Puhkamas

Oli vahetund ja Helena oli seekord puhkenurka tulnud, et natuke aega omaette olla ja lihtsalt lõõgastuda. Viimased kaks nädalat on olnud üsnagi karmid, sest lisaks muudele kodustele ülesannetele pidi näitsik ka terve portsu järeltöid tegema ja aineid järele õppima oma New Yorgis viibimise tõttu. Nüüd sai Helena viimaks oma võlad likvideeritud. Kuna järgmise tunni alguseni oli päris korralikult aega, istuski neidis diivanil ja kirjutas ühte kaustikusse laulusõnu, mugides samal ajal kuivatatud banaanilõike.

OT: Landon

Landon tuli muusikatunnist, kitarr seljas ja punane mapp nootidega käes. Tegelikult oli tund olnud noorematel, aga poissi "laenati" inimeseõpetuse tunnist, et ta saaks saata pisemaid. Harjutati mingiks klassiürituseks, kuhu pidi ka Rob end kohale ajama, et neile tausta mängida, aga talle meeldis see. Jõudnud puhkenurka, võttis poiss pilli seljast ning potsatas kott-tooli. "Hei!" sõnas ta Helenale.

Kuulnud kedagi end kõnetamas, tõstis Helena oma pilgu laulusõnade kaustikult. "Hei, Landon," lausus ta ning naeratas sõbralikult. Enda kitarri oli tüdruk täna koju jätnud, aga tal oli juba nädalavahetuseks üks mõte, mida ta Danielaga ka raamatukogus arutas. "Kuule, ütle mulle, mis sa nädalavahtusel teed," palus näitsik.

"Ma ei tea, istun kodus...Pühapäeva õhtul lähen õele lennujaama järgi, aga muidu tšillin niisama," naeratas Landon ja võttis enda kitarrikoti väiksemast lahtrist välja veepudeli, millest ta paar lonksu võttis. Mees jäi kuulama, mis pakkumine Helenal on. Kellelgi mingi rahulikum istumine?

Suurepärane. Paistis, et Landonil on seega nädalavahetusel aega. "Aaa, meil Danielaga on üks mõte. Rääkisime sellest raamatukogus. Et teeks mingi ühisjami minu juures," rääkis Helena oma plaanist. "Minulon kitarr, Dani lubas enda omaga tulla ja sa oled ka vägagi oodatud...ja kui sul on sõpru, kes mõnda muud instrumenti mängivad, võid nemad ka kaasa kutsuda. Muide, süüa saab ka."

"Kuulan," sõnas mees ja jäi ootama, mis sealt nüüd tuleb. "Ma oskan klaverit ja trumme ka mängida, aga neid ma kohale ei saaks vedada," naeris Landon. "Mmm...Mul üks punt sõpru on, kellega me vahel jammime, aga nad on LA's," lausus nooruk. "Ma arvan, et ma toon ka suure portsu mingeid pirukaid," arvas Rob, sest ta ei tahtnud enda taimetoitlusega teistele tüliks olla.

Helena hakkas ka naerma. "Aga võta kitarr, siis on meil kolm kitarri," ütles Helena. "Kui Dani just endaga kedagi veel kaasa ei too. Aga jaa, pirukad kõlavad hästi." Tüdruk sättis end diivanile mugavamalt istuma ning asetas laulusõnade kaustiku kinniselt enda kõrvale, kui pastaka vahele pani. "Banaani?" pakkus ta Landonile ja ulatas talle oma kuivatatud banaanilõikude paki.

"Olgu," noogutas noormees. "Me oleme siis kolmekesi? Sina, Dani ja mina?" küsis Rob üle. Siis teab, palju toitu kaasa tuua, et kõigile ikka jaguks. "Tänud," sõnas nooruk ja võttis pakist näputäie kuivatatud banaanilõike ja viskas need suhu ning kui suu oli tühi, küsis Landon:"Mis järgmine tund on?"

"Kui Dani kedagi endaga kaasa ei kutsu ja mina veel kedagi moosida ei suuda, siis küll," vastas Helena ja pistis ise ka mõned banaanilõigud suhu. Helena arust poleks Landonil vajagi toitu kaasa võtta, sest kõik on tüdruku enda kulul, aga kui noormees tahtis, ei hakanud neidis teda ka takistama. Kuulnud poisi küsimust, heitis Helena hetkeks pilgu oma märkmikusse. "Bioloogia," vastas ta.