Together we have more fun!

Sayer silmitses seda väikest kogu, kes end vaikselt liigutas ning pidi tõesti tõdema, et ta oli väga sarnane Alexile, kui jätta välja tema heledad silmad, mis sulle otsa vaadates särasid nagu ookean suvises päikesepaistes. Ta nägi välja nagu väike nuku. Asetanud käed enda ema õlgadele, vajutas Sayer Claire'i põsele ühe musi. Roof oli kindel, et ta sai aru, mida noormees sellega öelda tahtis. Ükskõik kui rahustav ja südantsoojendav ka seda pisikest tüdrukut vaadata ei olnud, oli Jasonil õigus. Nad ei tohiks seda pisikest kohe ära ehmatada. Ta ei ole ilmselt nii paljusid inimesi korraga näinudki. Claire jalutas enda abikaasa juurde, kes ajas Jessica emaga juttu. Rufus tõstis enda rohekashallid silmad inimestele, otsides Jessicat, aga ilmselgelt ei olnud teda seal, kus kõik teised oli. Kuna ta oli näinud, et Jason jalutas köögi poole, siis võis oletada, et Jes kuskil seal on. Sayer ei pidanud eriline geenius olemas, et teada, miks tema tüdruksõber just sinna oli läinud. Surunud enda käed teksade taskusse, ütles ta Lexile mõned õnnitlused ning jalutas siis kööki, kus ta leidiski Jessica, Kylie ja Jasoni. "Häid jõule," sõnas Sayer, vaadates otsa nii Jasonile kui ka Jessicale. Ta jäi viimast pikemalt vaatama, et lugeda tema olekust välja seda, kas ta on heas tujus või on ta pigem sellises tujus, mis võib lõppeda mõne järjekordse totaka tüliga.

Jessica ja Kylie rääkisid niisama tühjast-tähjast sel ajal, kui ülejäänud rahvas last hirmutas. Jasoni sisenemine kööki aga tekitas hetkega tüdrukute jutule vaikuse. Kaks uudishimulikku silmapaari maandus Tommie peal. "Kuidas enesetunne on?" küsis Jes oma vennalt täna juba väga mitmendat korda. Lihtne külmetus võib ka väga tõsine asi olla. "Parem oleks, et need jõulud headeks välja kujunevad," lausus Jessica täiesti emotsioonitult ja jätkas siis vähe lõbusama noodiga, "mida sa Mirthile sisse söötsid, et ta siin olla tahab ja mul ka jalga lasta ei luba?"

"Ole vähe positiivsem," sõnas Sayer, "vaata, kes siin kõik koos on, need jõulud tulevad kindlasti ühed parimad." Ta jalutas enda tüdruku juurde ning jäi tema kõrvale seisma, asetades käe ümber tema. Kui alguses oli tal veider olnud Jasoni ees näitsikuga lähedasemalt suhelda, siis nüüdseks oli see kadunud. "Kylie on lihtsalt mõistlik inimene," muigas noormees pisut norivalt, "pealegi kuhu sa jõuluõhtul minna tahaksid siis?" Rufus vaatas tüdrukule otsa ja tõesti ootas vastust enda küsimusele. Sellisel päeval on linn tühi, sest kõik on enda perekonnaga. Või tahtis ta lihtsalt koju põgeneda koos Kylie'ga?

Ainuke positiivne asi oligi see, et absoluutselt kõik talle kallid inimesed on kohal. Okei, mõni on puudu siiski. "Alustame isa naisest ja Albertist, eksole," turtsatas Jessica. Poleks Jason terve päeva residentsis olnud, poleks Jessica ka seal püsinud. Kuhu Jessie minna tahaks? "Ma olen sellest ajas saati, kui mu vanemad lahutasid, jõulud ja aastavahetuse papsiga kahekesi veetnud ja no mõnikord on Jason ka olnud. Minu jaoks on jõulud traditsioon, aga seekord on kõik pea peale keeratud. Ma ei oskagi kuhugi minna, aga siin on ka imelik olla," rääkis Jes. Ta lihtsalt ei tunne end vabalt. Võõras on, mingit jõulutunnet ei ole.

