TRENN!

Kui trenni alguseni oli jäänud veel vaid viisteist minutit, jalutas Nathan enda kabinetist alla võimlasse. Kuna oli juba suhteliselt hämar, siis lülitas ta saalis kõik tuled põlema. Treeneri käes olid ühed mustad kaaned, mis sisaldasid erinevaid harjutusi, mänguplaane, meeskonna nimekirja jms, ja tema kaelas oli hõbedane vile, mis rippus musta paela otsas. Ta kandis lihtsaid tumedaid teksasid ja halli t-särki. Nathan istus tribüüni kõige alumisele pingireale, lastes silmadega üle paberi, kuhu ta oli planeerinud tänased harjutused.

1) Kapten - Jackson Moralez nr. 6
2) Abikapten - Nick J. Harting nr. 12
3) Samuel Hemingway nr. 21 [ebaaktiivne]
4) Logan Sommers nr. 11
5) Lucas Sommers nr. 10
6) William Hamilton nr. 14
7) Noah L. Daniels nr. 15
8) Nathaniel Snow nr. 9
9) Xavier J. Killam nr. 3

Jacksonile on alati meeldinud olla varem kohal ning sellel aastal oli see poisi jaoks põhimõtteliselt lausa kohustuslik. Ta on siiski Ravensite kapten ja kannab vastutust terve tiimi ees. Samuti ei taha Sonny riskida ebavajalike vigastustega, mis hoiaksid teda pikemat aega pingil. Seega varajane kohale ilmumine ja kerge soojendus tulevad ainult kasuks.
Seljas oli noormehel Ravensite trennivorm, mille peal oli tal enda nime ja numbriga meeskonna pusa. Võtnud seekord kaasa enda palli, liikus Jackson seda kergelt põrgatades mööda koridori riietusruumi juurest suure saali poole, mis oli peagi tema päralt. Ainsana oli kohal veel Nathan. "Õhtust, treener," tervitas ta meest valjemalt, et see ikka tema kõrvu jõuaks.

"Hei, Jackson," lausus Nathan, kui enda pilgu lehtedelt üles oli tõstnud ja noormehele otsa vaatas. Talle meeldis poisi pühendumust näha. See, kuidas ta alati varem kohale tuli ja kõigel silma peal hoidis, näitas ainult seda, et Nate ja Liam tegid eelmisel aastal õigesti, kui nad Jacksoni uueks kapteniks valisid. "Kuule, minuni on jõudnud jutte, et osad poisid meeskonnas suitsetavad. Oled sa sellega kursis?" uuris Nathan maad.

Jackson polnud ainus, kes vara kohale tuli. William teadis, et ta kas tuleb vara, jääb lootusetult hiljaks või ei tule üldse, korvpallitrenni puhul aga olid kaks viimast varianti täiesti välistatud - mis mõte oleks tal hilja kohale minna või üldse käia? Ta nägi küllalt selliseid õpilasi, kes jäid alatasa tundi hiljaks või puudusid pidevalt, ja tal tekkis alati küsimus - miks need inimesed üldse koolis käivad? Tema tahtis korvpalli mängida, ta tahtis olla just Raven ja just sellepärast oli ka tema varem platsis. Vahetanud riided trennivormi vastu, suundus noormees kõigepealt varustuseruumi, mille uks lahti oli, ja võttis sealt endale palli, et seejärel suurde saali minna. Muidugi oli treener kohal ja muidugi oli olemas kapten. Kuis muidu. "Tere õhtust," tervitas ta kohalolijaid, hakkas palli põrgatama ning sörkis kaugema korvi poole. Nad teevad küll soojendust, aga ta oli endale harjumuseks võtnud iga trenni (või ükskõik millise suvalise mängimise) eel sooritada üks sammuga pealevise. Varsti hakkab jänesekäppa kaasa vedama ja viske korrektsuse pealt järgmise päeva õnne lugema.

