Please don't stop the rain

Tüdruk oli just lõunapausi ajal rääkinud Nathaniga, mis lõppes sellega, et kell käis tundi ja Olivia jäi pingile istuma, kuigi tal oli meeletult külm. Siennal polnud mitte mingit tahtmist minna Nathanieliga samasse tundi ja üritada seal kuidagi keskenduda, pigem puududa viimastest tundidest, täna oli niigi lühem päev, sest üks õpetajatest oli mingisugusel koolitusel ja tema pidi Oliviale 2 viimast tundi andma. Väljas oli meeletu tuul ja vaikselt hakkas vihma tibutama, mida muud oktoobrist oodatagi. Liv oli enda peale ülimalt pahane, kuidas ta suutis nii loll olla ja sellise kutiga tegemist teha? Kooli algus oli ikka "hästi" läinud. GC meenus ka ja juba otsis tüdruk taskust välja paki pabertaskurätikutega, millest ta ühe välja sikutas ja sellega mõne üksiku tekkinud pisara ära kuivatas. See veel puudu, et GC hakkab mõnda veel nõmedamat juttu temast tervele koolile võimendama.

SPOILER: Click to show

Kuigi koolitoidul polnud viga, eelistas Kaleph siiski oma lõunat süüa väljaspool kooli. Koolist mitte väga kaugel oli üks nunnu kohvik, kus tehti suurepärast sööki ja hinnad olid ka normaalsed, nii et kui vahetund läbi sai, tõmbas mees oma mantli selga, võttis rahakoti ja suundus koolimajast välja, et oma maitsvat lõunat nautima minna, kui ta poolel teel parklani ühte õpilast pingil istumas nägi. Tund käib ju... "Tund on juba alanud, sa peaksid tunnis olema," lausus mees, naeratus nagu tellitult näol, kui tüdruku poole astus, ning tundis selle alles siis ära. Olivia. Pühib silmi. "Miss Lockwood, kas midagi juhtus?" päris ta pingile istudes. Söök võib oodata.

SPOILER: Click to show

Ilma relvavööta, ofc

Liv kuulis, kuidas keegi teda kõnetas, kuid hääl ja briti aktsent reetsid kohe ära, kellega tegu. "Ei, kõik on friggin lilleline ja vikerkaari täis," vastas tüdruk ja hakkas küünega kraapima lauapinda, et mitte Kalephile otsa vaadata. Veider, kui hästi ta sai läbi ühe õpetajaga/huvijuhiga. Sienna soovis praegu olla enda korteris, istuda diivanil pleedi sees ja juua liiga magusaks tehtud teed.

Muidugi ei jäänud talle kahe silma vahele, et esiteks sadas ja teiseks oli seal Olivia, ilmaga suurepäraselt mittesobiv särgike seljas. Pikemalt mõtlemata, džentelmen, nagu ta oli, tõusis Kaleph pingilt, ajas oma pika mantli seljast ja sättis selle neiu õlgadele. Pole vaja, et Olivia haigestub. Istunud tagasi pingile, pööras mees taas oma silmad neiule. "Ehk sa räägid mulle, mis sind vaevab?" palus ta. Kui õpilane tahab muidugi, ta ei sunni mitte kedagi.

Tüdruk tundis midagi sooja ja mõnusalt lõhnavat enda õlgadel ning pööras pea hetkeks mehe poole. "Aitäh," sõnas Liv, hakkamata tagasi ajama, et tal on soe, sest ei olnud. "Mis mind ikka vaevab, usaldasin totaalselt valesid inimesi ja sain ise nüüd tagajärge näha," alustas Sienna enda jutuga ebamääraselt. Ta tõesti lootis, et on Nathanieli näol leidnud ühe õpilase, kellele saab kõigest rääkida, aga tüdruk pidi pettuma.

Kaleph kuulas vaikides, eirates tibutavat vihma. "Nii," julgustas ta neidu jätkama, kui seal midagi jätkata on. Jahe oli küll, nüüd tundis ta seda suurepäraselt, kui soe mantel enam õlgadel polnud. Tore oleks, kui vihma rohkem sadama ei hakkaks.

