilt üks viimaseid lahkujaid, sest ta kuulus siiski korraldajate hulka. Kuigi osad õpetajad jäid veel sinna, et mõned asjad korda panna. Põhiline korrastamine jääb siiski järgmiseks päevaks. Naine jalutas mööda üsna tühja linna, olles oma mõtetes kinni. Kui külm talle järsku naha alla pugema hakkas, otsustas ta sisse astuda ühte kohvikusse, mis üllataval kombel ikka veel lahti oli. Carrie tellis endale ühe suure kakao, millel oli peal vahukooremüts ja sellel veel omakord pähklipuru ja šokolaaditükid. Eemaldanud enda punase mantli, mustad kindad ja mütsi, asetas ta need enda kõrval olevale vabale toolile. Seega jäi ta enda halli ballikleidi peale. Eks hetkel teadsid kõik elanikud, kust inimesed nii üleslöödult tulid. Carrie sai peagi enda sooja joogi kätte ja ta hakkas seda vaikselt lusikaga jooma/sööma, sest sellise suure koorekuhjaga on raske kakaod juua. "Hei, Seth," lausus arst kui sai aru, et teda kõnetati, "ma tulen ballilt, kust ma sind üllatavalt kombel ei leidnud." Naine naeratas ning viipas vaba koha suunas enda vastas.

Seth kuulas Carriet ning võttis istet ta ees. "Ball?" küsis mees ning koheselt meenus plakat, mida ta oli näinud. "Õigus jah, täna oli ju jõuluball. Ma ei käi tavaliselt sellistel üritustel, väiksemad istumised on palju mõnusamad," naeratas mees ning sõi pisut vahukoort ning sai lonksata kakaod. "Said palju jalga keerutada?" küsis Joshua. "Mis ma üldse küsimagi hakkan, su välimust järeldades olid tahtjad järjekorras," lisas nooruk ühe komplimendi. "Muidugi, kui teie abikaasa teistega lasi tantsida," mainis Joshua.

"Mhm," noogutas naine kui Seth justkui kerge imestusega sõna 'ball' kordas. Kus see noor küll viimastel nädalatel viibinud on? Terve linn oli seda juttu täis. "Nõustun sinuga. Väikesed istumised o n paremad, aga ma mõtlesin, et kui ma aitan seda korraldada siis ehk saan ka enda kolleegidega natuke tuttavamaks," muigas naine. Ta lihtsalt tahtis sisse sulanduda. Teised õpetajad ja muud töötajad ju tundsid üksteist juba pikemat aega, aga temale olid kõik uued näod. "Paar tantsu sai ikka ära tehtud," sõnas Carrie ning naeratas õrnalt, kui tabas Sethi justkui pisut varjatud komplimendi. See oli tegelikult teine, mille ta sai. Esimese andis talle tema kallis poeg. "Mu abikaasat ei olnud. Ta saatis mulle viimasel hetkel sõnumi, et ei saa tulla. Seega oli kõigil võimalust, kes vähegi küsida julges," sõnas Carrie, viies enda pruunid silmad kakaole. Ta haaras tassi enda kahe käe vahele ning võttis sealt ühe sooja lonksu. "Aga mis sa nii hilja veel väljas teed?"

"Tema viga siis, et nii alt hüppas," mainis Seth. Nii kauni naisega teeks ta isegi mõned tantsud. "Tulin jalutama. Lõpetasin just ühe kirjandi ja mõtlesin, et värske õhk ei teeks mulle paha, saan natuke enda aju puhata. Kirjandit oli iseenesest lihtne kirjutada, sõnad muudkui voolasid, aga lihtsalt värske õhk teeb head," arvas Joshua. "Ja sina? Tulid peale balli veel viimaseid mõtteid mõlgutama või lootsid mind leida?" turtsatas Seth.

"Mnjah," kehitas naine enda õlgu. Ta ei soovinud sellest rääkida selle lihtsa põhjuse pärast, et see oli tema privaatne elu ja ta leidis, et tegelikult ei puutu see väga noormehesse. Kuigi oli hea kellegagi sellest ka rääkida. Kahe otsaga asi. "Sul on vist päris palju järgi teha, jah? Kuigi hea on kuulda, et sul kiiresti läheb. Minule olid kooliajal kõik esseed ja kirjandid tõsiseks pähkliks," muigas Carrie, aga selle asemel sai ta kenasti hakkama reaalainetega ja ka loodusainetega. Need pakkusid talle ka rohkem huvi. "Jah, muidugi ma lihtsalt pidin sind nägema enne kui ma koju lähen....eih," naeris naine õrnalt, "mul hakkas külm ja mõtlesin, et üks soe kakao kuluks ära."