ekomS

Kell oli juba kümnele lähenemas ja õues oli pime. Maha sadanud lumi vähendas natukenegi seda pimedust ja muidugi tänavalambid, mis Eastside'il alati terved olid. Maxine seisis kino ees ning tema sõrmede vahel oli suits, millest ta aeg-ajalt mõned mahvid tõmbas. Kui vaadata tema riietust, siis võid üsna kindel olla, et ta on ainult korraks väljas, sest neidis kandis musti sukki ja nende peal lühikesi teksasid. Üleval üks heledam särk ja hall pikem pusa, mis oli tüdrukul tihedalt ümber enda kere tõmmatud. Tema blondid juuksed olid sirgendatud, kuid püsisid siiski kohevana. Roxanne silmitses korraks mobiilist kella ning suunas siis enda silmad teisele poole tänavat. Ilmselgelt oli neidis tööl, kuid kuna viimane seanss läks just mõned minutid tagasi peale, siis kasutas ta juhust ja tegi ühe suitsupausi. Nagu nii tal seal sees midagi teha ei ole, sest kes ikka nii hilja pileteid veel ostma tuleb. Aga samas kunagi ei või kindel olla.

OT: Nathaniel

SPOILER: Click to show

Nathaniel kõndis mööda Eastside'i ringi ning kui aus olla siis polnud ta just kõige kainemas olekus. Pärast "imetoredat" vestlust direktoriga oli Nate koolist lahkunud ning ülejäänud aja oli noormees lihtsalt mööda linna ringi käinud ning joonud. Koju ei tahtnud ta minna, kuna ta ei tahtnud Bekahiga kokku sattuda. Ravensist väljaviskamine ning väga suure tõenäosusega koolist väljaviskamine polnud kõige toredam sündmus mehe elus. "Roxanne, my daaarling," venitas Nathaniel, kui ta oma pisikest kooliõde nägi. "Endiselt kuri minu pihta?" esitas Nate neidisele seejärel lõbusa muige saatel küsimuse ning toetas end vastu seina, pooltühi likööripudel käes. Mitte, et noormees tavaliselt likööri jooks, kuid täna see kõige halvema ideena ei tundunudki.

Roxy nägi juba eemalt, et kinole läheneb üks vaaruva kõnnakuga tüüp, aga tema pärast ei kavatsenud näitsik küll enda poolikut suitsu maha visata. Milleks raisata? Kui ta märkas, kellega tegu oli, siis mõtles ta küll korraks ümber pöörata ja sisse kaduda, aga see tundus liiga lapsik. "Nathaniel, you are druuuunk," vastas Maxine noormehe tervitusele täpselt sama häälega, kuid teiste sõnadega. Neidise lause oli kergelt öeldes iroonilise maiguga. "Ega ma sind just enda lemmikuks semuks ei pea....aga viha pidamine pole väga minu teema. Risustab ainult mõttemaailma negatiivsete mõtetega....pealegi olgem ausad - Reyna oli asjas sama palju süüdi kui sina," lausus Xin olles üsna kindel, et tüüp ei saa tema jutust midagi aru ja kui saabki, siis ei mäleta seda homme nagu nii. "Mida sa siis nii hoolega tähistad?" uuris Xin pisut pilkaval toonil, viibates pooltühja pudeli suunas.

