Together we have more fun!

"Mõtle siis millegi lõbusama peale, siis sa ei näe nii morn välja," andis Lizard noormehele nõu ning vaatas uurivalt toas ringi. Ei olnud just raske kahte asja kokku panna - Sayer istus siin ja Jessicat ei ole näha. Jälle üks vaidlus? Ei pane vist väga imestama, kui GC tõde peaks rääkima. "Nooh, ma lubasin ta kingitustest ja veel paarist asjast ilma jätta ja näed - siin ta ongi. Ei, tegelikult ma lihtsalt rääkisin talle, miks ma tahan tulla ja ta ei saanud lihtsalt mind siia üksi saata," lausus Liz, jättes mainimata selle osa, et Andrew peab lihtsalt ennast hetkel ilusti ülal pidama, sest suhe on neil selline...kõikuv hetkel.

See kui Jason ruumist lahkus, oli Kylie'le kergenduseks, sest see noormees ei teadnud ka mitte midagi sellest, miks Jessica niimoodi käitus. Ky teab, et Jessical on Alexist ja tema tütrest täiesti ükskõik - ta ei ole nende peale kade. Jessica tuju läks alla sellepärast, et hommikust peale on Albert teda süüdistanud selles, et oma ema südame murdis kui välja kolis ja üleüldse sellega haiget teeb, et külas ka ei käi. Siis tuli veel Jamesi naine, kes iga natukese aja tagant meelde tuletas, mida ta arvab sellest, kui Jes Kyle'ile peaks lähenema või talle midagi ütlema. Ja siis peab ta selliste inimestega veel jõuluõhtul ka koos olema? Ja siis ta kössitabki kuskil omaette ja ei julge mitte midagi teha ega öelda, sest kuskilt tuleb kindlasti mingi süüditus või keeld. Ja siis pannakse Jessicale pahaks, et tal jõulutunnet pole ja mitte mingit tuju pole seal teiste juures istuda. "Ma tulen kohe tagasi," lubas Ky ja liikus siis elutuppa, kus päris mitmed silmad tema poole pöördusid. Ky ei teinud aga väljagi, vaid ta otsis pilguga Sayd, kellel juba teine linnuke süles oli. Okei, Lizandrat oli ta juba varem mitu korda kohanud. Ky kergitas vaid hetkeks kulmu, vaadates Sayerile otsa. Samatargalt keeras neiu otsa ringi ning liikus kööki tagasi. Jessica oli sel hetkel köögipõrandale maha istunud. Ky istus tema kõrvale. "Ükskõik kellest teisest ma tõesti ei ootagi, et nad sind mõistaks, aga et Sayer ei mõista...," jättis Ky mõtte poolikuks.

"Ma tänan sind selle geniaalse nõuande eest," lausus Sayer turtsatades, vaadates Lizziele otsa. Noormehe rohekashallid silmad otsisid üles Danieli, kui tüdruk temast rääkima hakkas. Teda kuulates ilmus tüübi suule lõbus naeratus. Hea oli näha, et Danieli tagasitulek Lizardi jälle särama on löönud. "Noh, tundub et rääkimine teeb mõnikord imesid," ohkas Rufus ning tõmbas käega läbi enda pruunide juuste. Ilmselt pidi tema ka täna õhtul ühte imet ootama.

See lühike hetk, mil Jes üksi köögi oli, ei osanudki ta muud teha, kui lihtsalt maha istuda. Kylie kiire tagasitulek ja see lause, mida ütles, pani Jessica vägagi kulmu kortsutama. "Mul on lihtsalt selline tunne, et ma lähen ütlen papsile, et ta helistaks mulle homme ja lähen siis minema," lausus Jessica, "ma ei tea, ütlen et sain vist Tommie'lt nakkuse." Küll vabanduse leiab, et seal mitte olla. Kodus saab ta ka kõhu täis süüa. Rahus, mitte ei pea iga oma liigutust jälgima, et keegi jälle midagi ei kobiseks. Ky küll palus veel, et Jes ära ei läheks, aga tüdruk tõusis ikkagi püsti ja jalutas elutuppa. Vaevu jõudis ta ukseni, kui tema poolvend tema juurde jooksis ja teda kallistas. "Kus sa olid?" küsis väike poiss. Jessica kükitas maha ja kallistas Kyle'i vastu, näol lahke naeratus. Vähemalt see väike poiss siin ei arva, et Jessie mingi pühaderikkuja on. "Köögis olin," vastas Jes ja tõstis poisi sülle. Koheselt tõusis James'i naine püsti ja käskis Jessical Kyle'i väntsutamise lõpetada ja poisil tema juurde tagasi minna. Sinna see naeratus tüdruku näolt kadus. Dafaq? Miks ta vanematel nii nõmedad abikaasad on?

