Abikapten? Kisakooritüdruk? Õpilane?

Jessica oli reedeks Tree Hillis tagasi. New York'is käimine mõjus talle hästi - Sayer süstib talle alati positiivsust sisse, Lenaga sai ta jutud räägitud ja kuigi nende vahel ei ole enam seda sõprust, mis varem, oli neil ka lõbus. Julgustükk oli tüdrukul minna haiglasse, kus ta ema töötab. Jessica sai oma ema kohta nii mõndagi teada ja kuigi ta leiab, et ta ema on kõige isekam inimene, keda ta teab, oli just vestlus temaga see, mis kõige rohkem jõudu juurde andis.

Jessica koputas Vanessa kabineti uksele ja avas siis selle. Polnudki naist seal. Aurav kohv laual ütles aga, et küll ta kohe tuleb. Jessie võttis ühel toolil istet ja tõstis koti omale sülle. Kotis oli kisakoorivorm. Mis ta üldse ütleb Vanessale? Mu arvamus su mehest on endiselt sama, aga kas ma tõesti pean igas trennis, mis pigem algajate jaoks on, kohal olema?

Kuna paari päeva pärast pidi kool taas pihta hakkama ja sellega seoses ka kisakoori, siis oli naine täna korraks kooli tulnud, et kõik asjad üle vaadata. Pealegi pidi ta osalema ühel koosolekul, mis oli kohustuslik tervele kooli personaalile. Enne uut veerandit oli siiski vaja kõik üle vaadata ja eelmise veerandi head ja vead üle vaadata. Pärast koosolekut oli naine võimlasse enda kabinetti jalutanud, et väike kokkuvõte teha, natuke tantsida ja siis koju minna, aga vaevalt oli ta jõudnud endale kohvi ära teha, kui talle meenus, et ta unustas enda mobiili õpetajatetuppa. Seega ei jäänud tal muud üle, kui tagasi kooli kõndida. Tüütu, aga vajalik.

Nessa kandis siniseid teksasid, pruune saapaid, valget pikemat särki ja selle peal helepruuni kardigani. Ümber kaela oli tal ka üks õhuke siidsall. Naise pikad juuksed, olid sätitud lohakasse krunni. Avastanud tagasi tulles, et tema kabineti uke on lahti, kortsutas treener hetkeks enda kulme. See kadus aga hetkel, kui ta ruumi sisse astus ja hoopis Jessica eest leidis. Tegelikult ta oligi teda oodanud. Aga see, et tüdruku täna siin oli, oli küll paras üllatus. "Tervist, Jessica," lausus Vanessa ning jalutas enda laua taha. Asetanud enda mobiili lauale, istus ta enda toolile. "Ma kuulan," oli kõik, mis naine ütles, vaadates tüdrukule otsa.

SPOILER: Click to show

"Hei," tuli tüdruku poolt nukker vastus. Jajah, kuula-kuula. Oskaks ma siis midagi öelda ka. Jessie otsustas natuke mõtlemisaega juurde võtta, sest ta tõesti ei teadnud, mida öelda. "Ega Ivyl minu pärast mingeid jamasid ei tulnud?" tundis Jessica huvi. Teda päris siiralt huvitas see, et Yvonne tema pärast pahandada ei saanud. Üks asi on see, kui ta endale haamreid ja kirveid pähe kukutab, teine asi see, kui keegi tema pärast omale paar haava lakkuda saab.

Vanessa ei saanud teisiti, kui muigas kergelt, "kas ma näen tõesti nii kuri välja?" Ta kergitas enda kulme ning võttis siis kohvist ühe lonksu. See oli nüüd ilusti jahtunud. Aga see Ivy küsimus ei olnud hetkel see, mille pärast Jessica siia tuli. Seega asetas naine tassi tagasi lauale ning vaatas tüdrukule ootavalt otsa. Tüdruk ei tulnud ju siia niisama istuma.

"Selleks ei pea kuri välja nägema, et kuri olla," lausus Jessica. Aga Vanessa vastusest luges ta välja, et ju siis Ivyga ta ei pahandanud. Yvonne'i pärast ta siia muidugi ei tulnud, aga mille pärast ta tuli? Jessica võttis kotist treeningkalendri välja. Ta voltis selle lahti. Jessica oli sellest kalendrist teinud enda ajakava. Seal oli ilusti näha, et Jessica elu hakkab olema selline, et ta lihtsalt jookseb ühest kohast teise. "Enne, kui ma üldse midagi rääkima hakkan, tahan ma teada, mis minu osa selles kisakoori võistluskavas on," lausus Jessica. Enda kalendrit Jes veel Nessale ei näidanud.

"Nii et sinu arvates olen ma kuri," sõnas Vanessa. Tore teada. Enda arvates on ta ikka väga rahulik treener võrreldes nendega, kellega tema ülikoolis pidi kaklema. "Me läheme järgmine nädalavahetus võistlustele ja sa küsid, et mis osa sul võistluskavas on? See ongi, mida me septembrist alates õppinud oleme," lausus naine peaaegu et turtsatades.