Kuulnud Roxanne'i vastust, naeris noormees kergelt. "Kõige kainem ma nüüd vist hetkel tõesti ei ole, kuid ma arvan, et see on hetkel isegi õigustatud," lausus Nathaniel lõbusal toonil. Kuulnud, et Roxy teda ei vihka, oli Nate isegi veidi üllatunud, kuigi kooliõde oli talle alati üsnagi mõistlikuna tundunud. "Ahnii. Rõõm kuulda. Agaaa igatahes... Ma arvan, et see oleks õige aeg ütlemiseks, et me ei suudelnud Reynaga. Ma võib-olla et kergelt näksasin ta alahuult ning ta lükkas mu seepeale eemale," rääkis noormees ausalt ning ta isegi ei teadnud, miks ta vaevus Roxanne'ile tõtt rääkima. Ta võis olla küll purjus, kuid vähemalt natukene suutis ta veel mõistuse juures püsida. Naise küsimuse peale puhkes Nate taaskordselt naerma. "No kui ma tähistama pean, siis ilmselt sinu ja Reyna ja kõigi nende, kes mind vihkavad või kes mind siis ei salli ja kõigi nende tulevaste võistkondade kahjurõõmuks, kellega Ravensid alates tänasest võistlema hakkavad. Lühidalt öeldes sa ei näe mind vähemalt kolm kuud koolis, Ravensites enam mitte kunagi ning suure tõenäosusega enam ka koolis mitte kunagi arvestades seda imelist vestlust direktoriga," rääkis Nathaniel ning jõi lonksu oma joogist.

Noh, eks purjus inimene leiab alati, et tal on õigus purjus olla. "Tead, ärme lasku parem detailidesse, oli mis oli, enam seda ei juhtu...right?" sõnas Maxine ja vaatas tüübile tungivalt otsa, kuid andis peagi alla. Tüüp oli ikka täitsa läbi omadega, kuigi jalul ta veel püsis. Seega täitsa täis ta veel ei olnud. Kuigi kui ta selle pudeli tühjaks joob, siis võib küll asi raskeks minna. "Sina ei ole enam kunagi Ravensites? Ära tee nalja. Joo vähem õige," lausus Roxanne ja naeris tüübi välja, sest see tundus lihtsalt võimatu. Kuigi tüdruk ei ütleks seda kunagi valjul häälel välja, pidas ta Nathanielit meeskonnas üheks paremaks mängijaks. "Ja mis oli siis nii hull, mida sa suutsid meie direktorile öelda, et ta su välja peaks viskama.....ooooota, kas see on selle.....huvitava video pärast, mille mina kohe enda mobiilist ära kustutasin?" läks Xinl lambike põlema. Ta puhus viimase valge suitsupahmaka suust välja ning viskas siis koni maha, astudes sellele peale, kuigi lumi tegi selle nagu nii juba märjaks.

"Rahu lilleke. Ainult rahu. It's neveer gonna happen again," lausus Nathaniel lõbusa muigega ning võttis seejärel uue lonksu oma joogist. "Kuna ma olen täna nii hea, nunnu ning armas, siis ma pakun sulle kaa," rääkis Nate lõbustatult ning ulatas pudeli Roxanne poole. "Kui vähem joomine mind Ravensites alles hoiaks, siis see oleks miski, mille koguseid oleksin ma valmis jälgima," lausus noormees ning naeris kergelt. "Sa ei vaadanudki seda? Kurat. Ma nii lootsin, et suudan sulle muljet avaldada ning leiad tee mu voodisse," lausus Nate muigega. "No see video tingis kolmekuulise koolist eemaldamise ning Ravensitest väljaviskamise. Koolist väljaviskamise tingis vist tõsiasi, et ma tegin kommentaare direktori sekselu kohta, rebisin karistuse dokumendid pooleks ning saatsin direktori sõna otseses mõttes perse. Polnud vist kõige targem mõte," rääkis Nathaniel ning turtsatas lõpus. "Aga nohh.. Eks see kõik ole omavahel seotud," lisas noormees seejäre ning viis pilgu Roxanne'ile.