Sienna näris õrnalt alahuult ja vahtis üsna tühja pilguga lauda enda ees. "Ma usaldasin ühte kahepalgelist noormeest, kellel on tüdrukuid jalaga segada," rääkis tüdruk edasi. Ta tundis end ikka nii lolli ja rumalana, et võttis Nathanieli sõnu tõsiselt. Üks pisar leidis jälle tee põsele ja Liv pühkis selle kiirelt ära. Ta ei tahtnud nutta, aga ometi seda ta tegi.

"Selliste pärast pole mõtet nutta," püüdis Kaleph neidu lohutada, kui märkas, et see jälle nägu pühib. "Selline käitumine, nagu sa kirjeldasid, näitab ebakindlust. Nad võivad väita, et teavad, mida tahavad, aga selline valimine ei näita muud kui teadmatust omaenda soovide osas. Sina ole neist üle, näita, et sina tead, mida tahad. See lööb kõige paremini rivist välja." Rääkides naasis naeratus mehe näole.

"Ma tean," pomises tüdruk. Ta hingas sügavalt sisse-välja ning otsustas, et täna enam tundidesse ei lähe(kirjandus ja füüsika), aga homme käitub nagu ei tunnekski Nathanieli. Douchebag selline. "Ma kujutan ette, et see on juba....Halenaljakas, kuidas ma muudkui sinu...Teie abi palun, aga te olete praegu ainus inimene siit linnast, keda ma usaldan," vaatas Sienna vesiste silmadega Kalephi poole.

Kaleph turtsatas. "Kaugeltki mitte. Mina teeksin samamoodi, kui oleksin uues ja võõras kohas, ainsaks tutvuseks keegi minevikust," sõnas ta lahkelt. Tegelikult mitte, seda ei teinud ta ju siingi, kuigi ei teadnud siit mitte kedagi - asus kohe suhtlema ja maad uurima. Aga Olivia ei pidanud seda teadma. Vaevalt et neiu nii julge oli kui tema. Seda, et neiu teda usaldas, oli hea kuulda. Nii et GC tehtud kahju polnudki nii suur, nagu ta arvanud oli.

Liv tõusis pingilt ja võttis sooja mantli enda õlgadelt. "Enne, kui sa täiesti märjaks saad," lausus neiu ja ulatas riideeseme tagasi Kalephile. "Ma loodan, et sellest ei tule suuremat jama, aga mulle tänaseks koolist aitab," lisas Sienna. Ta plaanis jalutada koju ja seal natuke magada või vaadata internetist filme, et mõtted eemale saada. Õhtu poole jõudis ta äkki veel siis õppida ka normaalselt.

Hetke viivitanud, võttis Kaleph mantli vastu, eirates seekord fakti, et neiu teda sinatas, kuigi ta õpilastelt teistsugust suhtumist eeldas. "Ma soovitan sul kooliõe juurest läbi minna ja öelda, et sul kõht valutab ja et sa tahad koju minna," soovitas mees püsti tõustes, et mantel taas selga tõmmata. See oli soe. Karta on jah. "Üldiselt laseb miss Griffin sellise vabandusega tüdrukuid ära küll." Ta turtsatas. "Aga palun ära kellelegi ütle, et just mina sellise soovituse andsin."

"Saab tehtud," noogutas tüdruk ja jäi mõtlema, kes miss Griffin on. Ta oli kuulnud ühest Beyerist või millestki sellelaadsest, aga ilmselt oli inimesi rohkem kui üks. "Ei ütle," lubas Sienna naeratusega ja avastas, et tuju oli kõvasti paranenud. Livia otsustas, et nüüd üritab paar kuud ainult koolile, tööle ja trennile keskenduda. Tüdruk võttis suuna kooliukse poole, et käia arsti juures vabastust küsimas. "Head aega," sõnas ta veel huvijuhile.

Kaleph noogutas kergelt. "Head aega - ja pea püsti!" sõnas ta julgustava naeratuse saatel, kui mantlihõlmad koomale tõmbas ning väljapääsu poole pöördus, et oma lõunasööki jahtima minna. Ja jälle on kasulik oldud.

OT: läbi