Spelluke

"Valge ja must on sama moodi värvid nagu sinine ja punane. Ainult tunduvalt neutraalsemad. Juhul kui ma ei kannaks värve, kõlaks see pigem sedasi, et riided mu seljas on läbi paistvad ja ma põhimõtteliselt ei kannagi neid," muigas Jack lõbusalt, püüdes seda ette kujutada. Nagu Eedeni aias, milles piibel räägib, sest seal kõndisid siiski ringi Jumal koos kahe esimese inimesega. Loomulikult juhul kui sa sellist jura usud.

Kui Milena tema jutu peale seisma jäi, hakkas Jack lõbusalt naerma. "Suudlesid küll.. sa istusid veel köögis mu laua peal, su käed ja suu oli šokolaadiga koos ning peale seda vägagi magusat suudlust jäid sa mul magama, mis tõttu pidin ma su voodisse viima," noogutas Rathbone lõbusal muigel. Kõlagu see nii jubedalt kui tahes, oli see siiski tõde. Lahti ta neidist küll ei riietanud, seda tegi Lenakene ise, kui ta enda särgi turbaniks pähe sidus ja püksid ülevalt lahti tegi.

Tollele värvide teemale ei hakanud Lena vastamagi. Las ta olla. Jack wins, orsmt. Ta oleks selle läbipaistvate riiete kohta heameelega 'me gusta' öelnud.. but then again. No. No no no no no no no no no no no no no. Las see jääda nii, nagu see on.

Tolle täiendava vastuse peale ohkas neidis. "Ma ei ole kindel, kas ma peaksin olema nüüd õnnelik, et ma endale ikka truuks suudan jäädan.. või ennast veel rohkem vihkama, sest ma olen idioot." lausus Milena rohkem nagu endale, rahulikult edasi liikuma hakates, olles endiselt kergelt šokeeritud. "but wait.. mina suudlesin sind, mitte vastupidi, eks?" ei saanud ta naisterahvana uurimata jätta.
Ja tegelikult ei kõlanud Jacki öeldu üldse hirmsalt või jubedalt. Täitsa armas, kuigi veidike hirmutav oli kuulda, et joonud Lena teeb seda, mida ta vägavägaväga teha tahaks, aga kainena nagu üldse ei julge. Pole küll väga uudis, aga siiani oli ta arvanud, et Jacki suudlemiseni asi ei jõua. Oh well..

Jack kortsutas kergelt Milena sõnade peale kulme. Kellega nüüd neidis räägib - endaga või temaga? Sest noormees ei saanud hetkel tema lausele või pigem lausetele, kuna seal keskel oli nii pikk paus, nagu oleks tegu ühe lause lõpu ja teise algusega. Või olid need hoopis küsimused? Kes kurat teab. Ainult Lenakene võib-olla. Peagi hakkas tüdruk uuesti liikuma ning kergelt endamisi pead vangutanud, kõndis Rathbone näitsikule järele.
"Kohe kindlasti.. selliste asjadega ma juba nalja ei tee," muigas Ross kergelt, pöörates enda tumedad silmad momendiks tänavalt Milenale, kuid peagi olid need tagasi enda vanas kohas.

Milena ei saanud küll vastust sellele küsimusele, millele ta oli lootnud saada.. but well.. what the fuck, right. Lena oleks heameelega edasi surkinud, aga otsustas jätta selle nii, nagu see oli. Ja kuna neidis pidas ennast siiski kõige kenamaks mofoks terves maailmas, jäi tal üle vaid oletada, et suudlus oli olnud siiski kahepoolne, mitte ühepoolne nagu ta tegelikult lootis.

Ja ülejäänud tee kõndisid nad pühas vaikuses, Sommersil tõsine as fuck nägu peas, mida võis ekslikult ka kurjaks või pahaseks ilmseks pidada. Suurema osa teest veetis ta lihtsalt kuskil mõttesügavustes. Ja peagi jõudsid nad Tricist kahe sammu kaugusel asuva kortermajani välisukseni, kust kaudu sai mõned trepid ülespoole ronides Jacki ilusasse korterisse. "Sul on võtmed taskus, right?" küsis neidis, täiesti ettehoiatamata Jacki taskutest sorima hakates. Becasue why not. Tegelikult eelkõige selle pärast, et mees tassis toda kinki ja las ta siis ollagi see tassijamees, küll Lena ise uksed lahti saab, on Jackil kergem.

Niks-naks leidis ta võtmed üles ja uks oli lahti. Jacki kingiga ees sisse lasknud, vudis ta kiirelt Jacki korteriukseni, vahepeal in da speed of Milena mehest ette minnes, ning ka selle ukse lahti tehes, olles oma äsjaste saavutustega paksult rahul.

