Hi, Joe! :)

Saanud sõnumi, et Joe on Tree Hillis ja tahab kokku saada, viskas Rebekah mantli selga ja hakkas Westside'i poole minema. Ta jõudis Rivercourtile pisut varem kui kokku lepitud ja seega võttis ta eemal pingil istet, olles isegi elevil, sest tüdruk polnud Joe'd juba päris pikka aega näinud.

OT: Kinni.

Joe oli jällegi NY-st tagasi kodus ja otsustas vanade sõprade-sõbrannadega pisut jälle näost-näkku suhelda. Ta saatis Rebekahile SMSi ja oli varsti Rivercourtil, kus nägi tumedapäist sõbrannat. "Heei!" venitas mees ja kallistas neiut, kes oli täitsa naiseks muutunud.

Rebekah kallistas Joe'd vastu. "Heeeey," ütles ta sama rõõmsalt ja jäi siis kutti hetkeks silmitsema. Ta ei olnud palju muutunud ja kui oligi, siis ainult kenamaks. Mees oli saanud ka Josephist. "Kuule Joe, see ei ole aus, et sa kogu aeg aina hotimaks lähed," lausus neidis muiates. "Tead, et võin armuda veel niimoodi." Öelnud need sõnad, hakkas ta naerma ja silmitses hetkeks korvirõngast. Huvitav, kas Joe palli võttis kaasa?

"Vaata, kes räägib," muigas Joseph. "Kuidas sul siis läinud on?" uuris mees huviga. Ta enda elu oli päris kiireks muutunud, aga Joe üritas hoida end kahe jalaga maa eal ja hoida aega ka lähedaste jaoks. Joseph ei soovinud nendest kaugeneda vaid mõne kuuga.

Rebekah naeris lõbusalt ja pööras oma pruunid silmad taas Joe omadele. "Mul läheb väga hästi," lausus ta. "Midagi väga negatiivset, mis rivist välja lööks, pole olnudki ja see on ainult hea. Tore on sind ka üle pika aja näha," seletas neidis. "Ja kuidas sul endal?" uuris Lauren.

"Mul läheb, ei taha küll egoistlik olla või midagi, aga suurepäraselt. Mu suurim unistus on täitumas ja see on lihtsalt...Imeline," rääkis Joe, silmad peas säramas. "Varsti tuleb Tree Hillis kontsert, ma loodan, et sa oled ka kohal," naeratas noormees. Ta ei suutnud ära oodata, kui saab enda kodukohas esineda.

Rebekah näole ilmus samuti lai naeratus, kui Joe rääkis, kuidas tal läheb. Juba noormehe nägu tegi neiule nalja. Nagu laps, kes jõulude ajal saab kingituse, mida ta ammu juba tahtnud oli. "Sebi mulle priipääse ja ma olen kohal," lausus neidis ning võttis taskust nätsupaki. "Nätsu?" pakkus ta ka noormehele, kui oli ise juba ühe võtnud ja suhu pistnud.

"Too üritus on kõigile tasuta, plaadiesitlus ikkagi," vastas mees naeratades. "Ei aitäh," keeldus Joseph pearaputusega. "Aga kuhu sa edasi tahad liikuda?" küsis Joe. Õues oli üpris jahe, parem oli kuhugi siseruumi ümber kolida. Mõni kohvik, Josephi korter või siis pubi. GPB oli ka alati võimalus.

Bekah oli just ise sedasama küsimas. Huvitav, kas Joe'l oli täna terve õhtu vaba? Lõbutseda võiks ju alati. "Lähme lõbutseme kuskil...kui sul on muidugi terve päev minu jaoks aega," vastas ta noormehe küsimusele. Ta polnud Joe'd ikkagi päris kaua aega näinud ja loomulikult tahaks tüdruk temaga rohkem aega veeta. Nad on ju kogu aeg hästi läbi saanud.

"Ja kus see "kuskil" on?" uuris Joseph. "On jah, Lizziel oli täna mingi asi Jessicaga ja nad tulevad alles 11 ajal koju," rääkis mees. Neil oli siis 4-5 tundi aega vanu aegu meenutada ja uusi mälestusi tekitada. Joe ei teadnud, kuhu Bekah minna tahtis ja ootas seetõttu vastust.

Bekah mõtles hetke ja vaatas siis, pruunid silmad säramas, Joe'le otsa. "Teeme nii, et me lähme sinu juurde, ma teen meile pannkooke ja siis oleme mõnda aega seal. Ja pärast lähme näiteks vaatame, kas kuskil mingit pidu ka saab. Sobib?" rääkis neidis oma mõtetest. Oleks muidugi saanud ka Rebekah juurde minna, aga Joe kodu jäi praegu lihtsalt lähemale. Pealegi võib see pannkoogitegu juba iseenesest päris lõbus olla.

"Okei, minu pleiss ja sinu pannkoogid," noogutas Joseph. Ta võttis suuna enda korteri poole, mis asus üsna lähedal. "Kuidas siis kool edeneb?" tahtis mees teada. Õnneks oli ta ise sellest ikkest pääsenud ja sai elada nüüd nii nagu soovis. Kooliaeg oli ka tore, aga seda ei andnud võrrelda praeguse elukorraldusega.

Bekah kõndis Joe kõrval ning tõmbas käed dressipluusi varrukatesse, sest oli juba tõesti jahe ning ei puudnud palju sellest, et tüdrukul külm hakkaks. "Sinu jaoks on see igav, sest sa tead, et ma midagi muud peale A-de ei saagi," vastas tüdruk muiates. See oli kogu aeg nii olnud, aga seda kergem on Bekah'l endal, et ta niivõrd lahtise peaga on ja kõike justkui lennult haarab. Suure tõenäosusega lõpetab neidis veel kullaga. "Ma kadestan ikkagi sind, et sina ei pea kannatama õpetajaid, kes mingeid lisamaterjale veel pähe üritavad määrida. See muutub juba väga ahistavaks...olla tutor ja samal ajal tegeleda veel tantsimise ning kisakooriga pole üldse naljaasi, aga mõni õpetaja ei taha sellest aru saada. Õnneks ajast mul veel puudu ei jää," seletas Lauren.