Vanessa suudab vägagi kuri olla ja ta teab seda ise ka väga hästi. "Selle järgi ma ütleks, et ma pean ühel ajal kolmes kohas korraga olema - õhus, samal ajal kahe jalaga püüdmiseks valmis kahe jalaga maa peal ja siis veel kuskil spagaadis ka. Jap, reaalne," lausus Jessica lõpu eriti irooniliselt. Jessica ohkas:"Minu mäletamistmööda pole osad veel lõplikult ära jagatud." Või tehti lõplik otsus tol korral, kui Jes istus matemaatika järelvastamises kolm tundi jutti ja tal ei lubatud isegi treenerile teatada, et ta ei jõua kisakoori?

"Ma arvasin, et sa tulid siia selleks, et asjad ilusti selgeks rääkida, mitte selleks, et enda nipsakat pubeka juttu ajada," lausus Vanessa ning tõmbas siis ühe sahtli lahti, kust võttis kausta välja. Seal olevaid lehti mõnda aega sorteerinud, ulatas ta Jessicale kolm lehte - nende kava joonised ja seletused. Kõikidel olid seal juba kohad olemas. "Ilmselt tegime me seda siis kui sind järjekordselt kohal ei olnud. Ma panin su muidu sinu tavalisele positsioonile Carmeli juurde, aga läbi kava see vahepeal vahetub. Kuna sa oled üks kergemaid ja lühemaid tüdrukuid tiimis, siis kolmes viskes oled sa üks keda visatakse ja kahes vaatad sa lendaja seljatagust juhuks kui midagi peaks püüdjatel valesti minema. Flippe teed sa Carmeliga paaris ja tantsulises osas oled sa nagu juba mainitud Carmeli juures, ainult ühes kohas liigud sa nurgale. Ja tõstetes lähed sa ülesse ja lõpus jääd sa kahjuks püramdiidist välja ja pead spagaadiga leppima kuna sa asud teises väljaku ääres pärast flippi ja sul oleks sealt raske õigeks ajaks kohale jõuda. Kas on mõni koht, millega sa rahul ei ole?" lõpetas naine enda pika jutu küsimusega.

Jessica vaatas neid jooniseid ja kuulas Vanessat. Ta mõtles kava mõttes läbi. Ainus, mis talle ei meeldinud, oli see, et ta oli üks pisemaid seal - teda loobitakse. Kõige hirmsam hetk üldse - kunagi ei saa kindel olla, et sind ilusti kinni püütakse. Tõsteid ta ei kartnud, need oli toredad - mingi pind oli alati jalge all. Flipid on ka okeid, seal ei sõltu ta kellestki teistest ja eriti meeldib talle see, et tantsulises osas jääb ta niiöelda Carmeli varju. Las kapten särab ja Jessie naudib. "Paistab üks lihtsamaid kavasid, mis meil olnud on," arvas Jessica, "aga ei, kõik on okei." Kui kõik korrektselt ära teha, näeb see väga kihvt välja. Nüüd näitas Jessica Vanessale oma paberit. "Palun ütle, et sa oled trennid niimoodi ära jaotanud, et osad on ainult elementide jaoks ja osades teeme ainult kava läbi," lausus Jes, olles kindel, et Nessa teab kuhu ta sihib - mõned hommikud jätaks Jessica siiski kursuste parandamiseks, sest pärast ärkamist on tema pea alati selge ja nii on kõige suurem tõenäosus, et ta oma arvestustööd positiivsele hindele teeb.

"Ma ei saa raskemaid kavasid teha, sest meil tuleb iga aasta uusi juurde, kes on vaja jälle nullist üles ehitada. Vähemalt on viimasel ajal noortel mingi võimlemis- või tantsupõhi all. Oleks mul tiim neli aastat sama - freshmani aastast kuni seniori aastani - siis saaks raskeid kavasid teha," sõnas Nessa, "samas kui see kava puhtalt ära teha, siis ma usun, et me võime siiski üsna kaugele jõuda. Kevade poole võime ju oma kava tugevamaks ka muuta nagu alati." Vanessa vaatas Jessicale otsa ning võttis siis enda poole suunatud paberi kätte. Ta ei öelnud pikka aega midagi, vaid lihtsalt vaatas seda mõtlikult. Oli näha, et ta tõesti mõtleb ja kaalub seda asja enda peas. "No, ma olen rääkinud Carmeli ja paari teise tüdrukuga pärast sinu sõnavõttu, et hommikused trennid jäävad rohkem tehnika jaoks. Ja just nimelt algajatele ja siis päeval lihvime kava ja seal esinevaid elemente," lausus naine, "aga samas ma leian, et kui te ainult kavaga tegelete ja edasi ei arene, siis te kaotate ise. Seega ma olen mõelnud, et kaks hommikust trenni kuus on kõigile kohustuslikud. Ülejäänud valikulised. Ainult sellel aastal tulnud tüdrukud peavad siis hommikuti ka käima." Vaadanud hetk veel seda lehte, ulatas ta selle Jessicale tagasi.

