y u undrstnd m

Nagu vanemad kaotanud laps, liikus Milena sõnagi lausumata ja võiks isegi öelda, et kuulekalt Jack'le. Samal ajal, kui mees šokolaadiga tegeles, sidus Millie oma särgi endale turbaniks pähe. Nii palju, kui see võimalik oli ilma särki katki rebimata. Püksinööp ja lukk olid ka 'wildly' lahti läinud. Mitte 'if you know what I mean' põhjustel, aga pigem sellepärast, et püksid olid natuke pigistama hakanud. Pealegi oli pükstel peal veel vöö, mis ei lasknud neil väga alla vajuda ja ei avaldanud väga ka seda, millist pesu ta kannab. Kuigi Rathbone peaks seda teadma. Anywhoo, olles oma 'couldn't be more comfortable' mullis, sättis ta ennast lauale istuma, näoga oma dearest friend' poole, šokolaaditahvel otse tema ees. Selle suurema, murdmata poole keeras Lena enda poole, sealt kaks rida ära murdes ning hakkamata suuremat vaeva nägema, since lil Soms polnud niigi suuremaks vaevaks võimeline, hakkas ta kohe seda kaherealist delicious as fuck šokolaadi sööma. "I love you.." sõnas neidis täiesti spontaanselt, vaadates oma igatepidi jumaldava pilguga seda sokolaaditükikest, millest ta ühe korraliku ampsu juba võtnud oli.

Milena turbani ja tüdruku oleku peale hakkas Jack vaid kergelt naerma. Ta oli igatsenud seda pisikest hullu, kelle kõik tembud läbi aegade olid Rossile teada, aga siiski suutis näitsik teda aeg-ajalt üllatada vägagi suure pauguga. Kuigi enam jaolt vanad naljad korduvad uues elemendis ja väikeste vahedega. Ometigi on need endiselt teemas, klassika - eriti Rathbone ja Milena puhul. Nemad ei kasva kunagi suureks.
Toetanud end laua vastas oleva kapi vastu, pistis Jack endale ühe pisikese tüki suhu, ennem kui külmkappi sukeldus, leides endale ühe pudeli külma õlut. Selle auväärse liigutuse ja olekuga avanud, viskas ta metallkorgi ilusa kaarega prügikasti, pannes pudeli suule ja rüübates lonksukese. Milena armuavalduse peale, mis oli suunatud suurele šokolaadi tükile tüdruku sõrmede vahel, turtsatas Jack kuuldavalt.

Milena ei teinud Jack'st väljagi. Lihtsa sõi šokolaadi, nagu see oleks elus viimane kord, mil ta seda süüa saab. Näpud olid tal ammu šokolaadised, sest see asi lihtsalt sulaas tal sõrmedel vahele ära. Peopesad olid tal ka šokolaadised, rääkimata ninast või põskedest, kui mõni juuksekarv talle vaikselt suhu tikkus ja ta siis selle ära lükkas. Õlust ei teadnud Millie enne midagi, kui mõned viimased šokolaaditükid alles jäänud olid. Need jättis ta Jack'le. Aga kui Lena avastas, et midagi juua on.. ohhssa juudas, kuidas ta silmad särama lõid. "Jaaack~" venitas neidis oma kõige meelamal toonil, milleks ta praegu võimeline oli, käed pudeli poole sirutades. Tegelikult tahtis ta kalli, mitte õlu, kuigi lonks ei teeks paha, et hommikune pohmakas veelgi hullem oleks. Nüüd võib tegelikult ka tuttu jääda.

Näinud Milena nägu ja käsi, hakkas Jack paratamatult naerma. Tüdruk nägi välja just kui pisikene tüdruk, kes leidis ülesse hästi peidetud šokolaaditahvli ning püüdis selle võimalikult kiirelt nahka pista, määrides nii enda käed, näo kui ka riided. Õllepudeli kapile pannud, pööras noormees enda pruunid silmad näitsikule, astudes talle sammukese lähemale. Juua ta tüdrukule kohe kindlalt ei anna. "Ma kuulan, pisikene," kallutas poiss pead ühele küljele, vaadates Milenale ülevalt alla otsa. Tüdruk oli siiski päris lühikene tema kõrval.