Teinud ühe kiire peale viske korvile, püüdis Jackson palli kindlalt enda kätte ning seda põrgatades kõndis ta treeneri juurde. Kuigi Nate on sõlminud nende kõigiga leppe olla igati sina peal ning võtta teda nagu enda sõpra, näeb Sonny mehes siiski isikut, kes on astmekese kõrgemal. Autoriteet kui selline kohe.
Treeneri lause peale, mis kõlas kohe kindlasti rohkem küsimusena, ei jõudnud Jackson midagi vastata, sest hetk hiljem avanes saaliuks ning sisse astus William, kes asus peale kiiret tervitust kohe sooja tegema.
"Võib öelda küll. Ma ei taha küll nimekirja koostada nimedest, kuid ma võin öelda, et olen nendega rääkinud ning võin veelgi. Kuigi samas oleks vist hea, kui sa ka sõnakese sekka ütleksid. Sind peaksid nad sama palju ja isegi rohkem kuulama kui mind," lausus Sonny, tumedad silmad tagasi treenerile pöördunud.

Nathaniel vedas end korvpallitreeni - see oli üks väga väheseid asju, mida ta polnud pooleli jätnud ning kuhu ta enamasti kippus ka õigel ajal jõudma. Riieteruumis riided kiirelt ära vahetanud, sisenes noormees võimlasse, kus juba nii mõnedki trennikaaslased ja treener ees ootasid. "Heiaa," tervitas Nate neid seejärel, võttes kätte ühe korvpalli ning seda veidi aega põrgatanud, tegi Nathaniel ühe ilusa viske kolme punkti viskejoonelt, mis ka sisse läks. Sellega oli noormees muidugi rahul ning hetkeks mängles mehe näol ka õrn naeratus.

Nathan noogutas Willile tervituseks, kui ta saali tuli ning saatis noormeest silmadega, kui too pealeviskele läks. Selles poisis oli midagi, mis treenerile meeldis. Ta nägi, et noormees tahab meeskonnas olla ja näeb kõvasti vaeva. Nate ju nägi trennis väga hästi seda, kes oli hingega asja juures ja kes üritas kogu aeg viilida. "Sellisel juhul võtan ma selle teema kindlasti üles," sõnas treener ning viipas siis Nathanielile, kes saali sisenenud oli ja kohe ka ühe kena viske tegi. Talenti selles saalis leidus.

Xavier ilmus saali paraja ajavaruga - ei vara ega ka liiga hilja, nagu tal tavaliselt ka kombeks oli. Trennist polnud ta siiani ühtegi korda puudunud ega kavatsenudki, kuna selleks oli Xavi liiga kohusetundlik. Tal olid paigas oma prioriteedid ning poiss teadis, et ta peab kõvasti pingutama, kui kuskile üldse jõuda tahab. Tal võis ju olla ropprikas isa, aga raha ei saa panna kedagi mängima, kui ise selleks piisavalt püüdlik ei olda. Seljas oli noormehel valge treeningvorm, millel ilutses kiri "Ravens" ning number 3. Käes oli tal enda isiklik pall, mida ta trennide jaoks alati koolis kaasas kandis. "Tervist!" hõikas Xavi valjult üle kogu ruumi, andes enda tulekust märku. Seejärel liikus ta mõlema käega vaheldumisi palli põrgatades ühe korvi juurde ning tegi oma tänase trenni esimese viske, mis kenasti ka tabas. Alguse kohta pole paha.

The Sommers have arrived! Olgu, napilt jõudsid, aga peamine oli, et jõudsid. Kiirelt vahetasid vennad riietusruumis oma riided trennivormide vastu, ühe särgi seljal suur 10 ja teisel 11, haarasid kaasa oma pallid ja suundusid suurde saali, kus juba tossukiuksatusi ja pallipõrgatamist kuulda võis. "Tereeeee!" tervitasid kaksikud kooris treenerit ja kõiki tiimikaaslasi, kes kohal olid ja soojendust tegid, ning hakkasid ka ise aktiivsemalt liikuma, et lihased soojaks saada - mingit venitust vaja polnud.

Nathan tervitas kõiki poisse, kes ükshaaval saali ilmusid. Ta jälgis ka kella, sest trennini olid veel loetud minutid, aga mõned inimesed olid endiselt puudu. Nende seas ka abikapten ise. Tänane trenn pidi tulema rohkem tehnika ja meeskonna usalduse peale, kuna tiimis on ka mõned uued liikmed, kes võibolla ei tunne veel kõigi vastu nii suurt usaldust, aga meeskonna mängus on seda vaja.