Omnomnom

Esimest päeva uue õpilasena Tree Hill High's otsustas Phoebe siiski, et ta ei vaja kedagi end juhendama, vaid leiab ka ise vajalikud ruumid üles. Polnudki nii väga mission impossibru ja varsti seisis juba tumedates teksapükstes ja tanksaabastes sünge ilmega tüdruk söökla uksel, lastes hetkeks oma pilgul üle einestavate inimeste libiseda, seejärel aga kehitas õlgu ning võttis omale lõunaks vaid pooliku prae ja istus (veel) tühja, akna juures oleva laua juurde.

OT: Kinni.

Stacia oli samuti veel Tree Hill High's uus õpilane, sest käinud oli ta siin praeguseks natuke üle nädala. Ruumidega oli tüdruk nüüdseks juba tuttav ning kartus kuskil ära eksida samuti puudus. Yvonne oli talle päris korraliku ringkäigu koolimaja peal teinud. Astunud sööklasse, lasi Stacy korraks pilgul üle rahva libiseda, aga kuna tema pilk ühtegi inimest ei tuvastanud, kellega selle nädalal suhelnud oli (ega neid palju polnudki), otsustas ta valida mingi suvalise tühja laua. Söögi ära ostnud, kõndis tšikk enda kandikut käes hoides lähima laua juurde, mis talle silma hakkas. Kuna ühtegi täiesti tühja lauda enam polnud, pidi ta leppima sellega, mille taga istus mingi tumedate juuste ja sünge olekuga tüdruk, keda Stacia varem näinud polnud. "Hei. Ma loodan, et sa ei pane pahaks, kui sinuga liitun," lausus ta sõbralikult. Polnud vaja kohe alguses kellegagi tülli kiskuda. Tüdruku vastust ootamata sättis Stacia ennast laua taha istuma, kuid õnnetuseks suutis ta selle tegevuse käigus kogemata oma mahlaklaasi ümber ajada, nii et jook lauale valgus.

Phoebe tõstis oma sinised silmad toidult, kui kuulis, et keegi veel tema juurde tuli. Ta ei hakanud sellele tibile samuti midagi vastu ütlema, vaid vaatas teda lihtsalt pilguga, mis võiks justkui tappa. Tavaliselt vaataski ta inimesei nii, jättes endast äärmiselt antisotsiaalse ja külma mulje. Kui aga mahlaklaas ümber läks, Aurora turtsatas. "Ma arvan, et ma tean su nime," lausus ta. "Selleks ei saa olla midagi muud kui Kobakäpp."

Stacia tõstis imestunult pilgu enda joogiklaasilt ning vaatas esimest korda tollele võõrale tšikile otsa. Mitte keegi selles koolis polnud terve nädala jooksul temasse nii negatiivselt suhtunud. See turtsatus ning kobakäpaks nimetamine oli tegelikult üsna lame, aga mis teha, kui mõni kohe peab nii ebasõbralik olema. "Saa endast üle," lausus Stacia sama külmal toonil nagu ennist too võõras. "Ma teen selle korda," lubas ta. Möödunud oli umbes paar minutit, kui Stacia koos lapiga tagasi tuli. Nimelt oli üks lahke sööklatädi talle selle andnud. Koristanud enda tekitatud segaduse ära ja lapi samuti tagasi viinud, oli ta õige pea uuesti laua juures. Toit tahab ju siiski söömist. Tegemist oli taimetoitlastele mõeldud lasanjega, sest liha polnud Stacy juba pikki aastaid puutunud. Mitte pärast seda, kui ta nägi dokumentaalfimi loomadest, kes lõpuks inimeste toidulaual maanduvad.

