Esimene külastus

"Üritasin aega leida jah. Ei läinudki väga raskeks," sõnas Thomas. Ta polnud juba suve keskpaigast saadik kellelgi külas käinud. Pigem käidi tema pool. Silitanud korraks koera, võttis mees jalanõud ära. Seejärel võttis ta koos Nate'iga suuna juba toa poole, kus kõik teised olid. "Tervist," lausus mees ka teistele toas olijatele. Lapsed tundusid ka tema jaoks armsad, kuigi Thomas polnud just parim inimene nii väikestega tegelema. Ta ei osanud isegi last õigesti süles hoida. Samas oli tal aega sinnani areneda, kui ise ühel päeval pere peaks looma. "Ahj aa, mul on väike kingitus ka neile," tuli Thomasele meelde. Läinud tagasi esikusse, tõi ta sealt enda koti, mille ta oli hetkeks maha asetanud ja sinna unustanud.

"Võid küll, aga äkki istud diivanile, kahte on korraga üpris tegu süles hoida," vastas Tara naeratusega. Oodanud ära, kuni Zoe istus, andis ta seejärel pisikesed Zoe kätele ja õpetas, kuidas pead toetada. Astunud sammu eemale, tervitas naine Thomast, aga juba oligi ta kadunud. "Kes veel on tulemata?" küsis naine enda abikaasalt.

"Eee....emn....okey," kogeles Zoe, sest temale oleks ka ühest piisanud ja isegi see oleks liiga palju olnud, sest ta tõsiselt kartis, et need tillukesed olevused purunevad eriti kergesti. Sättinud end korralikult diivanile, võttis ta Tara juhendamisele Norah ja Travise endale sülle. Laste näod muutusid koheselt natuke tõsisemaks, aga samas ka uurivaks. Eks nad imestasid, kes on see uus suur inimene. Zoe näole ilmus soe naeratus ning ta silmitses neid kahte last nagu tegu oleks mõnu suure imega.

Kuigi Nathan ei olnud kingituste kohta midagi öelnud, tuli neid siiski. Samas ei saa öelda, et selles midagi halba oleks. Laste asjad maksid tegelikult päris kõva raha. Ja neid veel korraga kahele osta. See ei ole sugugi nii kerge. Eriti kui sul on veel maja laenu peal ja lisaks käib ainult üks inimene tööl ja ega ka see eriti palju sisse ei too. Kui Thomas tagasi esikusse jalutas, asetas Nate sujuvalt enda käed seljatagant ümber Tara ning jäi sinna seisma. Ta silmitses kerge huviga seda, kuidas Zoe kahte last silmitses. "Vanessa ja Scott, Robert, Tracey, Rosie. Ja ma ei tea, kas Jake ja sinu sõbrannad tulevad," loetles mees ning lõpetas selle rohkem nagu küsimusega. Mehe enda paar semu olid ka veel tulemata.

Tracey astus taksost välja, käes väike kingitus kõige pisematele. Kingitus oli neljakandiline ja pakitud rohelisse elevantidega paberisse. Karbi sees oli komplekt ujuvaid kummist mänguasju, mida saab kasutada lapse vannitamisel. Ilmselt läheb küll Nathani ja Tara lastel veel tükk aega ennem kui nad tõesti vannis käima hakkavad, aga siis on vähemalt tulevikuks olemas. Trace kandis valget maksikleiti, millel olid roosad ja sinised värvilaigud. Tema pruunid kergelt lokkis juuksed oli lahtiselt ning vajusid tema õlgadele. Astunud Moraleste maja ukse taha, lasi ta kella.

välimus

Tara vaatas naeratusega pisikesi ja oli tõeliselt õnnelik, kui Nathani käed ta ümber olid. "Jake ei saa tulla, me eile Skype's rääkisime, ta tuleb äkki paari nädala pärast, praegu olevat tööl väga kiire," vastas naine. Loodetavasti oli Nate enda armukadedusest üle saanud, muidugi oli, neil oli nüüd ju kaks imearmsat olevust, kes tõestasid, et Tara ja Nate on kindlas suhtes. Kuulnud uksekella, pidi Tara kahjuks abikaasa käte vahelt lahkuma ja läks ust avama. "Tracey! Astu edasi, nii tore, et sa tulid," lausus naine soojalt.

Wade jälgis, kuidas Zoe hoidis lapsi enda käte peal ja tahest tahtmata käis mehe peast läbi mõte, et tulevikus võiks endal ka mõni selline olla. Ühest esialgu piisaks, aga kui loodus tahab teisiti, siis...Siis saab ka hakkama. Wade teadis, et peale seda külaskäiku tahtis ta Zoega pikalt ja põhjalikult rääkida, loodetavasti oli Zoe temaga samal nõul.

"Tara," tervitas Tracey naist sõbralikult ning kallistas teda kergelt, andes üle ka väikese kingituse. "Ilmselt läheb aege enne kui lapsed seda kingitust kasutama hakkavad, aga ma tõesti ei osanud midagi muud valida," lausus naine koheselt, astudes majja sisse. Libistanud plätud enda jalast ära, jalutas ta Tara juhatusel elutuppa. "Tervist kõigile," viipas Trace ruumisviibijatele, kellest enamus olid tema alluvad. Kuigi praegu ei olnud tööaeg ja seega on nad sõbrad ja sõbrannad.