"No esimesel aastal ma tõesti õppisin palju juurde," lausus Jessica. Sophomore'ina oli ta nagu täpp i peal alati trennis kohal. Juniorina oli ta kisakooris teist aastat ja kuna seal oli neid, kes olid alles esimest aastat, siis ega ta midagi juurde küll ei õppinud, vaid sai kõike korrata. "Aga praegu ma tunnen, et ma ei vaja seda nullist õppimist," rääkis Jes, "ja mis kevadesse puutub, siis sel aastal võiks osariiklikud siiski kinni panna, aga kuna meie lihtsust ja ilu ei hinnata nii kõrgelt kui teiste ahhetamapanevaid trikke, mis ei ole puhtalt sooritatud." Kuidas nad muidu arenevad, kui kavade koostamine käib peamiselt selle järgi, et värske veri kohe ära ei ehmuks. "Ma tõesti katsun hommikuti ka nii palju kohal olla kui vähegi saan," lubas Jessica.

"Esialgu peame me talvel osariiklikelt edasi saama. Ja siis võib kava keerulisemaks muuta, et ka piirkondlikelt edasi pääseda. Ja Riiklikel tuleb nagu alati endast kõik anda," sõnas Vanessa, "mis puutub teiste viguritesse, siis muidugi tasub vahepeal riske võtta kavades, aga ma leian, et inimestele meeldib pigem vaadata puhast kava, kui lonkavaid ja vigasid tulvil kavasid," leidis treener. "Vaata, et sa enda hinded korras hoiad. Meil ei ole vaja seda sama jama, mis meil kevadel oli," lausus Nessa, "aga, Jessica, mul on hea meel, et sa ei loobunud. Kuidas sul üldse see pisikeste trenn läheb? Saad hakkama?" uuris naine, tundes selle üle siirast huvi.

"Siis me peamegi võtma riske ja rahvale puhtaid sooritusi näitama. Enamikel meist on selleks piisavalt põhja all, et nendega toime tulla," rääkis Jessica. Ega nad ei peagi algajaid keerulisi asju tegema panema. Seda on treeneri käest hea kuulda, et tal hea meel on. Aga miks tal selle üle hea meel on? Kas ta leiab, et Jessie annab kavale palju juurde või muretses ta selle pärast, et peab kava ringi tegema? "Sellega läheb hästi," vastas Jessica, "pisikesed näitavad küll oma iseloomu, aga nad on tublid. Paar hajameelset on mul seal ja nendega on keerulisem, aga saan hakkama." Lapsed on ta ilusti omaks võtnud, kuulavad kenasti sõna ja on aru saanud, et ega Jes endale pähe astuda ei luba.

"Ma võtan seda arvesse," noogutas Vanessa, "muideks...kuidas jääb lugu siis su abikapteni kohaga? Põhimõtteliselt tähendab see seda, et näiteks kui Carmelit ei ole, siis oled sina inimene, kes tiimi juhib ja otsuseid teeb. Muidu oled sa lihtsalt tiimi sees minu silmad ja kõrvad nagu kaptengi." Naine vaatas tüdrukule otsa ning mõtles hetke, "muideks kui sul on midagi öelda millegi kohta või sa tahad midagi muuta, siis sa võid alati ju minuga sellest rääkima tulla. Ma ju kuulan alati. See mis sa mulle meie viimases trennis ütlesid ei olnud sugugi ilus. Üks asi on kritiseerida minu õpetmisviise. Hoopis teine asi on minna minu eraelu kallale. Ma loodan, et sa saad aru ja see ei kordu enam." Vanessal oli tõsiselt hea meel kuulda, et Jessical läheb treeneri töö hästi. "Nii palju kui mina kuulnud olen, siis on teised õpetajad ja lastevanemad ka rahul," naeratas Ness.

Seda juhtub väga harva, et Carmelit ei ole ja kuna ta edaspidi kavatseb nagunii suu lahti teha, kui midagi kobiseda on, siis otsustas ta, et see tiitel sobib talle küll. Seda enam, et teda esitantsijaks tahetakse toppida - mine tea, äkki ta millalgi on selleks valmis, kui siis juba liiga hilja pole. "See ei kordu enam, ma luban," lausus Jessie, "aga ei saa mainimata jätta, et kui see sulle nii hinge läks, siis on sellel tõepõhi all." Ta ei öelnud seda selleks, et Nessaga jälle tülli minna, vaid seepärast, et kõrvalvaatajana - nii palju kui ta Vanessat ja Scotti koos näinud on - näib asi nii, et Scott võtab Nessat kui iluasjakest - aksessuaari, millega kõigi ees kelkida, sest edev on see mees kohutavalt. Jeanette naeratas, kui Vanessa ütles, et õpetajad ja lastevanemad on rahul. Seda oli tõesti hea kuulda - tunnustus ja kiidusõnad ongi need, mis Jessicale ütlevad, et ta teeb õigesti ja saab hakkama. Tema jaoks on see oluline.