Hola!

Oli möödunud täpselt kaks päeva sellest, kui Xavier oli Léoni näo kallal veidi töötlust teinud ning Elizabethile ei andnud ikkagi rahu see, et miks Xav seda teinud oli. Naine oli üsnagi rahulik, kui ta Killamite villa juurde jalutas. Elizabethil oli seljas lumivalge üsnagi avara dekoltee ning seljaosaga kleit, mis oli hetkel musta jakiga varjatud. Modelli blondid poollokkis juuksed lendlesid tuule käes, kui Lizzie noormehe ukse taga seisis ning sellele koputas. Naine hammustas kergelt huulde ning lootis, et Xavier on kodus.

Kuna õhtu oli juba käes, passis Xavier kenasti kodus ning üritas igavusest enda koduseid ülesandeid teha. Igapäevaselt ta sellega oma pead ei vaevanud, vaid vehkis enne tundi mõne klassikaaslase pealt maha või tegi ülesanded ise kiiresti valmis. Kaugele ta aga enda tegevusega ei jõudnudki, kui uksekell helises. Kuna praegusel hetkel kedagi teist kodus polnud, läks tüüp ise ust avama. Suur oli tema üllatus, kui seal seisis ei keegi muu kui Elizabeth. Mida tema veel tahtis? Loomulikult ei hakanud Xavi temalt esimese asjana seda küsima, vaid manas näole hoopis kerge naeratuse. "Terekest. Tule sisse," lausus noormees ning astus Lizziel eest, et too saaks majja siseneda. Järgnenud naisele, tõmbas ta ukse uuesti kinni. "Ja millega olen ma sinu külaskäigu ära teeninud?" ei saanud ta jätta küsimata.

Naine tundis end kergelt napakana, kui ta seal niiviisi maja ees seisis. Viimaks aga siiski uks avanes ning Elizabeth vaatas Xavierile otsa. Sellel samal hetkel kahetses ta juba, et ta siia üleüldse tulnud oli. "Eeehh.. Tere," lausus naine kahtlevalt ning kutsumise peale astus Lizzie sisse. Tõmmanud käega läbi juuste, vaatas Eliza Xavierile otsa ning mingil põhjusel tundis ta end justkui väikse tüdrukuna. "Ma lihtsalt tahtsin sinuga rääkida üleeilsest intsidentsist," lausus Liz viimaks ning hammustas kergelt alahuulde. "Ma ei saa aru.. Miks sa seda tegid?" esitas modell küsimusele ja vaatas Xavierile otsa. Kui eelneval korral oli naine olnud vihane, siis sellel korral polnud sellest jälgegi.

Xavier ei suutnud kuidagi varjata neid emotsioone, mis temas Elizabethi saabudes tekkisid. Varem oli ta arvanud, et ei näegi seda naist enam, kui ta modelli just ise üles ei otsi või nad kuskil juhuslikult kokku ei saa. Praegu oli tal isegi enda mõtlematu teo pärast piinlik, kuna see jättis naisele tõenäoliselt temast vägagi lolli ja eelkõige lapsiku mulje. Pealegi polnud ta varem ühegi tšiki pärast kellelegi kallale läinud... Rusikatega kippus ta vehkima hoopis teistsugustel põhjustel. Kuulnud naise küsimust, tõi noormees kuuldavale ohke. Ta oleks pidanud aimama, et Lizzie tuli siia ainult selleks, et teada saada, mis tüübil viga on, mitte mingil muul põhjusel. "Kas see oleks piisav, kui ma ütlen, et sa meeldid mulle?" vastas kutt küsimusega. Midagi paremat ei tulnud tal lihtsalt praegusel hetkel pähe, kuna põhjalikult mõtlema hakates ei teadnud ta enam isegi, miks üleeile nii idiootselt käitus.

Kuulnud noormehe vastust, oli Elizabethi kord ohata. Ta oli kartnud sellist vastust, kuid ometigi oli ta tahtnud seda Xavieri enda suust kuulda. "Sa ei saa tormata teisele inimesele kallale puhtalt selle pärast, et ma võib-olla et meeldin sulle," lausus Lizzie ning naise tumepruunid silmad piidlesid noormehe omi. Ta isegi ei teadnud täpselt, millised olid ta tunded noormehe vastu ja Elizabeth keelas endal isegi selle mõtlemise. Xavier oli siiski 17-aastane ja see välistas Lizi jaoks ühe variandi. Sellegipoolest oleks ta tahtnud hetkel mehe embuses olla, kuid selle asemel ta seisis ning vaatas Xavierit sõnatult.