"Tore," lausus tüdruk lühidalt ja konkreetselt. Parem oleks jah, kui Nathaniel endale uuesti sinist silma ei taha saada. "Ah, et kohe nunnu ja armas?" muigas neidis lõbusalt, võttes pudeli vastu, "aga tead, nali on selles, et ma olen tööl." Selle asemel et pudelist mõni lonks võtta, tühjenda ta selle eemale lumehange. Tüüp oli juba piisavalt joonud ei olnud rohkem vaja. Kuigi ilmselt võiks ta esimesest ettejuhtuvast poest endale uue osta. "Kui ma meestest huvituksin siis oleks sul ehk isegi mingi õhkõrn võimalus, aga sorry....ma pole huvitatud," sõnas Xin lõbusalt turtsatades. Ei tea, kas lõhkus nüüd noormehe unistuse või? Roxanne silmitses poissi, kuulate tema juttu, ja tal hakkas temast ausalt öeldes kahju. Ta oleks nagu korraga kaotanud kõik selle, mis ta on. Selle, mis tegi temast tema. "Tead, ma sain just kinnitust, et sa oled veel lollim, kui sa välja lased paista," sõnas tüdruk seekord tõsiselt, "oli sul siis vaja enda suud lahti teha veel? Mis sa siis tegema hakkad? Oled sa kindel, et sa enam midagi teha ei saa? Rääkida treeneriga? Ma olen kuulnud, et ta hoiab oma poisse nagu enda perekonda. Seega, kes teab, äkki oleks sellest abi." Maxin tõmbas enda kampsuni hõlmad kokkupoole ning tammus kergelt ühelt jalalt teisele. Külm hakkas.

Kui Roxanne pudeli vastu võttis, oli Nathaniel tegelikkuses üllatunud, kuid nähes mida Roxanne tegi, pääses Nate'i huultelt valla midagi kerge protesti laadset. "Kas sa tead, et see ei olnud ilus tegu?" esitas noormees seejärel naisele küsimuse ning mehe näol mängles veidral põhjusel kerge muie. "Kas sa oma patuse teo lunastamiseks tuled veedad minuga kvaliteetaega?" esitas Nathaniel seejärel küsimuse, tumepruunide silmade pilk Roxyl püsimas. "Oot.. Kas sa oled täitsa lesbi-lesbi või oled poollesbi ehk siis nagu bi?" esitas Nate neidisele seejärel küsimuse, näole kergelt lõbus muie tekkimas. Savi see, et naine suhtes oli. Kui Roxanne korraga küsimusi esitas, puhkes noormees naerma. "Sa ei pea tegema nägu nagu sa sellest hooliksid. Tunnista, kuskil sügaval sisimas arvad sa, et ma väärisin seda," lausus Nathaniel ning eemaldas seejärel enda jaki ja pani selle Roxy õlgadele. Ta võis küll vahest tõprana käituda, kuid mehel oli siiski ka neid momente, kus ta suutis inimlikkuse piiridesse jääda.

"Kes ütles, et ma ilusaid tegusid teen?" vastas Roxanne noormehe küsimusele küsimusega ning tema näole ilmus üsna kelmikas naeratus. "Hmm....mida sisaldab kvaliteetaeg purjus Nathanieliga?" mõtiskles neidis, kuid ei suutnud sellega kuigi kaugele jõuda, sest poisi järgmine küsimus pani ta laginal naerma, kuigi noh, küsimus oli tegelikult täitsa asjalik. "Tead...hetkle olen ma ikka üsna kindel, et ma olen lesbi-lesbi, kui sinu sõnu kasutada, aga kui ma peaks kunagi mõnda tüüpi kohtama, kes mind külmaks ei suuda jätta, eks ma anna siin sulle teada," vastas Maxine, kui oli pisut noormehe küsimuse üle järele mõelnud. Asi oli lihtsalt selles, et üksi tüüp ei ole siiani suutnud teda panna tundam midagi sellist nagu Reyna. Seega võib ta hetkle ikka üsna kindel olla, et on lesbi. "Ma ei tea, mis imeliku kujutluspildi sa minust enda pähe loonud oled, aga ma hoolin. Ma ei arva, et sa seda väärisid. Keegi ei vääri seda, et talt võetakse ära see üks asi, mis teda õnnelikuks teeb või talle mingi koha annab, kuhu ta kuulub," sõnas Roxy, vaadates tüübile otsa. Tema silmad olid udused ja läikivad, aga ilmselt sai ta siiski aru, mida tüdruk öelda tahtis. Kui Nathaniel enda jaki näitsiku õlgadele asetas, oli too kergelt öeldes imestunud. See oli nüüd küll üks üllatav moment. "Aitäh," naeratas Xin.

