The best coffee in town

Viimased kaks kuud oli Chadil väga kiire olnud. Näiteks pidi ta sügisest uuesti ülikoolis käima hakkama ega saanud niisama kodus logeleda. Kõik vabad momendid pühendas ta aga oma tüdruksõbrale, kellega nad jälle koos olid. Nii juhtuski see, mida Chad kartnud oli - ta ei veetnud piisavalt aega oma sõpradega. Kui noormees ise ka lõpuks sellele arusaamisele jõudis, otsustas ta loomulikult enda viga parandada.

Kell oli kuskil kümne minuti minuti pärast üks saamas, kui Kevin juba Port City Javas istus, akna lähedal asuva laua peal aurav kohvitass. Täpselt kella üheks olid nad Jilliga seal kohtumise kokku leppinud. Seljas kandis tüüp musta nahktagi, selle all halli t-särki, jalas tumehalle teksaseid ning musta värvi tänavajalatseid. Jaki oli ta asetanud tooli seljatoele, sest ruumis oli päris soe, mida ei saanud just väljas valitseva ilma kohta öelda. Võtnud enda kohvist väikese lonksu, pööras kutt pilgu aknast välja, jälgides inimesi, kes eemalt mööda jalutasid.

OT: Jill

Kui Port City Java välisukse küljes olev kelluke taas selle heliseva kõla kuuldavale tõi, astus Michelle kohvikusse siis, suul temale omane särav naeratus. Ta hoidis telefoni enda kõrva ääres ning rääkis enda vanema venna Ianiga. Jäänud hetkeks kohvikusse seisma, lasi ta enda rohelistel silmadel üle ruumi libiseda, et leida üles see tuttav nägu. Ja seal ta istuski. Täiesti olemas. Tüdruk võttis suuna Chadi poole, viibates talle juba eemalt enda vaba käega. Jõudnud lauani, tõstis ta nimetissõrme üles, andes justkui märku, et üks moment. "Nii," hingas näitsik sügavalt välja, kui kõne lõpetanud oli ja mobiili enda kotti pani, "esiteks on mul hea meel sind näha." Ta asetas enda koti vabale toolile ning kallistas noormeest tervituseks. Pärast seda eemaldas neidis enda peakatte ja mantli ning pani need samale toolile, kuhu ta hetk tagasi enda koti oli asetanud. "Mul on tunne, et sul läheb hästi ja sul on palju, millest rääkida," sõnas Jill, istudes laua taha, jäädes nüüd poisile uudishimuliku pilguga otsa vaatama.

SPOILER: Click to show

Chad ei jõudnud enda kohviga veel poole pealegi, kui Jill juba kohale jõudis. Peaks mainima, et mõnele oli ikka täpsust antud, samas kui Chadil ainult kaks võimalust oli: ta jõuab kas liiga vara või liiga hilja. Täna kehtis õnneks see esimene variant. Nähes, et tüdruk telefoniga rääkis, püsis Kevin loomulikult vait ja ootas kenasti, kuni Jill enda kõne lõpetatud sai. "Poisid helistavad juba?" küsis ta lõbusal toonil. Kust pidi Chad teadma, et näitsik enda vennaga rääkis? Tema ju haarab alati kinni esimesest mõttest, mis pähe tuleb. "Minul on samuti hea meel sind näha," lisas ta, "anna andeks, et ma varem ühendust ei võtnud, aga mul on tõesti üsna kiire olnud." Muidugi mäletas Chad veel väga hästi, mida kõike nad kunagi teha lubasid. "Ei saa tõesti väita, et mu elul praegu midagi viga oleks. Sa oled vist isegi üht-teist kuulnud," lausus kutt korraks kulmu kergitades ja rüüpas oma kohvi.