Sayer silmitses hetkeks enda vanemaid, kes koos täitsa lõbusad välja nägid ja Sierra vanematega rääkisid. Korraga märkas ta aga liikumist köögi poolt ja seega viis ta enda pilgu sinna. Jessical oli nii otsusekindel nägu peas, et Rufus oli kindel, et ega sellest nüüd head ei tule, aga Kyle'i ilmumine muutis tüdruku pilgu palju säravamaks. Isegi Sayeri enda näole kerkis kerge naeratus, kui ta Jessicat koos enda poolvennaga vaatas. Aga sama äkitselt nagu Jessie suule naeratus ilmus see ka kadus, kui tal väike laps maha kästi panna. Ei no tore... Rufus tõusis tugitoolist püsti, lubades Lizardiga hiljem veel rääkida, ning jalutas siis Jessica juurde, jäädes tema ette seisma. Hetkeks ei osanud ta midagi teha, kuid tõmbas siis tüdruku enda embusesse. "Kui sa lapseröövi kaasosalisi vajad, siis ma olen in," sõnas ta vaikselt Jessicale kõrva.

Jessica mõtles hetkeks, et läheb lihtsalt minema ja helistab ise homme papsile, aga enne kui ta midagi teha jõudis, tõusis Sayer püsti ja liikus tema juurde ja tõmbas ta enda embusesse. Kuulnud Sayeri niivõrd-kuivõrd ettepanekut, ohkas Jessie vaikselt. "Aga laseme tal enne kõhu täis süüa," vastas Jeanette, olles ideega täiesti nõus. Kyle ei pea terve õhtu oma vanemate vahel istuma ja vanainimeste jutte kuulama. See ei ole lõbus. Jessica ise passiks ka pigem Kylie ja Kyle'iga kuskil mujal ja mängiks kasvõi lauamänge. Sierral raudselt on midagi. Sayeri jaoks on kogu see istumine seal paremas võtmes, niiet tema vaadaku ise, mis ta teeb.

"Okei, kui sa nii leiad. Oleme inimlikud siiski," sõnas Sayer tüdrukule vastuseks, hoides teda veel mõne hetke enda käte vahel, enne kui temast pisut eemaldus, jättes käed lõdvalt Jessie puusadele. "Ma tunnistan, et ma ei mõistnud sinu olukorda tänasel õhtul kohe alguses õigesti, aga ma loodan, et sa jääd ikka siia. Pealegi on mul sulle üks eriline kingitus ja... need jõulud tähendavad mulle palju, sest need on üle viieteistkümne aasta esimesed jõulud, kus ma saan olla enda isaga ja mulle meeldiks, kui sa ka siin oleksid täna," sõnas Rufus, "ma armastan sind ja kui vaja siis ma vean su tänasest õhtust läbi." Ta vaatas näitsikule otsa ning naeratas talle õrnalt, enne kui teda suudles.

Jessica jäi kuidagi liiga kauaks ära. Lasigi jalga? Ja ei tulnudki ütlema, et nüüd läheb? Ky kallas Jessica veeklaasi tühjaks ja toppis selle nõudepesumasinasse. Seejärel liikus ta elutuppa, aga ukseaugus olid Jessica ja Sayer ees. Kylie naeratas rahulolevalt, kui neid suudlemas nägi, aga pidi ikka hetke ära rikkuma. "Noored, noored, noored, noored," korrutas Mirth, pugedes siis nende kahe vahelt läbi, et elutuppa sisse pääseda. Ta võttis istet tugitoolil, millel Say enne istus. Ja ikka vahtis teda mõni silmapiir nagu ta oleks mingi sissetungija. Üks nendest puurijatest oli James, kes äkitselt ka sõna võttis:"Kylie?" Ky naeratas, näed siis, ära tundis. Tüdruk noogutas.

Ei noh, väga kena Kyliest, et ta nende vahelt läbi puges. Rufus pidi enda käed Jessica ümbert ära võtma ja paratamatult hakaks ta kergelt naerma. "Nüüd ma saan aru, kui inimesed ütlevad, et väiksed õed on mõnikord parajad tüütused," muigas Rufus. Üldse tuleb poisile kuidagi palju neid väikeseid pereliikmeid. Kylie on küll juba täisealine, aga kuskil kevadel tuleb üks pisike ka veel juurde. Kui Ky tugitooli istus, pöördus Rufuse pea tagasi Jessicale.

Kui rahvas oli juba mõnusalt tutvunud, liikusid kõik söögilaua tahad. Vältimaks mingit sagimist ümber laua, olid kohtadel nimesildid. Sierra oli kõvasti pead murdnud, et õiged inimesed ühes kohas koos oleksid. Aga tundus, et lõpuks suutis ta kõik päris hästi ära jagada, kuna jutuvada söömise ajal oli pidev ja kõigil oli keegi, kellega rääkida. Tegelikult oli päris lahe niimoodi mitme perega koos jõuluõhtusööki süüa.