"No teoreetiliselt võiksid ju ilusad neiud teha ilusaid tegusid," lausus Nathaniel kerge muigega ning sasis seejärel enda juukseid. Naise edasise jutu peale oli noormehe kord naerda. "No ideaalis võiksin olla ju mina see tüüp, kes sind külmaks ei jäta.. Mitte, et ma arvaksin, et ma praeguses seisundis eriti ligitõmbav oleksin, kuid siiski," lausus Nate tütarlapsele. Kuulnud Roxanne'i edasist juttu, et ta ikkagi hoolib, oli noormees üllatunud. Arvestades seda jama, mis ta Reynaga kokku oli keeranud, oli Nathaniel arvestanud sellega, et Roxy kahjurõõmutseb selle kõige üle, kuid tundub, et mitte. "Ahnii. See on sinust väga armas. Kui mul kõigest nii pohhui ei oleks ning kui ma oleksin veidi emotsionaalsem, siis ma pühiks pisaraid hetkel," lausus Nathaniel, kuid järgmisel hetkel olid noormehe käed ümber Roxanne'i peenikese keha ning noormees embas neidist. "Ära muretse. Ma ei suudle sind. Vähemalt mitte hetkel," lisas Nate seejärel kerge muigega, käed endiselt kindlalt ümber Roxy.

"Ma ikka imestan, kust sul kõik need arusaamad tulevad. Nende ilusate neiudega tuleks just kõige ettevaatlikum olla. Nendega ei tea kunagi ette, mis juhtuda võib," lausus tüdruk muiates, kuigi ega ta nüüd ise nii hull tegelikult ei ole. Vähemalt mitte võõrastega. Omas seltkonnas on ta üks hull tüüp küll, aga võõrastele jätab ta tavaliselt vaikse ja eeskujuliku inimese mulje. "Hah...liiga palju loodad," sõnas Roxanne turtsudes, "jamh...purjus inimesed mind tõesti eriti ei tõmba, vahet pole, mis soost." Kuigi purjus Reyna võis mõnikord tõeline koomik olla ja see oli isegi lõbus. "Aww....mis sai lausest, et mehed ei nuta? Või on asi siis lihtsalt selles, et sa oled veel poisike," kehitas Maxine enda õlgu, hääles niisama lõõpiv toon, sest tüdruk ise leidis, et selles ei ole midagi halba, kui mehed nutavad, sest nad on ka inimesed ja neil on ka tunded. Ja enne kui näitsik selle rahuloleva muige enda näolt ära pühkida jõudis, olid Nathanieli käed üllatuslikult ümber tema keha. See jättis neidise täiesti nõutuks. "Um....okei," sõnas tüdruk üsna okei-aga-mis-toimub häälel. Tema käed olid lihtsalt tema külgedel rippus, kuid ta tõstis need siis aeglaelt ümber noormehe, et talle üks põgus kallistus anda ja siis eemale tõmbuda. Muidu loed varsti veel kuskilt, et tegid Nathanieliga ei tea mida...

Nate muigas kergelt kui ta Roxy sõnu kuulis. "Ma ei öelnudki, et nii on. Ma ütlesin, et nii võiks olla või midagi sinna kanti," lausus noormees lõbusalt, viibutades samal ajal nimetissõrme, justkui oleks ta öelnud midagi väga tarka. "Ma ei looda palju. Ma lihtsalt loodan mõõdukalt. Ja pealegi lootus sureb viimasena, mu lilleke," lausus Nathaniel seejärel. "No mina ei nutagi, kuna ma ei ole nii emotsionaalne. Easy as that." Tõsi, viimane kord kui noormees nuttis oli õe matustel, kuid pärast seda pole Nathaniel kordagi nutnud, kuigi põhjuseid isegi oleks jalaga segada. Ühel hetkel oli kogu kurbus lihtsalt tuimuseks muutunud, kuid nüüd, kui ta kaotas korvpalli, kippus masendus kiiresti tagasi tulema. Naise kohemuste peale puhkes Nathaniel vaid naerma ning lasi neidise seejärel lahti, kuid vaarudes liikus siiski igaks-juhuks seinani. Oleks natuke masendav Roxanne'i ees endalt jalgu alt kaotada.