"Jah, muidugi," noogutas tüdruk alguses täiesti tõsisel ilmel, "eih...tegelikult vanem vend kontrollis, kuidas kodus asjad on," muigas Michelle. Vaevalt oli tüdruk jõudnud noormehe juttu kuulama hakata, kui kohale ilmus teenindaja. Serah mõtles hetke ning tellis endale siis apelsinitee ja ühe hiljuti menüüsse lisatus apelsini-ruumikoogi. "Pole hullu. Mul endalgi kooliga palju tegemist," lausus Jill sõbralikult naeratades kui teenindaja ära kadus. Lõpuklass siiski. Tegemis oli oi kui palju. "Noh, eks sellises väikeses linnas olen ma ikka ühtteist kuulnud, aga ma arvan, et parem oleks seda sinu suust kuulda," sõnas näitsik ning tänas siis teenindajat, kes taas kohale oli tulnud ja tüdruku tellimuse lauale asetas.

"Häh... ma juba lootsin, et saan midagi mahlakat kuulda," muigas Chad, kuid muutis oma näoilme seejärel tõsiseks tagasi, kuna neidisele ei pruugi see üldsegi nii naljakana tunduda kui temale. "Et siis ikka veel ei leidu Tree Hillis kutti, kes suudaks sinu südame vallutada?" küsis ta. Päris kindel ei saanud ju olla, sest tõsiselt rääkinud polnud nad teineteisega juba üsna pikka aega, kui juhuslikud tänaval kohtumised ja teretamised välja jätta. "Õige jah. Viimasel aastal on veel eriti raske," nõustus Chad neidise öelduga. Kõik need tulevased eksamid ja ülikoolide valimised saavad nii mõnelegi lõpetajale suureks stressiallikaks. "Noh, mäletad ju seda korda, kui ma sulle purjus peaga keset ööd helistasin ja endale Wilmigtoni sillale järele kutsusin?" alustas Chad, hoides tagasi muiet, mis talle sel hetkel peale hakkas tulema. "Viis päeva hiljem sain Annaga kõik selgeks räägitud ja nüüd oleme jälle koos." Teise lause kolm viimast sõna tõid kerge naeratuse Kevini suule, ega ta ei üritanudki seda varjata.

"Looda sa...," muigas tüdruk, "kuigi ma ei ütleks, et sellist kutti ei leidu Tree Hillis." Tüdruk ei mõelnud küll nende sõnadega, et tal keegi silmapiiril oleks, aga lihtsalt seda, et keegi kindlasti kuskil olemas on, kellest võiks saada tüdrukule sobiv kaaslane. "Mnjah...aga ega selle vastu midagi teha ei saa. Tuleb lihtsalt üle elada," kehitas näitsik enda õlgu. Tuleb võtta üks päev korraga ja mitte liiga kaugele ette mõelda. Nii hirmutad end juba tulevate asjadega ära. Ja see ainult tekitab stressi. "Hmm....seda on raske mitte mäletada," turtsatas Serah ning võttis tassi enda käte vahele, rüübates sealt paar lonksu. Täitsa tuline oli, aga maitses hästi. "Mul on hea meel. On näha, et sa oled õnnelik," muigas Jill, silmitsedes Chadi enda roheliste silmadega, "ehk avaneb mul ka kunagi võimalus temaga kohtuda." Tüdruk lootis, et Anna on see õige ja ta ei tee noormehel enam niimoodi haiget. Tollel õhtul oli Chadi lihtsalt valus vaadat ja Michelle ei tahaks teda kunagi enam sellises olekus näha.

