Is this real life?

Seth nõjatus vastu silla äärist ja vaatas mustava vee poole. Trey oli läinud ilmselt haiglasse Raveni juurde, aga hetkel ei huvitanud noorukit mitte miski. Ta oli kodus enda toa pea peale pööranud ja ei leidnud mitte midagi. Seejärel tuli ta tänavale, kuni leidis diileri, kelle käest ostis LSD-d. Kiirelt ühel tagatänaval selle manustanud, otsustas ta hakata tasapisi kodu poole kõndima, aga muidugi muutus idee poole tee peale. Ta pööras otsa ümber ja kõndis hoopis silla juurde. Mured ei vaevanud enam ja Seth oli valmis siit kasvõi uuesti alla hüppama. Mees kuulis enda arvates mingeid hääli, kes sosistasid ta nime. What the fuck was that? Silmad selja taha viinud, ei näinud noormees eriti kedagi. Kes ikka sellisel kellaajal väljas kondab. Sethil hakkas siin külm ja ta pupillid varjutasid justkui terve vikerkesta.
OT:Kinni...Vist.

Robert oli enda iga õhtusel sörgil, mis kulges läbi Westside tänavate Eastside'le, kus ta liikus mööda jõe äärt mereni ning tuli pargi kaudu tagasi sillale ja sealt juba tuttavat tänavat pidi kodu poole. Selline oli tema tavaline igaõhtune ring, mille ta võttis tänagi ette.
Põhiliselt kuulas Robert jooksmise ajal muusikat ning tema rohelised silmad jälgisid eemaloleval pilgul enda ees olevat rada.
Tavaliselt jooksis ta üle silla täiesti emotsioonitult, vaatamata kordagi paremale ega vasakule. Aga kuna täna oli mehele seltsiks vaid tema enda mõistus ja seal olevad mõtted, jälgis ta paratamatult ka ümbrust ning korraga märkas ta eemal tuttavat kuju. "Õhtust, Seth. Mis sind ka siia toob?" peatus Robert vahetult enne ühte enda nn õpilast.

Seth kuulis üsna pea uuesti enda nime ja viis jällegi paranoilise pilgu selja taha. See kuju tundus kuskilt tuttav, aga nimi ei meenunud kohe üldse. Noormees pomises ühe kiire ja segase "õhtust" ning viis käe relvale, mis oli ikka veel olemas. Talle tundus, et see Võõras tahab temast midagi ja ei ole siin üldse heade soovidega. Siiski langetas ta enda käe ja jäi Võõrast jõllitama, et too enda soovi avaldaks.