Sucks to be me

Gossip Corneris sisalduv informatisoon oli meheni jõudnud umbestäpselt päev hiljem, seega kui mehe esimene reaktsioon oleks olnud muidu koheselt Oliviaga ühenduse võtmine, otsustas Nathaniel sellega veidi hiljem tegeleda. GC avaldamisest oli mõni päev möödas kui Nate'il õnnestus Oliviat näha. Noormees märkas neidist laua ääres söömas ning ilma mingi kahtluseta istus Nathaniel laua äärde. "Hei," alustas noormees vestlust, justkui vahepeal poleks mitte midagi juhtunud. Ta ei teadnud, kuidas täpselt teemat üles võtta, kuna Nate'i teema oli vaevalt ainus, mis Oliviat GC puhul häiris.

Liv istus lõunalauas ja lõpetas enda kanasalatit, mis ta oli ostnud. Tegelikult tüdrukul eriti isu ei olnud, aga parem midagi süüa kui pärast kokku kukkuda. Kuulnud Nathanieli tervitust, viis neiu silmad laualt poisile. "Hei," sõnas ta täiesti emotsioonitult. Sienna oli pettunud nii endas kui noormehes. "Oli siis Rebekah'ga tore olla?" küsis tüdruk.

Kui Nate oli sunnitud tegema valiku Beka ning Olivia vahel, oli noormees otsustanud Rebekah'i kasuks. Ometigi tundus hetkel nii keeruline öelda seda Liv'ile ning küsimuse peale Nate vaikis veidi. Ta polnud arvestanud, et Olivia selle teema nii otsekoheselt käsile võtab. "Anna andeks," ütles noormees seejärel, viies oma tumedate silmade pilgu Oliviale. Need kaks sõna võisid tunduda tähtsusetud, kuid see oli esimene kord kui Nathaniel millegi eest kelleltki andeks palus pärast tema õe surma. "Mul tõesti on kahju, et see niiviisi välja tuli," lausus Nathaniel. Kurat küll! Kuidas Nathaniel oli suutnud nii lolli olukorda sattuda? Ta ju teadis, et see ei saa mitte millegi heani välja viia. "Kui see midagigi aitab, siis see asi ei olnud tahtlik või plaanitud. Üks asi viis lihtsalt teiseni ja nii see läks," rääkis noormees ausalt, viies oma tumedate silmade pilgu uuesti Oliviale.

Liv puuris enda silmadega noormehe omi. "Ah et siis mõtled peaga, kui oled reaalselt mingisuguse jama kokku keeranud, aga kuni keegi ei tea, siis hey, let's fuck!" lausus Sienna ja lõpetas söömise. Tal ei olnud enam isu. Pooltühja karbi prügikasti visanud, istus neiu tagasi enda kohale. "Ma ei tea, miks ma sinuga üldse praegu räägin," raputas Olivia pead. Ta ei tahtnud kutti näha, aga kahjuks olid neil mõned tunnid koos.

Noormees teadis, et Olivial on õigus, kuid ta ei saanud seda ju ometigi tunnistada. "See ei olnud ju nii!" lausus Nathaniel veidi valjemalt kui ta oli plaaninud, justkui aitaks see mehel paremini end õigustada. "Sa tõesti meeldisid mulle, kuid samal ajal meeldis mulle ka Bekah. Ja nagu ma ütlesin, üks asi viis teiseni ja lõpuks kogu see värk viis siis sellise olukorrani," seletas Nathaniel, arvates, et see justkui õigustab kõike. "Kui ma olin koos sinuga, siis Beka ununes ja kui ma olin koos Bekaga, siis vajusid sina kuhugi aju tagumisse osasse. Lihtne," rääkis Nate.

"Kuidas see siis oli?" uuris Olivia. Kuulnud viimast "loogikat" oli suutnud neiu enda kõrvu uskuda. "Lihtne? Tead, mis on lihtne? Lihtne on tõmmata ringi ja loota, et asjad ei tule välja. Kui tulevad või noh, tulid, siis on vaja hakata vabandusi välja mõtlema. Let's face it, ma ei meeldinud sulle, pigem järjekordne väljakutse, mis ebaõnnestus, sest ma ei roni kohe kutiga voodisse," lisas neiu ärritunult. Ta tahtis Nathanielile ühte korralikku kõrvakiilu virutada.