"Mitte võib-olla, vaid päris kindlasti," parandas Xavier naise sõnastust. Jah, Elizabeth tõepoolest meeldis talle, aga see ei tähendanud muidugi, et ta pööraselt armunud oleks. Kõigest üks väike crush, mida ikka aeg-ajalt ette tuleb. Kas see oli piisav põhjus kellegi näo töötlemiseks, oli juba hoopis teine teema. "Jah, ma tean, et sain jamaga hakkama, aga kõik on juba tehtud. Mis sellest enam rääkida," lisas kutt. Korraks ajas see Xavieri isegi muigama, kui Lizzie ikka tema ees seisis ega paigalt ei liikunud. Naine oli ju saanud oma vastuse, kuid minema jalutama ta mingil põhjusel ei kiirustanud. "Äkki... tahad midagi juua?" pakkus Xav, sest tal oli vaja kiiresti neile mingisugust tegevust, et Elizabethil ei tuleks pähe mõtet koju tagasi minna.

Mehe paranduse peale ilmus kerge naeratus neidise näole. "Ma..," alustas Elizabeth, kuid raputas seejärel pead ja jäi vait. Ta isegi ei teadnud, mida ta peaks ütlema. "Siis on tore, et sa tead," lausus Lizzie ning kuulnud seejärel küsimust, viis naine pilgu uksele ning seejärel uuesti Xavierile. Õige oleks olnud lahkuda, kuid otsustanud, et veidi aega külasviibimine ei ole halb, noogutas Lizzie. "Meeleldi," vastas naine naeratusega ning otsustas, et vähemalt täna ei muretse ta mitte millegi pärast. Savi see, et Xavier oli alaealine ning et tõenäoliselt ei tuleks nende vahel mitte midagi välja. Hetke pärast oli naise näol särav naeratus ning Liz eemaldas oma kingad ja mantli, jäädes seejärel lumivalge kleidi väele, millel oli üsnagi avar dekoltee. Tundus, et naine oli alateadvuses teadnud, et ta ei lahku sellest majast päris kohe.

"No ütle välja. Ma kuulan," lausus Xavier, kui Elizabeth enda lause pooleli tähtis. Ju siis selles midagi piinlikku oli, kui naine rääkida ei tahtnud. See kõik aga tekitas noormehes uudishimu. Naise järgmise kommentaari peale kehitas ta lihtsalt õlgu, jälgides Lizzie pilku, mis pöördus kord uksele ja siis jälle temale. Mõni siin ei suutnud otsustada? Saanud aga Elizabethilt jaatava vastuse, viipas Xavi naisele, et too temaga kaasa tuleks ja võttis suuna elutuppa. "Eelistad midagi kindlat?" uuris Xavier. Baarikais leidus peaaegu kõike ning samuti võis ka mittealkohoolseid jooke võtta, kui Lizzie ei peaks kangemat kraami tahtma.Kui naine enda mantli seljast võttis, jäi Xavier teda korraks üsnagi totakalt jõllitama, enne kui pilgu mujale pööras. "Ja sellises kleidis tulid sa tõesti lihtsalt uurima, miks ma tollele tüübile kallale läksin?" oli noormees kahtlev.

Kuulnud noormeest, raputas Elizabeth kerge muigega pead. "Ma isegi ei tea päris täpselt, mida ma öelda tahtsin," lausus modell. See oli pooleldi tõsi ning pooleldi vale. Ta teadis, mida ta öelda tahtis, kuid Liz ei osanud seda lihtsalt kuidagi sõnastada. "Rummi paluks," lausus naine õrna muigega. "Juhul kui sul endal midagi selle vastu pole. Sa oled ju siiski meil alaealine," lisas Elizabeth ning naise tumepruunid silmad olid noormehel. Küsimuse peale hammustas naine huulde ning Xavi pilk ei jäänud Elizale märkamatuks. "Mnjahh.. Ma ei tea. Polnud vist tõesti kõige parem valik," lausus neidis ja viis pilgu hetkeks kleidile. Mida kuradit ta mõtles, et selle selga pani?

"Olgu. Aga kui välja mõtled, anna teada," muigas Xavier. Ka temal olid omad kahtlused, kuid noormees ei hakanud neid igaks juhuks välja ütlema, kuna ta võis vabalt ka eksida ja siis oleks mark sajaga maas. "Mulle meeldiks, kui sa ei tuletaks seda õnnetut numbrit mulle kogu aeg meelde," sõnas Xavi, hääles kõlamas tüdimus. Ta võis ju noor olla, aga see ei teinud temast veel mingit titte. Kuulnud, mida Elizabeth oma kleidi kohta ütles, hakkas Xavier naerma. "Ei, ma ei mõelnud seda. See kleit sobib sulle," ütles noormees. Kaua ta aga ühe koha peal ei passinud, vaid läks baarikapi kallale. Saanud sealt kätte rummipudeli ning muretsenud kaks klaasi, oli ta peagi naise juures tagasi.