"Siin on hulgaliselt rahvast, mis tähendab, et sa ei pea siis nendega ju koos olema," lausus Sayer muretult ja heatujuliselt, sest temale meeldisid jõulud. See aasta oli muidugi eriline selle poolest, et Miles oli ka nendega. "Võibolla kui sa ei peidaks ennast siin köögis, vaid oleksid koos teistega, siis tekiks sul see jõulutunne ka lõpuks. Pealegi mõnikord võibki tradiotsioone murda, sest siis on jälle midagi uut ja huvitavat," sõnas noormees, "ma luban, et sa ei kahetse, et sa tulid." Loodetavasti.

"Ma tulin siia kööki alles kaks sekundit pärast seda, kui sina saabusid. Enne seda olin terve aja elutoas ja tõesti, mingi ring ümber tite küll jõulutunnet ei tekita," lausus Jessica. Aga Jessie'le meeldivad traditsioonid. Need annavad talle kindlustunde, et vähemalt miski siin elus on, mis on alati samasugune, mis ei muutu. Aga nüüd justkui hõõruti jälle talle ta naiivsust nina alla. "Ah, räägime millestki muust," tahtis Jessie teemat vahetada, kui Sayer lubadustest rääkima hakkas. Katteta lubadusi pole mõtet anda.

Sayer oleks tahtnud tüdrukule hea meelega paar 'head' sõna öelda, aga ta jättis need parem enda teada. Tema hea tuju jõulude üle hakkas vaikselt kaduma tänu Jessicale. Ta oleks nagu väike Grinch, kellele jõulud ei meeldi ja siis tuleb teiste jõulud ka ära rikkuda. "Ma lähen..." sõnas Rufus midagi ebamäärast ning jalutas köögist välja, sest kui ta sinna natuke kauemaks oleks jäänud, oleksid asjad võibolla mitte just kõige meelidvamaks läinud. Sayer jalutas teiste juurde tagasi ning istus kamina ees olevale tugitoolile, kust oli mõnus leeke vaadata ja puude praksumist kuulata. Samas sai ta ka ümber olevaid inimesi kuulata ja vajadusel mõne sõna sekka öelda.

Kurat, Jes, kui sa ainult teaksid, kui hästi peaks tänane õhtu sinu jaoks lõppema, aga sellise suhtumisega ei pruugi see üldse nii minna, mõtles Kylie. Ta oli nüüd kahe vahel - läheb räägib Sayeriga, riskides sellega, et Jes sellest mingid idiootlikud järeldused teeb või jääb Jessica juurde ja püüab ta tuju parandada. "Jeeeeeeessssssss, ma ju ütlesin sulle, et tee vähemalt nägu, et sul on okei kõik," lausus Kylie sõbrannale, "ega Sayer seda istumist korraldanud, et sa tema peale oma paha tuju valad."

"Ta oleks nagunii aru saanud," ütles Jes, "ja ma ei elanud tema peal midagi välja, ma ainult ütlesin, mida mina asjast arvan. Mina ei ole süüdi, et see titt mind külmaks jätab." Sayer on solvumist samamoodi välja näitama hakanud nagu Jessie - miskit ei sobi, läheb ära. "Põhimõtteliselt vahet pole, mida ma teen või tegemata jätan. Alati olen mina see paha. Mina peaksin praegu Tommie asemel tõbine olema. Vähemalt oleks mul mõjuv põhjus mitte siin olemiseks ja keegi ei mõistaks hukka." Jessie võttis kapist klaasi ja lase selle kraanivett täis. Ta võttis väikseid lonkse, et klomp kurgust alla suruda.

"Enam-vähem normaalselt. Elan üle," vastas Tommie Jessile ausalt, tõmbudes tahaplaanile, kui Rufus kööki sisenes. Jason seisis köögi teises nurgas, toetades ennast vastu seina ning kuulas enda õe ja Sayeri vahelist vestlust, käed rinnal risti. Hetkel ei mõistnud ta enda õde kohe üldse. Noormees ei saanudki aru, kumma peale ta rohkem kade oli - Alexi ja pisikese Mary-Lou peale. Või hoopis mõlema peale. Oskamata enda õele midagi öelda, vangutas Jason vaid kergelt pead, kõndides peagi Sayeri järel köögist välja. Vahepeal ei mõistnud ega tundnud enda õde üldse ära. Kord on ta tema pisikene Jessie ning teine kord tüdruk, kes näeb välja nagu tema õde, kuid sisemiselt on hoopis teine inimene.
Leidnud elutoast kiirelt ülesse Sierra, istus ta näitsiku kõrvale, asetades enda käe kergelt tema õlgade ümber.