"Otsi aga otsi. Küll ta ennast ühel päeval ka ilmutab," jäi Chad positiivseks. Siinne valik polnud ehk tõesti nii suur nagu mõnes NY või LA-sarnases linnas, aga väärt suhtematerjali oli kindlasti liikvel, kui silmad ilusasti lahti hoida. "Sina saad ju hakkama. Kõik teavad, kui hästi sul koolis läheb," muigas noormees, kui Jill millegi üleelamisest rääkima hakkas. Muidugi oli kehtis enamasti ka tarkadele inimestele selline tõde, et kooliskäimine ei kuulu just meeldivate kohustuste hulka. Olgem ausad, pealesunnitud asjad ei saagi meeldida. "Mul on siiani selle juhtumi pärast piinlik, aga mis tehtud, see tehtud," lausus kutt lõbusalt. Mingis mõttes oli isegi hea, et kõik nii lõppes. Vastasel juhul võinuks ta ehk millegi veel hullemaga hakkama saada... "Jah, kõik ütlevad seda. Nagu oleks kõik mulle näkku kirjutatud." Chadi näoilmed rääkisid juba ise, mida ta parajasti tundis ning vähestel oli sellest arusaamisega raskusi. "Küll sa teda ühel päeval ikka näed," arvas Kevin. Noh, kuskil näinud oli Jill teda nagunii, aga rääkinud ilmselt mitte. "Näiteks oleksid sa võinud Milena sünnipäevale tulla, mida me oktoobri alguses tähistasime. Peaaegu terve linn oli kohal," lisas ta. Samas polnud tüüp sada protsenti kindel, kas näitsik kutse ikka sai, kuna tema ise nendega ei tegelenud ja võib-olla unustas see tuisupea Millie neidisele kutse saata, kuigi Chad oli seda õele maininud.

"Ei otsi ma kedagi. Kui tuleb siis tuleb," suhtus tüdruk asjassse vägagi muretult ja lõbusalt. Ta ei leidnud põhjust suhtesse kiirustamiseks. Ka ei kavatse käia ta suvaliste kuttidega mõttega, et ehk veab ja leiab selle õige. "Aitäh," lausus Michelle, leides, et see on hetkel ilmselt ainuke sõna, mida ta sellisele lausele vastata oskab. Pealegi oli see viisakas. Mis puutus koolis käimisse, siis tüdrukul ei ole otsesel selle vastu midagi. Talle meeldib. "Sul ei peaks piinlik olema. Mul on hea meel, et sa mulle helistasid ja selle asemel mitte midagi lolli ei teinud. Teinekord kui sul mõni jama on, siis tead, et võid kohe minule helistada....ma mõtlen enne baari külastamist. Mu käsi valutas sinus tassimisest pärast veel mitu päeva," muigas Jill, olles täna eriti rõõmsas ja positiivses tujus. Aga on põhjust ka. Ta saab üle pika aja jälle Chadiga rääkida. Poisist oli saanud näitsikule hea sõber. "Mitte nagu vaid ongi," täpsustas Serah. Ilmselt on kõigil armunutel selline pilk. "Noh, ma ei ole eriline peo inimene ja sa tead seda. Pealegi kui ma ei eksi siis olin ma sellel päeval üldse linnast väljas," lausus tüdruk ning haaras siis laualt lusika, millega hakkas vaikselt koogist väikseid tükke võtma.

"Olgu. Eks sa muidugi ise tead kõige paremini, mida teha. Aga kui sul peaks mingeid nõuandeid vaja minema, siis olen valmis neid lahkelt jagama. Ma mõtlen, et... kui mõni tüüp sulle meeldima hakkab, aga sa talle läheneda ei julge..." hakkas Chad elavalt seletama, aga kui talle kohale jõudis, kui nõmedalt see jutt kõlas, jäi kutt vait. Vot see oli küll piinlik. "Mitte et ma ei usuks, et sa ise hakkama saad. Läksin pisut hoogu," lisas ta, enne kui iseenda eelnevate sõnade üle naerma hakkas. Kui Jill talle 'aitäh' ütles, Kev ainult noogutas, kuna midagi asjalikumat oli raske selle peale öelda. "Tõsi? Sa isegi ei maininud tol korral oma kätt," lausus noormees, jäädes korraks Jillile otsa vaatama. "Ma pigem loodaksin, et järgmist korda ei tulegi," pakkus kutt. Ta ei sooviks enam kunagi midagi taolist läbi elada. Loomulikult oli ka Chad täna heas tujus, sest lisaks sellele, et tema armuelu paigas oli, sai ta viimaks kokku ühega enda sõpradest. Ja muidugi ei jää Jill viimaseks inimeseks, kellega koos hängida. Armuelu ega ka mitte ülikool pole mingi vabandus enda sõprade ignoreerimiseks. "Sa kõlad, nagu oleksid minu pupillid südamekujulised," muigas Chad. Loodetavasti nii hull see asi ka nüüd polnud. "Olgu-olgu. Kuna tegu oli kõigest mu õekesega, siis läheb see vabandus arvesse. Aga minu sünnipäeva sa küll üle ei lase. Pea meeles, 14. detsember," sõnas noormees lõbusalt. Mingit suurt pidu tal plaanis ei olnud, aga väike istumine paari sõbraga tuleks ehk kõne alla küll.