Tudnud endale kellegi pilku, tõstis Zoe enda pruunid silmad ülesse. Ning esimene inimene, kellega tema silmad kohtusid olid Wade'i omad. Naine saatis talle ühe sooja naeratuse ning natuke kutsuva pilgu, et mees tema juurde istuks. Need kaks väiksekest justkui süstisid naisesse positiivset energiat. Kui ruumi sisenesid uued inimesed, tervitas Zoe neid naeratuse ja pea noogutusega.

Kuigi Nathan oli kutsunud nii Vanessat kui ka Scotti, jalutas Moraleste maja juurde vaid esimene. Naine oli enda auto majast natuke eemale parkinud, sest ta arvas, et võibolla on teised juba maja esise kinni parkinud. Ness kandis tavalisi mugavaid siniseid kitsaid teksasi ja valget tuunikat, millel olid nii laiemad õlapaelad kui ka lühikesed käised, mis õlgadest alla vajusid. Mustad juuksed olid tal lahtiselt nagu alati. Mis puutus Scotti, siis temal oli hommikul olnud mingi sõpruskohtumine, mis oli ka hooaja alustuseks ning sellele järgnesid tal mitmed kohtumised ja seega ei teadnud ei Vanessa ega ka Scott ise, kas ta jõuab kohale. Jõudnud ukseni, lasi Vanessa uksekella. Tema käte vahel oli ka üks valge korvike, mis sisaldas igasuguseid asju, mida võib lapsevanemal vaja minna. Kõiki neid asju oli muidugi topelt. Seal oli kaks mänguelevanti, mõned riided, mõned kreemid ja muud hügieenitarbed, pakk mähkmeid. Isegi lutipudelid ja lutid ja veel igasuguseid asju. Vanessa oli siiski neid pisikesi nii kaua aega oodanud. Ja ilmselt on tal kavas nad kohe varakult ära hellitada.

Outfit

Nathan kuulas enda naist ning noogutas siis. Mis puutus tema armukadedusse, siis ei olnud sellest tõesti enam jälgegi. Neil oli juba oma perekond ja nad mõlemad armastasid ja usaldasid teineteist. Ja mees oli kindel, et mitte ükski Jake ega keegi teine ei tule nende vahele. Kui Tara mehe kätevahelt ära kadus, surus mees käed enda teksade taskutesse. Kuid ta ei jõudnud kuigi kaua niisama seista, sest vaevalt oli Tara koos Tracey'ga elutuppa jõudnud, kui uksekell taas käis. Oh, oleks võinud ukse lihtsalt lahti jätta. Nate jalutas ukse juurde ning tegi selle lahti. "Hei, Vanessa, ma juba mõtlesin, et kuhu sa jääd," lausus mees heatujuliselt, "ja kus on su teinepool?" küsis Nate, pidades silmas Scotti.

"Mul läks kodus lihtsalt natuke kauem aega kui ma arvasin," muigas naine ning toetas korvikese esikus olevale kapile, et mehele üks tugev sõbralik kallistus anda ja tema põsele üks musi kinkida. "Mu teine pool ei saanud tulla," manas Ness näole ühe ilmeka mosssuu, "ta ühineb meiega võibolla hiljem. Tal oli täna mingi sõpruskohtumine ja muud kohtumised. Hooaja algus siiski," seletas naine, olles kindel, et Nate kui korvpallitreener sai kõigest aru. Ness ulatas kingituse mehele ning libistas enda sandaalid jalast ära. Asetanud enda käe sõbralikult ümber mehe, jalutas ta koos temaga elutuppa. "Heey, Tara," lausus Vanessa äkitselt ning kallistas siis juba teda. Nessil oli ilmselgelt täna hea tuju. Ja siis märkas ta juba neid pisikesi Zoe süles. Ja sinna ta ka kadus. Istunud enda sõbranna kõrvale diivanile, ütles ta väikestele koheselt tere. Nad olid lihtsalt liiga armsad. Võtaks endale kohe.

Nathan noogutas ja embas Vanessat vastu. Võib öelda, et naine on üks tema parematest sõpradest. Seega ei olnud tal midagi ka selle põsemusi vastu. Ja Tara teadis väga hästi, et see ei ole midagi. Kuule, Nessa pidi ju varsti abielluma. Vaevalt ta nii avalikult siin kedagi sebiks. "Saan aru," muigas Nate naise sõnade peale, mis puudutasid Scotti ja hooaja algust. Siis oli neil ikka tegevust kui palju. Võtnud korvikese kaasa, jalutas ta koos sõbrannaga elutuppa. Kui Vanessa Tarat kallistama läks, asetas Nathan kõik kingitused ühele elutoa kapile. Eks saab pärast need üle vaadata. Ja kui ta ringi pööras, oli Van juba laste juurde kadunud. Noh, seda võiski arvata. Mees naeris ja jalutas enda abikaasa juurde.

Tara kallistas Vanessat vastu. "Meie pisikesed saavad küll endale toredad onud-tädid," muigas Tara ja toetas pea Nathani õlale. Kõigi tähelepanu oli kaksikute peal, kes hetkel olid tõelised inglid. Ei tea, kas Robert oli ka tulemas? Naine pani ühe käe ümber Nathani ja tundis end suurepäraselt.

"Tundub nii," muigas ka Nathan, tundes peagi, kuidas Tara pea tema õlale vajus. Mees asetas enda käe ümber naise piha ning silmitses külalisi, kes juba kohale olid jõdnud. Ainult mõned inimesed olid veel puudu, aga küll nemad ka jõuavad. Ja kui ei jõua, siis pole midagi teha.