"Bööhööö~" tõi Millie kuuldavale kurva häälitsuse, kui Jack ilma õlupudelita tema juurde ilmus. Ja tegelikult oli nii, et Milena oli Jack'st pikem. Ainult natukene. Ja a i n u l t tänu sellele, et ta laual istus. See oli nii napp vahe, niiet selle võib tegelikult üldse olematuks lugeda. Ja since Rathbone talle juba nii ligidal oli, ei saanud Milena vastu kiusatusele kahe käega mehe põskedest kinni võtta ning ta huultele üks musi suruda. Seejärel põimis ta õrnalt oma šokolaadised käed ümber mehe kaela ja pani pea õlale. Kui Jack nüüd lauast eemale peaks astuma, ei jääks tal mitte midagi muud üle, kui Lena endale sülle võtta. "Milena liked it. Milena is sleepy. Good night, ratman," lausus neidis imevaikselt, kui ta silmad luges ja juba poolel teel sleepland' oli. That felt good and safe.

Milena huuled maitsesid Jacki jaoks endiselt ebamaiselt ning ilmselt oleks ta selle lühikese suudluse isegi pikemaks venitanud, kuid Milena asetas enda pea juba tema õlale ning muutus vägagi vaikseks. Endamisi turtsatanud, võttis Rathbone õrnalt neidise ümbert kinni, saades ta endale peagi ilusti sülle ning kõndis vaikselt, tüdruk süles, magamistoa poole, asetades näitsiku voodile. Vannitoast niiske api võtnud, puhastas ta sellega Lena käed ja näo šokolaadist, asetades eemal olnud pleedi ettevaatlikult tüdrukule peale. "Head ööd, pisikene," kummardus Jack hetkeks veel Milena kohale, surudes enda huuled tüdruku laubale.

Milena oli kogu selle aja veel pooleldi ärkvel, olles iga hetk uneland' minema. Jack' sõnad tõid neidise näole naeratuse ning hetkel, kui mees talle musi laubale surus, võttis Lena tema käest kinni. Haare iseenesest kestis mõned sekundid, sest siis ta lihtsalt jäi magama. Aga ta hoidis mehe käest kinni. And that's a fact. Kaua neidisele aga õnnelikku uneaega ei antud. Nii kahe-kolme tunnipärast tuli ilge pissihäda, mis Milena üles ajas. Ja otseloomulikult oli tal nüüdseks ka korralik pohmakas tekkinud. Vaikselt ägisenud, ajas ta ennast pikapeale sealt voodist püsti ning leidis ehku peale ka WC üles. Seal lõpetanud, pesi Millie köögis käed ära ning leides, et ta kaugemale minna ei jaksa, maandus sinnasamasse tooli peale, sättides ennast laua taha magama. Magamistuppa oli jubepikk maa, yousee. Aga Lena ei olnud võimeline oma pohmakaga ja unega ennast väga liigutama. Pealegi oli seal köögis laua taga vägagi hea olla. Vähemalt ajutiselt. Eilsest õhtust neidis iseenesest midagi väga ei mäletanud. Nii kella ühe-kaheni jätkus mälu, aga pärast seda on täielik tühjus. Kaklus on meeles, seda ei saa unustada, ning mingine ähmane jutt mootorrattast. Koht oli talle iseenesest võõras, ent shortie eeldas, et see kuulub kellelegi, keda ta teab, sest kellegi võõra koju ta ei läheks. Kiirelt pilgu kella viinud, mis näitas natuke rohkem kui kaheksa, oigas Milena veel ning läks tagasi oma tuduland'. Seal ei valutanud igastahes pea nagu kavatseks see kohe õhku lennata.