Kuulates Chadi juttu, läksid tüdruku silmad aina suuremaks ning tema huulile kerkis aina suurem muie, mis viimaks turtsatuseks üle läks. Kas ta tundus tõesti meeste teemas nii rumal? Ju siis. Kui tüüp midagi vabanduse sarnast kuuldavale tõi, hakkas Michelle viimaks naerma. "Vabandust, see kõlasn natuke...veidralt. Huh, emm...ma tänan sind selle lahke ettepaneku eest. Kui mul peaks probleeme tekima eks ma võtan siis ühendust," sõnas Serah, kui oli enda naermisest üle saanud ja Chadile natukenegi tõsisemalt otsa suutis vaadata. Armas, et ta tüdruku armuelu üle muret tunneb. "Polnud midagi, mida ma välja ei kannataks. Kui vaadata sinu olukorda tol korral, siis ma kahtlen, kas see oleks midagi muutnud, kui ma enda käe üle vingunud oleksin. Pealegi hakkas valu alles järgmisel hommikul," seletas näitsik. Muidugi ei soovi temagi, et Chad midagi sellist uuesti läbi elaks, aga kunagi ei tea, mis juhtuda võib. Ja jutu mõte oli ju lihtsalt selles, et Serah on alati olemas, kui Chadil teda vaja peaks minema. "Ega palju puudu ei jää," noris tüdruk lõbusalt. Joonud natuke enda teed, silmitses ta tüüpi ja kuulas tema juttu. "Olgu-olgu," ütles neidis ning selle tõestuseks otsis ta uuesti välja enda mobiili ja märkis sinna kalendrisse ilusti mehe sünnipäeva ära. Nüüd ei lähe meelest. "Näed. Nüüd ma seda küll üle ei lase," muigas Michelle.

Chad juba arvas, et Jill solvub tema peale, aga neidise hääletoonist küll seda aru saada ei olnud. Või siis oskas too enda tegelikke mõtteid hästi varjata. "Ma kipun vahel lobisema asjadest, millest poleks tarvis üldse juttu teha. Aga jah... oleks kena, kui sellisel juhul minuga ühendust võtaksid. Sa võid minu peale loota," lausus Chad. Kutt hindas seda, mis Jill tema heaks tegi. Pealegi oli neil ka koos lõbus ja alati millestki rääkida. Selliseid naissoost sõpru oli Chadil vähe. "Vähemalt ei hakanud sa mind vihkama," lausus Kevin muiates. "Lisaks käele veel ka su vanemad. Meil vedas, et nad mind teie kodust ei avastanud," tuli mehele veel üks asi meelde. Kõigest paar kuud tagasi toimunud sündmus, aga tundub juba aastate taguse mälestusena. "Tead, kui sa mind juba praegu mõnitad, siis ma ei julgegi enam edasi rääkida," ütles Chad, üritades samal ajal vähe tõsisemat nägu ette manada. Ega eriti ei õnnestunud küll, kuna näitsiku sõnad ajasid teda vägisi naerma. "Tore. Aga sinna on veel päris korralikult aega. Tuleb peaaegu jõuludeni oodata," sõnas noormees ja võttis siis oma kohvist viimase lonksu. Tegelikult ootas ta juba praegu seda aega, sest jõulude ajal saaks ta vähemalt ülikoolist puhata ja ehk koos sõpradega midagi lõbusat ette võtta.