Kuna Phoebe ei tahtnud kohe oma esimesel päeval Tree Hilli keskkoolis kaklusesse sattuda, ei hakanud ta sellele tibile enam midagi vastu ütlemagi, vaid sõi oma toitu edasi. Hea, et tibi jõudis oma tekitatud segaduse enne ära koristada, kui mahl laua üle ujutab ja süngele tüdrukule ka sülle tilgub. "Wow, muljetavaldav," lausus ta, kui sama tibi jälle tema juures tagasi oli. Ta juba lootis, et jääb üksi sellesse lauda istuma...nii oleks rohkem neiule endale sobinud. "Tavaliselt ei julge keegi enam teist korda minu juurde tagasi istuda."

Stacial võis ju palju raha olla, aga see ei tähendanud, et ta seda mõtlematult laristaks. Miks peaks ta mingi suvalise nähvaja pärast endale uue toidu ostma? Ja kuhu lauda oleks ta siis istunud? Niikuinii suur osa läheduses passivast rahvast juba jõllitas neid. Stacy ei tahtnud näidata ennast mingi argpüksina, kes kohe põgeneb, kui teda halvakspanuga tervitatakse. Tüdruk tahtis juba küsida, mis on muljetavaldav, kuid enne jõudis too sünge tšikk ennast täiendada. "Ei tea, miks peaksin mina kuuluma nende hulka, kes sind pelgavad?" küsis Stacia, hoides meelega pilku oma kooliõe silmadel, et näidata, kui vähe ta seda kahtlast olevust kardab. Tšiki oleku põhjal ei osanud Stacy arvatagi, et tegu võiks olla samuti uue õpilasega. Pigem tundus talle, et see tüdruk on mingi loner, kes ongi kogu aeg üksi ja peletab teisi endast eemale. Populaarsete juures ju ometi istuks keegi.

See oli küll kõige naljakam küsimus, mida Phoebe üldse kunagi kuulnud oli. Kelleks see tibi end peab? "Sest ma olen haige skisofreenik ja seega inimestele ohtlik. Minu läheduses viibimine on surm," vastas ta, hoides tagasi suurt naerupahvakut. Päris lõbus on selle tšikiga natuke möliseda. Sellegipoolest jäi Aurora varsti vait ja otsustas kooliõde mõnda aega ignoreerida. Milleks kohe esimesel päeval oma närve kulutada?

Stacia pööritas tšiki vastuse peale silmi. No midagi veel jaburamat annab välja mõelda. Mingil määral ta juba aimas, et kooliõde peab teda mingiks mõttetuks tibinaks, kes temasugustega üldse suhtlema ei peaks. Tavaolukorras oleks Stacia temast suure kaarega mööda kõndinud, kuna selline sünge rahvas ei tundunud sugugi sõbralik ja oli justkui teisest dimensioonist võrreldes tema kambaga. Praegu aga oli ta uues koolis ja üritas rahva sekka sulanduda. Igasugune tühi mölisemine oli välistatud. Ka Stacy võttis nõuks vait olla, sest mida ta oskaski rohkemat öelda? Näha oli, et teda peeti üleliigseks. Sööb oma toidu ära, jalutab minema ja ongi kõik. Sõnagi lausumata võttis neidis järgmise ampsu oma lasanjest ning teeskles, nagu istuks ta selles lauas üksinda.

Söönud oma toidu lõpuni, ei viitsinud Phoebe kohe lauast tõusta vaid võttis oma teksade taskust zippo, millega ta lihtsalt mängima hakkas. Ta lasi leegil natuke aega põleda ning lihtsalt vaatas seda. Tuli oli tore, kui see just midagi ei süüdanud ja tulekahjut ei tekitanud. Tulipunased huuled kaardunud niigi harva nähtavaks lõbusaks muigeks, lasi Phoebe mitu korda oma vasaku käe nimetissõrmel läbi pisikese leegi liikuda. See isegi ei kõrvetanud, sest sõrm liikus kiirelt.