Aegamisi hakkas rahvas laua juures eemale jalutama, otsides endale kuskil mõnusa koha, et seal leiba luusse lasta. Lauda nagunii kohe ära ei koristata, mis tähendab seda, et nad saavad veel terve õhtu näksimas käia. Viimaks kui kõik tagasi elutuppa olid valgunud, otsustati ühiselt, et nüüd võiks ju kingituste kallale asuda, sest ilmselt läheb neil sellega ikka tükk aega. Siiski mitu-mitu perekonda on vaja läbi käia. Kuna ükski pere otseselt esimene ei tahtnud olla, siis jäid kõik üsna vaikseks ja ootasid seda esimest, kes otsa lahti teeks.

Väliselt nägi Sayer väga rahulik välja, kui ta koos teistega seda ühte inimest ootas, aga seesmiselt oli ta siiski kergelt närvis. Ta teadis ju, et kui ta nüüd püsti seisab ja kuuse alt selle ilusa roheka kingikoti ära toob, siis tagasiteed enam ei ole. Ta saab kas kõige õnnelikumaks tüübiks siin toas või ei julge ta enam kellelegi otsa vaadata. Rufus lasi silmadel üle rahva libiseda, aga kuna kõik tundusid enda koha peal väga mugavad olevat, mõeldes et küll keegi teine selle asja enda peale võtab, siis tõusis noormees viimaks püsti. Talle ei jäänud märkamata tema vanemate ning Jessica vanemate pilgud, rääkimata muidugi vaikselt muigavast Kylie'st, kes ilmselt kõik need viimased päevad lihtsalt end tagasi pidi hoidma, et mitte Jessicale tema jõulukinki ära spoilida.

Jõudnud kuuse juurde, vaatas noormees seal pisut ringi ja võttis siis viimaks selle kingikoti, mis oli mõeldud Jessicale. Seal oli hulgaliselt komme, mis tüdrukule rohkem meeldisid. Kommide sees oli pidus ka kolm kuusekuuli. Lisaks oli kotis veel album, kuhu Roof pani nende roadtripi pildid ja lisaks veel piletid ja muud pahna, mis oli hea mälestus sellest reisist. Kõige peal istus üks keskmise suurusega karu, kelle käes oli see üks ja õige kerake, mis käis lahti ja sisaldas sõrmust. Sayer keeras end näoga rahva poole ning vaatas siis kergelt naerdes Jessicale otsa. "Noh, kallis, tule ja laula või tantsi nüüd natuke, siis saad enda paki kätte kah. Ega niisama ka ei saa," lausus Rufus, "ja ära kavatsegi öelda, et sa ei oska, sest ma tean, et sa oskad." Natuke võis ju Jessicat kiusata. Tegelikult saab ta muidugi enda paki kätte palju lihtsamalt. Tal tuleb lihtsalt vastata ühele küsimusele.

Karp ja sõrmus ja karu

Jessica oli üks neist, kes ootas, et keegi teine sinna kuuse alla esimesena roniks. tal käis juba peast väike nõks läbi, et läheb siis ise, saab asjaga ühele poole, aga enne kui ta mõtte teoks sai teha, tõusis Sayer püsti. Jessica oli üsna kindel, et Say kiusab teda ja anna talle paki viimasena. Aga ei, see 'kallis' oli siiski tema, kes Sayeri juurde kuuse alla pidi minema. "No kuuuule," venitas Jes alustuseks, mõeldes sellele, et misasja ta nüüd teeb, et pakk kätte saada. Tal polnud üldse meeles mingeid luuletusi õppida ja no laulma ta selle rahva ees nüüd ka ei hakka. "Ei hakka mina pugema ja sul siin mingeid trikke tegema. Kui juba vedasid kingi siia, eks katsu see siis ära viia," rääkis Jessie, saamata isegi aru, et see täitsa riimi läks.