"Okey, aga me võime selle teema nüüd kõrvale jätta," lausus tüdruk otsustavalt. Teema vahetus tuleks kasuks. "Mina ja vihkama?" vaatas tüdruk Chadile imestunult otsa. Mis tal seal vihata on? Üldse kasutab näitsik sõna 'vihkama' üliharva. Ta eelistab pigem sõnapaari 'ei meeldi'. See on palju nõrgem. "Ma arvan, et mu ema ei oleks eriti pahaseks saanud, aga enda isa kohta ma seda sama küll öelda ei saa," leidis Michelle. Ta ju tegelikult lihtsalt aitas enda sõpra, kes oli hädas. Ja selles ei ole midagi valet. Nad ei olnud isegi ühes voodis, kui keegi seda oleks kartnud. "Ma ei mõnita enam...ausõna ja kui ma seda isegi tegin, siis mitte tahtlikult," naeratas tüdruk ning sättis end ilusti sirgelt istuma, uudishimulik ja ootav pilk Chadil, "kaugel need jõulud ikka enam on," kehitas näitsik õlgu.

"Nagu soovid. Ma ei kavatse sind rohkem piinlikku olukorda panna," nõustus Chad neidisega. Ei ole ilus üle pika aja sõbraga kokku saada ja siis kohe õrritama hakata. "Ma tegin ainult nalja. Sina pole loomulikult võimeline kedagi vihkama," seletas kutt, olles ise samuti imestunud, et Jill tema juttu sõna-sõnalt võttis. Chadiga on kord juba selline lugu, et absoluutselt igast tema ütlusest ei tasu kinni haarata, kuna päris palju leidub seal ka ebavajalikku juttu. "Ma saan aru. Ka minu isa on palju karmikäelisem võrreldes emaga. Aga eks see nende ülesanne ongi," arvas Kevin. Lapsepõlves sai ta isalt tihti nahutada, kui mingi jama kokku keeras. "Ikkagi... ma ei tea isegi, kuidas sellest sinule rääkida," oli noormees kahtlev. Ainult et, kui ta juba alustas, siis oleks vist viisakam ikka rääkida. "Umbes kaks kuud. Üldse mitte palju," noogutas kutt Jilli öeldule kaasa.

Tore oleks, kui Chad näitsikut enam piinilikkuse olukorda ei paneks. Hetkel tuli näitsik sellest kenasti välja, aga seda ei juhtu alati. "Tõsi," noogutas tüdruk. Isad on ikka need, kes enda karmi häälega selle viimase sõna ütlevad, millele keegi enam vastu ei astu. "Kuule. Kaua sa mind nüüd piinad. Sa just rääkisid mulle sellest, kuidas ma peaksin enda poiste probleemidega sinu juurde tulema ja nüüd sa ei saa mulle kuidagi enda südame vallutajast räägitud. Mees, sa oled ikka nii sees," raputas Jill pead ja hakkas naerma. See oli lihtsalt nii armas. Ei leidunud just palju selliseid noormehi, kes enda armunud olekut nii avalikult välja julgeks näidata. "Jah...siis tulevad jõulud. Ma armastan talve," ohkas Michelle. Liiguks aeg ainult natuke kiiremini.

Chad vaid noogutas korraks Jilli öeldu peale, aga ei hakanud rohkem enda isa tegude üle kommentaare jagama. Tegemist oli ju ikkagi auväärt linnapeaga. Isegi kui neidis kõik enda teada hoiaks, ei meeldinud vanale Sommersile, kui temast seljataga räägitakse. "Ma tean isegi, et olen sees," sõnas Chad muiates. Ja seda ütles Jill, kui ta polnud oma ideest isegi mitte rääkinud. Oh õudust... "Okei, ma siis räägin, aga sa pead lubama, et jätad selle vähemalt esialgu enda teada." Noormehele ei meeldiks, kui linna peal hakkaksid jutud ringi liikuma, kuna tegemist oli siiski privaatsema teemaga. "Ma tahaksin... temaga abielluda," ütles Kevin vaikselt, pilk neidise näole kinnitatud, et sellelt mingit reaktsiooni välja lugeda. "Paljud inimesed vihkavad lund ja külma, aga usu või mitte, talv meeldib mullegi. Küll mitte nii palju kui suvi, aga siiski rohkem kui kevad või sügis," rääkis tüüp. Kooliaegadel meeldis talle näiteks vahetundide ajal tüdrukuid lumepallidega loopida.