Nathaniel oli arvanud, et nad suudavad seda asja enam vähem rahulikult arutada, kuid ilmselgelt mitte. Olivia ärritumine ajas omakorda ka Nathanieli närvi. Ta ju palus vabandust, mida Olivia veel ootas? Et Nathaniel langeb põlvili ta ette ning anub tema andestust? Seda polnud mehel vähimatki plaani teha. Tal oli siiski mingisugune eneseaustus ka alles. "Tõsi. Sa olidki väljakutse ning seda sellel lihtsal põhjusel, et paremaks sa ju ei kõlbagi," nähvas Nathaniel. "Ootad justkui printsi valgel hobusel ning suprise-suprise, teda ei tule!" jätkas noormees ärritunult. "Praegu võid sa ju õnnelik olla, et ma sind voodisse ei saanud, aga kjui sa oled 50-ne ja endiselt süütu, siis sa kahetsed seda, kullake," rääkis Nathaniel, pilk Oliviale suunatud.

Olivia ei tahtnud isegi vabandust, ta soovis, et Nate enam ei suhtleks temaga. Kuulnud järgnevat, virutaski tüdruk Nathanielile ühe kõrvakiilu. "Ma olen palju paremat väärt, kui sinusugune ärahellitatud võsuke, kellel on tõsised probleemid enda egoga. Kui Rebekah peakski sind endale võtma, siis ma tunnen talle kaasa," sisitas tüdruk. Ta oli vahepeal püsti tõusnud, kuid nüüd istus jälle maha, silmad vesised. Kuradi idioot selline! Rikkus juba Tree Hilli ka Sienna jaoks ära.

Nathanielile ei tulnudki kõrvakiil just erilise üllatusena, arvestades seda, et Olivia oli teda varasemalt juba korra löönud. Siiski mees hõõrus kergelt seda kohta ning vaatas neidisele otsa. "Ja sa lööd nagu mingi väike plika. Tundub, et emme ja issi ei ole lapsele õpetanud, kuidas lüüa. Oihh.. Aga sul ju polegi enam emmet ja issit. Läks meelest," lausus Nate, näol isegi kergelt lõbus muie mänglemas. "Peaksid kasuisale ikka õpetama, et relvad ei ole mänguasjad. Iseasi muidugi, kas teil jääb voodimängude kõrvalt selleks aega. Miks muidu sa mulle ei oleksid öelnud," lausus Nathaniel. Oleks noormees hetkel veidigi mõelnud, oleks ta aru saanud, kui hullult ta hetkel piire ületas. Mõtlemine oli hetkel teisejärguline ning Nathaniel üritas leida midagi, mis neidist võimalikult palju haavaks, olgugi et noormees ei teadnud, miks ta seda täpselt tahab teha. "Jaah.. Hakka nutma, leiad äkki siis mõne nunna, kes sind lohutaks."

Livia silmadest hakkasid pisarad voolama, midagi nii valusat ei olnud ta vist iialgi kuulnud, isegi Inglismaal oldi pigem vaid, kui hakati norima. "Fuck. You," sisitas tüdruk ja läks ühe teise lõunalaua juurde, kus kedagi ei olnud ning istus sinna ja pani pea kätele, üritades hingata rahulikult, et mitte lasta sellisel sitapeal endale paanikahoogu tekitada. Sienna ei saanud aru, mis ta oli teinud, et teenida sellised valusad sõnad kellegi võõra poolt. Fuck all of you!

Nate ootas muigega neidise reaktsiooni ja kui Olivia teise laua äärde istus, siis noormees isegi turtsatas kergelt. Kui vaid Nate oleks aru andnud, mida ta teeb hetkel. "Enjoy your life, until you have one. Su emal ju enam ei ole," lausus Nathaniel ning keeras end lõbusalt ümber, hakates seejärel kooli poole uuesti minema. Yeaahh.. Oliviaga polnud vist võimalik enam ära leppida.

Liv lihtsalt istus seal ja suutis varsti pisut rahuneda. Mõne aja pärast käis kell, mis kutsus õpilased tundi, aga neiu ainult istus. Vihma hakkas tibutama, mis sobis hetkel just meeleoluga kokku.
OT:Lõpp