Sayer vaatas Jessicale otsa, kui ta tema poole jalutas ning ei pööranud pead kordagi temalt eemale justkui olekski nad seal kahekesi. Nii oli lihtsalt lihtsam, sest ta ei pidanud nägema neid teisi inimesi ja teadvustama endale, et ta kavatseb kohe ühele põlvele laskuda kõikide nende inimeste ees. Rufus muigas ja raputas enda pead, kui Jes keeldus midagi tegemast...või siiski? "Tundub, et sulle on natuke luuleannet ka siiski antud," sõnas Roof ning vaatas siis kaaluvalt kingitust ja Jessicat justkui mõeldes, kas tüdruku kogemata välja tulnud read on seda ikka väärt. Tegelikult üritas ta välja mõelda, kuidas seda kõike teha. Filmides näeb see alati nii lihtne välja, aga siin niimoodi seistes mitte nii väga. "No, kui sa ühele küsimusele veel ära vastad, siis saad enda paki kätte," muigas Say viimaks, kuid tõsines siis pisut. Ta võttis kotist selle kindla kera välja, asetas kingikoti enda kõrvale maha ning astus sammukese tüdrukule lähemale nii, et nende vahele jäi vaid mõni sentimeeter. "Jessica, ma tean, et me oleme noored ja meil on veel terve elu ees, mille jooksul me kindlasti kasvame ja sellega koos ka muutume,......aga ma olen kindel, et minu tunded sinu vastu jäävad alati samaks," lausus noormees ning muigas kergelt, lausudes hetk hiljem, "isegi siis kui me mõnikord väga lollide asjade pärast vaidleme." Rufus hallikasrohelised silmad olid kindlalt tüdrukule kinnitatud ja tema olek muutus iga hetkega enesekindlamaks, sest need sõnad, mis nüüd valjult ruumis kõlasid, muutusid veel tugevamaks ja siiramaks, kui nad tema peas olid. "Ma tean, et mul ei ole sulle hetkel midagi rohkemat pakkuda, kui mu armastust sinu vastu, aga kui sulle piisab sellest siis...," Sayer naeratas tüdrukule ja langes ühele põlvele nagu kord ja kohus, avades samal ajal kera, mille seest paistis nüüd rohelise kiviga kihlasõrmus, "Jessica Jeanette Hill, kas sa tuleksid mulle naiseks?"

Jes muigas. Anne või asi, joppas lihtsalt. Ei saagi veel kinki? Sayer mainis küll jah, et tegu on erilise kingitusega, aga kas see tähendab ka seda, et selle kätteandmisega peab konkreetselt piinama? Parem oleks, et see on ainus kingitus, mis tal seal kuuse all on, sest iga kingi pärast ta küll nii palju tõmmelda ei viitsi. Ta on kingituste saamiseks liiga ettevalmistamata. Papsiga nad kinke ei lunastanud, vaid andsid lihtsalt üle. "Kas siis ka, kui ma valesti vastan?" küsis Jessica kutsikasilmi tehes, mille peale Kylie turtsatas ja kui ta oleks rahva poole vaadanud, oleks ta näinud neid muigvel ja samas ootusärevust täis nägusid nende peas, kes asjast teadlikud olid. Aga siis pistis Say käe kingikotti. Nagu..heeeeeei, kas kingi avamine minu töö ei pea olema? Jessica ei saanud üldse aru, miks Sayer siin teiste ees nüüd niimoodi, kuuseehe käes, sõna võttis. Küsimuse pidi esitama ju. Seda kõike oli muidugi hea kuulda, aga pisara võttis silma. Ei tahaks siin nüüd kõigi ees nutma hakata. Ja siis langes Say õhele põlvele, mis reetis hetkega selle, milleks kogu see monoloog oluline oli. Jessica silmadest valgusid pisarad peenikese joana põskedele, kinnitades vaid seda, et naeratusest enam ei piisanud, et välja näidata seda, kui õnnelik ta on. "Jah, Sayer Rufus Tremblay," lausus Jessica oma vaikse õrna siira häälega, vaadates Sayle silma, "ma tulen sulle naiseks."

Vaadates Jessicale otsa ja nähes tema üllatust ja rõõmu, võis Rufus kindel olla, et see ettepanek tuli välja. Seega oli ta vastuses üsna kindel, kuigi tõeline kergendus tuli muidugi siis, kui see juba toas ka kajanud oli. Noormees tundis ka ise ülevoogavat rõõmu, aga pisaraid tal õnneks või kahjuks voolama ei hakanud, kuigi hääle lõi küll hetkeks kähedaks. Tõusnud tüdruku ette püsti, võttis Sayer karbist sõrmuse välja ning kui ta oli korraks enda tulevasele naisele otsa vaadanud, võttis ta õrnalt Jessie käe enda sõrmede vahele ning libistas sõrmuse tema peenesse sõrmusesõrme. Loodetavasti on see ikka paras ka. Tegu on siiski vana sõrmusega ja päris piinlik oleks, kui see oleks liiga suur või liiga väike. Claire kinnitas aga väga kindlameelselt, et see peaks Jessicale sobima. Say kuivatas tüdruku pisarad ära ning vaatas talle naeratades otsa, "ühel heal päeval saad sa kindlasti mu naiseks, aga hetkel oled sa mu armsalt nutune kihlatu." Rufus kallistas neidu ning noh...mis on kihlus ilma suudluseta. Hetkel oli see väga asjakohe. Seega sai Jes noormehe huuli enda omadel tunda.