Õppida, õppida, õppida

Daniela noogutas ning otsis kotist enda päeviku välja, kirjutades sinna selle üles. Siis on kindel, et ei lähe meelest ära. Asetanud päeviku lauale, silmitses ta tüdrukut. Ega tüdrukul ei olnudki mingit erilist tutvusringkonda. Sinna kuulus ikka väga vähe inimesi. "Ma tean," muigas näitsik. Ta tõstis teised õpikud laual ühte hunnikusse ning pistis nad siis endale kotti. Samas kuna tal on kõik õpitud, siis võib ta need pärast endale kappi panna. Saab homme tühja kotiga kooli tulla. "Noh, bioloogiaga saad sa ju alati enda venna poole pöörduda," lausus Dany.

Helena lappas oma vihikud kokku ja pani need kotti. Tänaseks aitab küll, pea on õppimisest juba paks. Vahelduseks võib ju niisamagi sõbrannaga juttu rääkida. Pealegi pole ammu näinud. "Seda küll," ütles Helena. "See on ikka nii hea, kui oma vend arstiks õpib. Sain aru, et tal läheb päris hästi, kuigi jah...ta õpib ka väga hoolega. Õnneks sain temaga piisavalt kvaliteetaega ka veeta."

"Mida sa ise õppida tahad?" küsis Daniela, "oled juba otsustanud?" Kas läheb enda venna jälgedes meditsiini õppima või kavatseb midagi muud proovida? Tüdruk teadis küll neid perekondi, kus kõik täpselt samat ametit õppisid. Kui meeldis, siis miks mitte. "Kas Sam kavatsebki New Yorgis töötama hakata või tuleb ikka kodulinna tagasi?" tundis Dany siirast huvi.

"Ma ei teagi, praegu on küll tunne, et tahaks muusika ja laulmisega edasi tegeleda. Aga mis ülikooli minna...ma ei tea. Eks see aasta on aega otsustada," vastas Helena. Selles oli ta kindel, et meditsiini ise õppima ei lähe. Ta ei tunne, et see just tema ala oleks, kuigi meditsiin on isegi huvitav. Helenat tõmbasid sellegipoolest rohkem kaunid kunstid nagu muusika, millega ta lapsest saati oli tegelenud. "Seda ei tea Sam isegi," vastas neiu. "Aga mulle meeldiks, kui ta ikka tagasi tuleks. Ma tahaks ka oma venda rohkem näha. Aga noh, ta õpib alles teist aastat ja arstiks õpitakse tavaliselt seitse aastat vähemalt. Tal on aega otsustada."

"Noh, ega seda aastat nüüd nii palju ka ei ole, aga jamh. Natuke on meil veel aega küll," leidis Daniela. Varsti peab ikkagi juba erinevatele ülikoolidele mõtlema hakkama ja enda taotlusi teele saatma hakkama. Lükanud endale silmile vajuva tuka tagasi enda endisele kohale, tõstis näitsik enda silmad mööduvale inimesele, kes millegi pärast tema tähelepanu oli hetkeks võitnud. "Seda küll," noogutas tüdruk.

"Aga siiski on veel piisavalt nende taotluste saatmistega ka aega," ütles Helena. "Kui ma selleks ajaks midagi ka välja ei mõtle, siis ma tõesti ei tea, mida teha. Suht ummikseis, peaks mainima." Loodetavasti kõik ikka selgineb, kuigi samas võib neidis ka aasta vabaks võtta ja laulmisega tegeleda. Helilooming teda just ei tõmba, aga laulmine on tema kirg, kuigi neidis kirjutab ka laulusõnu.

"Noh, eks meil selle ummikseisu vältimiseks need karjääritunnid seal psühholoogi juures ongi," arvas Daniela, kes kaldus üha enam arvama, et võtab aasta vabaks, et maailma näha ja läheb alles siis ülikooli. Kui ta just vahepeal enda muusikaga või näitlemisega kuskile jõudnud ei ole. "Ma leian, et üks vaba aasta enne kõrgkooli minemist ei teeks ka paha," kehitas neidis enda õlgu.

"Oh jah, mis ma nende karjääritundidega peale hakkan?" küsis Helena. Ain't nobody got that time for that. Ta oli Glees, tutor, hetkel pidi ta veel mõningaid aineid järele õppima, sest viibis pikka aega New Yorgis venna juures...kust ta nende karjääritundide jaoks veel aja peaks võtma? Lisaks veel need lauluvõistlused ja muidugi isiklik elu, sõbrad. "Uskumatu, et sina tahad aasta vabaks võtta," oli Helena üllatunud. "Ma olin täiesti kindel, et sa lähed ka mingit pärist prestiižsset ala õppima."

"Mõnele inimesele tulevad need ehk kasuks. Ja ma ei usu, et sind väga kaua kinni peetakse, kui sa tead, mida sa teha tahad," lausus Daniela sõbrannale. Ise tahaks ta küll seal võibolla kas või korra käia. Saaks kellegi erapooletut nõu kuulda. "Ma arvan, et paljud arvavad seda ja kes teab ehk lähengi," muigas näitsik, "kõike võib veel juhtuda. Ma lihtsalt ei ole siiani peale muusika ja näitlemise leidnud midagi, mis mulle nii palju huvi pakuks."