Korterisse sisse jõudnud, võttis ta papud ära ja viskas oma mantli diivanile. Järgmise mõne sekundi pärast oli ta juba köögis ja kappide kallal, otsides šokolaadi. Võtmed olid vahepeal köögilauale maandunud.

Kingituse oli Jack tegelikult endale ilusti koju jätnud, et sellega midagi ei juhtuks. Töökojast oli mees kaasa võtnud koopis kastiga enda tööriided, mis vajavad pesemist ning mõned noormehe heategevusliku projektiga seotud mootoriosad, mis nõuavad suurt puhastamist ja hoolikamat hoolt. Juhul kui Milena mõtted poleksid olnud kõrgel pilvedes, oleks ta seda märganud.
Peagi jõudsid nad tuttava maja juurde ning Jack ei jõudnud eriti reageeridagi, kui juba näitsiku käed olid tema teksade taskus ning otsisid korterivõtmeid, mille ta ka peagi ülesse leidis. Kuni ülesse korterisse jõudmiseni, oli Rathbone suul kerge muie, kui tema tumedad silmad püsisid Lenakesel. Nende suudlus polnud kohe kindlasti ühepoolne ning võib-olla on kavas tüübil seda koguni täna korrata.
Korterisse jõudes kasti esikusse kapi kõrvale maha pannud, võttis mees seljast enda musta tagi, asetades selle nagisse ning jalas olnud tumedad saapad jäid selle alla. Kõndinud pappkastist mööda, võttis Jack suuna köögi poole, kus ta ennast vastu seina toetades, Milenat muiates vaatas.

Milenal kolistas tükk aega kapiustega, suutmata šokolaadi leida. Mõned kapid aint olid, aga šokolaadist polnud isegi haisu. Ja kui ta seda šokolaadi otsis, suutis ta selle pika aja sees Jacki köögikapi sisu ka ilusti korda teha. Ning kuna pärast nii poolt tundi polnud maiusest kippu ega kõppu, heitis Lena sinnasamsse põrandale lihtsalt selili maha, kõik kapiuksed laiali ja Milena emotsionaalselt šokeeritud šokolaadi mitteleidmisest. Ta tõmbas särgi üle näo, tehes seal mingeid korisevaid hääli, mis pidanuks meenutama surevat Milenat.

Ja kuigi võiks arvata, et Jackil oli nüüd sweet boob-time, kui Lena särgi üle pea tõmbas, mis ideeliselt tähendas ka seda, et keha enam suurt midagi katma ei jäänud, siis nope. Neidisel oli tolle pikkade varrukatega särgi all veel musta värvi maika. Maika on tal peaaegu alati seljas, nii igaks juhuks kui peaks tulema tahtmine midagi sellist teha, nagu ta praegu tegi. Küll aga tuli too maika hogoa veidike ülespoole. Piisavalt, et ilus naba välja tuleks.

Toetades ennast mugavalt vastu seina, silmitsedes samal ajal Milenat, kes kappe läbi otsis, püüdes leida šokolaadi, oli mehe suul lõbus muie. Kui neidis ennast peagi põrandale sellili viskas ning särgi üle näo tõmbas, paljastades ka natukene enda kõhtu, hakkas Jack endamisi lõbusalt naerma. Kergelt pead vangutanud, kõndis Rathbone peaaegu hääletul sammul köögikappide juurde, võttes kapi pealt väikese metallist lõunasöögikarbi, mille sees oli mitu tahvlit šokolaadi. Karbikese tagasi kapi otsa pannud, istus Jack Milena kõrvale maha ning murdis ühe tükikese seda mõrkjat magusat maiust. Õrnalt näitsiku särgist võtnud, tõmbas noormees selle tagasi alla ning pani väikese ruudukese šokolaadi Lena'le suhu.

Tolle naeru peale pomises neidis midagi väga sarnast 'not funny. I want chocolate'-le. Aga kuna enamus energiast kulus korisemisele ja suremise teesklemisele, siis oli nendest sõnadest väga raske aru saada. Küll aga lõpetas ta oma väikese näitemängu ära siis, kui kuulis Jacki sealsamas tegutsemas. Ta piilus vaikselt, kuhu mees kalli varanduse peitnud oli ning enne, kui too seda märgata jõudis, sättis ta särgi tagasi nii, nagu see enne olnud oli. Chocolate gonna be gone before he knows it.

Küll aga kadus särgike peagi silmade eest ja pisike tükk šokolaadi, vastavalt suurusele, maandus Lena suus. Ülirõõmus naeratus oli kohe automaatselt Sommers' näol, kui ta ennast küünarnukkidele ajas, et nomnom-i kurku ei ajaks. Ja sinna ta jäi nii mitmeks minutiks. Nautis šokolaadi maitset ja lasi sellel suus aeglaselt sulada. Silmad kinni, ja puha. Puhas nauding. Better than sex.
Maybe.
Milena's still a virgin, tho.