Ka Stacia sõi vaikides oma toidu lõpuni, kuna tal lihtsalt polnud midagi öelda. Nagunii saaks jälle sõimata. Ja kui ta ühel hetkel enam sõimu taluda ei suuda ning plahvatab... Kellele seda vaja oleks? Võib-olla ruumitäiele rahvale, kes saaksid põnevusega catfighti nautida. "Oi, laps leidis endale mänguasja," kommenteeris Stacia, kui tema pilk tabas lühikeseks hetkeks võõra tšiki zippoga mängimas. Nüüd hakkas talle juba tunduma, et too tegelane ongi mõni psühho või sinnapoole teel. Liiga hilja taipas Stacy, et ta poleks tegelikult pidanud midagi ütlema, vaid hoopis vaikselt uttu tõmbama. See aga oleks temast jällegi argpüksliku mulje jätnud. Kuna ta seda viimast aga ei soovinud, jäi ka Stacy paigale.

Phoebe turtsatas. "Tead, mine laki küüsi." kähvas ta vastu ning jõi oma klaasist veel viimase tilga mahla ära. Kauemaks ta igatahes enam sööklasse ei jää ja nüüd loodab Phoebs südamest, et ta selle tüütu tibiga koos samades tundides pole. Mahlaklaas tühi, korjas Aurora oma nõud kokku ja ajas end lauast püsti.

Stacia kehitas õlgu, sest tema küll ei saanud aru, mida jälle valesti oli öelnud. Ja tema küüntel polnud samuti midagi viga. Ilusat roosakat tooni olid need praegu. Noh, ega roosa vist sellistele kahtlastele tšikkidele väga peale ei läinud. Pigem ikka must, aga sellist värvi küünelakki Stacyl üldse polnudki. "Kuhu sul nüüd nii kiire on? Nurga taha suitsu tegema?" päris Stacia, kui oli ennast samuti püsti ajanud. Mida seal ikka enam istuda. Igatahes ei hakanud ta enam sõbralikkust isegi teesklema, vaid suhtus kooliõesse täpselt samamoodi, nagu too temassegi. Stacy ju polnud see, kes ülbitsema hakkas, vaid seda tegi ikka tanksaabaste omanik.

What the fuck? Muidugi oli Phoebel plaanis nüüd suitsule minna ja ta ei kavatsenudki seda tibi eest varjata. "Jah, tuled ka?" küsis ta vastu. "Äkki aitab sellest kuradi kisklemisest. Ma olin ju ise sinuga nii nõme." Aurora ei suutnud uskuda, et tema suust nüüd äkki need sõnad tulevad. Talle ei meeldi ju Stacia-sugused, miks ta peaks tahtma nendega sõbrustada? Samas oli alles esimene päev ja ehk polegi see tšikk nii hull?

Stacial vajus piltlikult öeldes suu ammuli, kui ta kuulis, mida tšikk ütles. Aitab kisklemisest? Ei tea kes oli see, kes kogu jama üldse algatas ja mingi õnnetu mahlaklaasi pärast mölisema kukkus? Tundus aga, et mingis mõttes olid need kaks isegi samal nõul. Ka Stacy ei soovinud mingit tüli üles keerutama hakata. "Jah, miks ka mitte. Ma olen valmis selle väikese vahejuhtumi ära unustama," sai ta pärast mõnigast kaalumist öeldud. Ta ei olnud juba mõnda aega suitsetanud, aga see ei tähendanud, et ei võiks jälle natuke tõmmata. Siiski lootis tüdruk, et talle ei pakuta kanepit, kuna kooli territooriumil viibides poleks see hea mõte. Väljaspool kooli on muidugi hoopis teine lugu. Kuna neidis oli juba kursis sellega, kus niinimetatud suitsunurgake koolis asub, hakkas ta juba ees kõndima.

Hmmm...jah, see kisakooripliks võis isegi üsna normaalne tunduda, kuid Phoebs ei osanud arvatagi, et tema ka suitsetab. Ta järgnes beibele ning varsti olid need kaks katusel. See oli ju põhimõtteliselt üks neist kohtadest, kus paljud ka suitsul käisid. Otsinud välja oma suitsupaki, ulatas ta selle kõigepealt Staciale ja siis võttis pani ka ise pläru ette, mille kohe põlema süütas.