"Selge-selge, minu viga," tunnistas tüdruk, ise samal ajal lõbusalt muiates, sest Nathaniel nägi lihtsalt liiga koomiline välja. "Tõsi ta on," hingas tüdruk sügavalt välja, vaadates noormehele otsa. Ilmselt ta jääbki lootma, sest midagi sellist vaevalt kunagi juhtub. "Ah muidugi, sa oled ju Nathaniel Snow ja sa ei nuta kunagi, sest sa oled nii kõva mees," sõnas Maxine ilmselgelt irooniaga ja võib isegi öelda, et kergelt narrides. Korraga meenus Roxanne'ile, et ta on ju ikkagi tööl ning seega silmitses ta enda mobiili pärast seda, kui tüüp temast eemaldunud oli. "Oli väga huvitav sinuga vestelda, aga ma peaks nüüd tööle tagasi minema ja sina peaksid koju magama minema," sõnas tüdruk, libistades mobiili tagasi enda teksade taskusse. Eemaldanud nooruki tagi enda õlgadelt, ulatas ta selle poisile.

Nate muigas kergelt. "Eks sa siis mine ja naudi oma imelist tööpäeva, kuid mina ei lähe mitte koju magama, vaid ma jätkan kodust joomist," lausus noormees ning tõmbas käega läbi oma juuste. "Huvitav indeed.. Jään siis sind enda voodisse ootama. Alasti muidugi mõista," rääkis Nathaniel. Purjus või mitte, suhtes või mitte, Nate oli endiselt naistemees ning Roxanne oli vägagi ilusa väljanägemisega tütarlaps. Haaranud naise käest oma jaki, maadles Nathaniel sellega veidi aega, kuna polnud sugugi lihtne aru saada, mis pidi see järsku selga käib. Viimaks sellega siiski hakkama saanud, vaatas Nate lõbusalt Roxanne'ile otsa. "Ma ütleksin, et koolis näeb, kuid tundub, et vähemalt lähiajal seda ei juhtu.. Igatahes adios mi amor või midagi sinna kanti," lausus Nathaniel ning jätkas seejärel oma jalutuskäiku kodu poole, ise samal ajal mingit laulu laulma hakates ning mitte just kõige sirgema sammuga kõndides.

Mis puutus sellesse imelisse tööpäeva, siis tõi tüdruk kuuldavale ühe turtsatuse, millele järgnes silmade pööritamine. Tavaliselt olid tööl need viimased tunnid kõige hullemad, sest siis sa tead, et saad kohe-kohe koju. "Jaajaa, oota-oota," ajas tüdruk veel takka ka, kuid hakkas siis naerma. Selline asi juhtub ainult üle tema laiba. Veel enam hakkas ta aga naerma selle üle, kuidas Nathaniel endale jakki selga tõmbas, nagu oleks see tõeline raketiteadus. Hetkel oli tüüp ikka 'tõeline' geenius. "Adios-adios," viipas tüdruk käega ning vaatas tüübile järgi. "HEI!" hõikas ta hetke pärast, "ÄKKI VÕTAD TAKSO JA JÕUAD ÜHES TÜKIS KOJU KA! EGA MA SURNUD INIMESEGA IKKA VOODISSE EI LÄHE!" Roxanne turtsatas ja astus endamisi naerdes kinno tagasi, et enda tööpäev ära lõpetada.

OT: Lõpp?