Alex hakkas Jasoni sõnade peale kergelt naerma. Tema rohelised silmad pöördusid noormehelt Sierrale, Lizziele kui ka Sayerile, kes oli kohale ilmunud koos enda vanematega. Clairele õrnalt naeratanud, viis neidis enda pilgu tagasi enda pisikesele printsessile. Aeglasel sammul kõndis ta Liami abiga ühe vaba diivani juurde, kuhu ta maha istus, hoides enda pisikest kindlalt süles. Alles nüüd avas Mary-Lou enda pisikesed sinised silmad, millega ta uuris pikalt enda ema, ennem kui need pöördusid Liamile ja veel paarile lähedal seisvale inimesele.
"Vaata, kes lõpuks ülesse ärkas," lausus Lexie vaikselt enda pisitütrele, hakates temaga vaikselt rääkima ning teda õrnalt lõua alt kõditama, mis tõi kerge naeratuse plikatirtsu suule.

Liam istus Alexi kõrvale diivanile ning hoidis mõlemal tüdrukul silma peal. Ta asetas enda käe Alexi selja taha diivani seljatoele ning kuulas ümberringi toimuvaid vestlusi, kuid kui Mary-Lou enda silmad avas, silmitses ta pisikest kerge naeratusega. "Küll tal on alles uurimist, ma loodan, et ta selle inimhulga peale ära ei ehmata," sõnas Liam, sest väikeste lastega võis seda juhtuda ja isegi tema ema hoiatas neid selle eest. Tundus, et tänasel õhtul on noored lapsevanemad pigem enda tütrega hõivatud, kui tuttavatega, kuigi mingi aeg tuli Mary-Lou magama sättida.

Lizzie vaataks hea meelega terve õhtu seda pisikest tüdrukut, aga ilmselt ei meeldiks see Danielile, kelle ta niigi väevõimuga kohale sai. Seega andis ta noortele vanematele natuke hingamisruumi ja jalutas elutuppa rohkem sisse. Ta tervitas mõningaid vanemaid, keda ta tundis ja maandus siis viimaks Sayerile sülle. "Häid jõule!" sõnas ta noormehele säravalt ning kinkis talle ühe kallistuse ja põsemusi. "Jaa miks sa nii tõsine oled? Praegu on jõulud!! Sinu lemmikpüha!! Tead, neid põlevaid puid võid sa hiljem ka jõllitada või on see mingi deep kunstnike värk, millest ma aru ei saa?" esitas Lizard tüübile küsimuse ning libistas end tema sülest maha ja toetas end hoopis teise tugitooli käetoele.

Sierra oli enda tädiga mõnusasse vestlusesse jõudnud, kui Jason tema kõrvale diivanile istus ja käe ümber tema õlgade asetas. Tüdruk naeratas talle ning võttis noormehe vaba käe endale pihku. Sõnu ei olnud tal hetkel vaja öeldagi. Mõnda aega rääkis ta veel Ingridiga, kuid viimas liikus naine enda tütre juurde, sest too kutsus teda. "Noh, mis sa sealt köögist leidsid siis? Kõht on juba niii tühi või?" uuris Melody lõbusalt, kuigi ta oli enam kui kindel, et Jason käis enda väikest õde vaatamas.

Sayer oli kuskil väga kaugel oma mõtetes, kui Lizard järsku talle sülle lendas. Noormees võpatas ning hakkas siis kergelt naerma, sest see oli lihtsalt nii Liz. "Häid jõule sullegi!" vastas ta reipalt, kallistades tüdrukut tugevalt. No see põsemusi oli talle kerge üllatus, aga mis seal ikka. "Kohe kindlasti ei ole see mingi deep kunstnike värk ja tõesti need on mu lemmikpühad ja ma olen juba jõululainel. Lihtsalt mõtlesin paari asja peale," sõnas Rufus ja vaatas näitsikule otsa, kui too teisele tugitoolile vajus. "Räägi mulle parem, kuidas sul Daniel kaasa õnnestus meelitada, sest eile kui ma sulle helistasin, siis sa ütlesid, et ta ei pruugi tulla," viis Roof teema mujale.