"Kahtlen selles sügavalt," lausus Elizabeth kerge muigega. "Kuid samas.. Mingi osa ma vist isegi avaldan sulle," lisas naine seejärel mõtlikult ning hetke pärast mängles särav naeratus Eliza näol. "Okei-okei. Ma üritan mitte nii kuripahaõel enam olla," lausus modell. Njahh.. Ega ta sai Xavierist päris hästi aru. Teda ennastki ajaks närvi, kui keegi teda pisevalt ta vanuse pärast tüütaks. Kompliment pani Elizabethi kergelt muigama ning ta jälgis, kuidas Xav rummi klaasidesse valas. Naine haaras enda oma kätte ning jõi sealt koheselt paar suuremat lonksu, kogudes justkui julgust selleks, mida ta öelda kavatses. "Ma ei tulnud siia tõesti vaid selle kakluse põhjuse pärast.. Ma lihtsalt.. tahtsin sind näha, kuid ma siiski mingil määral keelasin selle endale ilmselgetel asjaoludel ära. Ma otsustasin, et täna teen ma lihtsalt seda, mida tahan ning ei oma hiljem süümepiinu, kuid pärast tänast..," rääkis Liz ning viis pilgu Xavierile alles oma jutu lõpus, olgugi et ta jättis lause õhku rippuma. Nüüdta sai selle öeldud..

Kui Xavier kuulis, et Elizabeth kavatseb siiski mingi osa rääkida, jäi ta huviga kuulama ega üritanud kordagi naise jutule vahele segada. Hea vähemalt, et blondu ise sellest aru sai, kui häiriv oli pidevalt kuulda, et oled alaealine, mida pole kuidagi võimalik muuta, sest ainus, mida teha saab, on sünnipäeva ootamine. Seda ka Xavier juba pikemat aega tegi. Kui keegi peaks tahtma liiga palju norida, siis võiks väita, et kaheksateist ei saa kutt veel niipea, kuna 29. veebruar on iga 4 aasta järel, mis tähendab, et tegelikult ei ole ta veel isegi kümme täis... Võtnud samuti enda klaasist lonksu, jäi Xavier ootama, et modell edasi räägiks, mis tal veel öelda oli. Ei saanud väita, nagu poleks Lizzie sõnad noormeest üllatanud, kuigi ta üritas seda võimalikult vähe välja näidata. Sügaval sisimas Xavier muidugi juubeldas. Selliseid sõnu ei kuule Lizzie suust just iga päev. "Täpselt minu mõtted. Ära pabista liiga palju, vaid võta vabalt. Ma ei räägi kellelegi," lubas Xav, pani enda klaasi siis lauale ning kõndis naisele paari sammu võrra lähemale, näol kaval naeratus.

Naine jälgis Xavieri reaktsiooni ning noormehe sõnad panid Elizabethi naeratama. Ta oli viimasel ajal võib-olla tõesti liialt ettevaatlik olnud, kuid kes olekski saanud talle seda pahaks panna? Liz võttis lonksu oma joogist ja jälgis siis, kuidas Xavier talle lähemale liikus. Modell pani oma klaasi lauale ning astus omakorda sammukese Xaveirile lähemale. "Aga ainult täna," lausus Elizabeth sosinal, tumepruunide silmade pilk mehe silmadesse suunatud. Hetke pärast vajutas neidis oma huuled mehe omadele, suudeldes neid ahnelt. Kurat, ta oli Xavieri huultest isegi puudust tundnud.

Nagu näha, ei saanudki Xavier piisavalt aega, et oma klaas isegi pooleldi tühjaks juua. Selle asemel keskendus ta Elizabethile. See naine ajas Xavieri hulluks ning kutt ei saanud sinna mitte midagi parata. Ta teadis, et kui naine poleks täna tulnud, siis läinuks ta ise kunagi (arvatavasti keset ööd) Lizzie akna taha ja hakkaks vastu akent väikeseid kivikesi pilduma. Midagi sellist ei teeks ta loomulikult esimest korda. Kui Elizabeth sosinal talle selgeks tegi, et see kõik algab ja lõpeb tänasega, noogutas Xavi nõustumise märgiks. "Tänasest piisab täiesti," jõudis ta veel vastu öelda, enne kui naine teda suudles, mispeale Xavier oma käed Elizabethi puusadele libistas.

Kui Xavier nõustus temaga, polnud Elizabeth väga üllatunud. Naine suudles noormeest ahnelt ning kui aus olla, siis tundis ta end nagu ta justkui kasutaks Xavierit ära. Nii palju siis sellest, et ta hiljem süümepiinu ei tunneks. Lizzie tundis mehe käsi enda puusadel ning teda oleks justkui kerge elektrilaeng läbinud. Naise käsi liikus ümber Xavi kaela, suudeldes meest veelgi ahnemalt. Elizabethi teine käsi liikus aeglaselt noormehe pluusi alla. Kurat, see mees suutis teda hulluks ajada..