Kui see väike tükike ära söödud sai, võttis ta Jacki käest kogu tahvli ja murdis sealt tükk-tüki järel ja sõi rahulikult seda, isegi väikest pudinat mehele loovutamata. Oh no. "Mis sa pärast süüa tahad? Sul on külmkapis midagi, millest ma süüa teha saan, onju? Kappides üht-teist oli.. " uuris ta, olles tüki maiust just alla neeelanud ning murdis endale just uut, mida ära süüa. "Ja sa võid tegelikult nüüd tolle kingi ka lahti teha," lisas Sommers veel nii igaksjuhuks, kui Jack seda teha peaks tahtma.

Mis puutus kingi sisusse, siis esimene asi, mida seda avades näeb on üks ilus fotoalbum. Must-valge, mingise väikse mustriga. Ja kogu albumis on pildid Lena reisist. Igast huvitavaid pilte. Näiteks sellest, kui ta haledalt suusatamises ja lumelauaga sõitmises feilis, või kuidas ta kampsunit, mis samuti karbis on ja seega ka Jackile mõeldud, kandis, või niisama lollitas seal. Kuidas ta Põhja-Rootsis olles kuskile jää-auku ronis või põhjapõtradega semutses natuke. Ühesõnaga, just imagine. Kõike head ja paremat Lenast. Ja nagu mainitud, oli seal kampsun. Tervelt kolm tükki, tegelikult. Kaks oli tutt-uued ja üks oli veidike kantud. Lena poole. But fuck that. Tal oli külm hakanud ja polnud väga midagi olnud selga panna ja siis ta otsustas, et ega Jackil selle vastu midagi pole, kui Milena tema kampsunit nüüd natuke kannab. Siis seal olid veel mingised postkaardid ja pudel alkoholi ja mingid kommid ja kaks tsärki. Mitte midagi väga kirjut, aga midagi mis peaks Jackile sobima ja mis ei ole tema tavapärane must-valge stiilis.

Jack hakkas kergelt endamisi naerma, kui Milena võttis tahvli korraga enda kätte ning ilma ühegi kavatsuseta seda tagasi anda, hakkas suur tume šokolaaditahvel kahanema ning seda vägagi märgatavalt. Teades Milenat, võib see tüdruk lõpmatuseni šokolaadi ära süüa. Lihtsalt uskumatu.
Milena pakkumise peale, et ta teeb hiljem ise süüa ning küsimuse peale, mida poiss tahaks, maigutas Rathbone momendiks lihtsalt suud. Eeemmm.. he really didn't care. "Päris tühi mul see külmkapp nüüd ka pole. Seega ma annan sulle julgelt vabad käed," sõnas mees mõtteliselt käsi laiutades. Tal tõesti polnud erilisi soove.
Kui Lena peagi kinki mainis, noogutas Jack kergelt, tõustes köögipõrandalt püsti ning kõndides välisukse juurde, võttes selle juurest karbi ning kõndides hetk hiljem tagasi kööki, istudes uuesti Lena kõrvale ning hakates enda kinki avama. Varased jõulud.

Šokolaad sai kiirelt otsa. Kuid see ei ole ju üllatav. See, et Millie pidi ise terve õhtusöögi välja mõtlema, ei olnud eriti rõõmustav. KUIGI!! tal oli plaan olemas. Midagi sellist, millega siin harjutud on.. ja siis midagi, mida ta Rootsis armastama hakkas ja mida ta ka tegema õppis. Ning see aeg, kui Jack kingi järgi läks, hakkas neidis taas kappides kolama, et leida vajalikke toiduaineid. Põhitoiduks oli plaanis keeta spagette ja sinna kõrvale mingi ketšupi-laadne toode ja mingit maitserohelist ja siis mingine apple pie Rootsi moodi.

Spagettide jaoks oli vaja keema panna vesi. See oli niksti-naksti tehtud.
(siin on kogu kokkamisprotsess, mida ma kirjeldada ei viitsi. Swedish Apple Pie)

Spagetid valmis saanud ja laua katnud, jäi pirukas veel ahju küpsema. Senini polnud ta Jackile üldse tähelepanu pööranud. Tegi väga algatasemelist kokkamist ja hümises omaette. Nüüd, kui söök valmis oli ja magustoiduga veel natuke aega läks, jäi ta kohe meest pikalt vaatama."Kink pakub lapsele piisavalt rõõmu?" uuris Milena veidi norivalt.