Movie Night Out

"Ma teadsin, et sa oled nõus," lausus tüdruk üsna võidukalt. Ta oli kogu sellest ettevõtmisest väga innustunud. Ilmselt valdas teda see tunne, kui inimene teeb midagi, mida ta teab, et ei tohiks teha. Ehk siis keelatud vili on alati hästi maitsenud. "Sillani ei ole siit pikk maa. Lähme jala või autoga?" küsis Jill.

"Lähme autoga, siis saame pärast kohe sisse istuda," pakkus Seth välja. Ta võttis suuna auto poole, mis ei asunud üldse kaugel. Mees oli kindel, et selline asi on suurepärane adrenaliinilaks, mida ta igatses juba pikka aega.

"Kõlab hästi, aga me teeme su auto pärast märjaks," lausus Jill, jalutades noormehe kõrval auto poole. Tüdruk oli juba sellest mõttest, et ta nüüd koos Sethiga sillalt alla hüppab, täiesti excited. Vaikselt mõtles näitsik peas juba, mis riided ta ära peaks võtma ja mis selga jätma, sest vesi pidi ilmselt jões külmem olema kui mõnes järves või ookeanis.

"Pole probleemi," vastas mees ja avas Jillile autoukse. Ise ka sõidukisse istunud, võttis ta suuna silla poole. Mõne minuti pärast parkis ta auto sillale üsna lähedale, tuli nii pool minutit kõndida. "Oled sa kindel, et see sulle jama kaela ei too?" uuris noormees tüdruku käest. Ta ei tahtnud Jillile jama kaela tõmmata.

"Ma ei ole kindel, aga ma arvan, et see ei too mulle jama ja kui toobki, siis ole mureta küll ma sinu sellest välja jätan," lausus Jill mitte just kõige kindlamad ja toetavamad sõnad, aga siiski midagi. Näitsik jättis autosse enda saapad ja nahktagi. Nii et praegu jalutas ta silla poole paljajalu, mis tõttu ta liikus natuke aeglasemalt kui tavalisels.

"Ega ma enda pärast muretse, ikka sinu pärast," vastas Seth. Ta jättis jalanõud ja tagi autosse ning läks silla poole. Inimesi väga õnneks ei olnud, ainult mõned autod, kes kiirelt mööda sõitsid ja keda ei huvitanud möödakäijad. Seth läks silla äärele ja vaatas alla, nice view. "Hüppame koos?" uuris mees.

"Noh, siis muretseme me lihtsalt vastastikku üksteise pärast...ausvärk," muigas Jill ning jalutas vaikselt umbes silla keskkohani. Siit pidi kõige pikem lend tulema. Näitsik asetas enda käed äärele ning vaatas siis sealt alla. Pimedas tundus kogu jõgi must ja sünge. Justkui hüppaksid nad kuskile tundmatusse. Mida nad tegelikult ka tegid. "Mhm, siis mul ei ole vähemalt võimalust viimasel hetkel alt ära hüpata," sõnas näitsik ning ronis siis vaikselt silla servale. Huh, see oli creepy.

Seth astus äärele veel rohkem lähemale ja vaatas korraks Jillile otsa. "Hüppame kolme peal?" küsis ta tüdruku käest üle. Jill või ise lugeda, siis oli ta kindlam ja sai nii aeglaselt, kui soovis lugeda. Seth tundis, et adrenaliin hakkas vaikselt juba pumpama, it felt great. Jill saab kohe teada, mis tunne on pilves olla.

"Ahah," lasusu Jill sellisel i-am-going-to-die häälel ning vaatas siis poisile otsa. Ta käed praktiliselt värisesid. Tüdruk hammustas alahuulde ning hingas sügavalt välja. Okey, see teda küll ei rahustanud. Mida kauem ta ootas, seda rohkem hakkas temas esile tõusma paanika. "Loe ruttu!" käskis Jill hääle, millele ei saanud vastu vaielda. Ta sulges enda silmad ja lihtsalt ootas, et poiss juba number kolme hüüaks.

"1....2....KOLM!" luges mees numbreid ja hüppas. Adrenaliin oli laes ja Seth tundis, kuidas keha vette lendas, mõne ujumisliigutusega oli ta vee pinnal ja tundis, kuidas külm vesi kõik meeled äratas. THE BEST FEELING EVER! Mees lasi silmadega üle vee, et leida Jilli tuttav näolapp.

Esimesed kaks numbrit jäi tüdrukul praktiliselt kuulmata, aga kui ta kuulis number kolme, siis pigistas ta enda silmad tugevalt kinni ja lihtsalt hüppas. Külm õhk tuli mõnusalt vastu ja tekitas sees ülimõnusa tunde. Hetkel mil ta vette lendas, läbis tema keha kerge külmalaine. Paari tõmbega oli ta tagasi pinnal ning vaatas otsivalt ringi. Tema nägu oli naerul ja silmad särasid. "OhMyGod," lausus Jill, "see oli nii lahe," sõnad ta Sethile kui ta viimaks poisi selles tumedas jões ülesse leidis.

Seth naeratas. Jillile ikka meeldis see, lahe. "Me peaks vist siit nüüd välja tulema, sest muidu jääd sa veel haigeks," lausus noormees ja viis pilgu ühe üsna vana välimusega roostetanud redelile, kust nad said üles ronida. Kutt ujus sinna poole ja ootas tüdrukut järgi. Tegelikult oli neil võimalus ka kiirelt korterist läbi käia ja seal riided ära kuivatada, aega neil ju oli.

Jill noogutas poisi sõnade peale ja hakkas siis Sethi järel kalda poole ujuma. Riietega oli see tegelikult päris raske. Jõudnud noormeheni, hakkas tüdruk natuke aeglasemalt ujuma kuni jõudis redelini. Ta vaatas seda küll üsna ebakindlal pilgul, kuid ronis siiski mööda seda ülesse. Seistes kindlalt maal, väänas näitsik natuke enda juukseid ja õhukest kampsunit. Väljas tuule käes oli tegelikult päris jahe. "Mul ei ole juba ammu nii huvitavat õhtut olnud," naeris näitsik.

"Seda on ainult hea kuulda," vastas Seth naeratusega. "Lähme autosse, seal on soojem," ütles mees järgmisena. Kui mõlemad olid lõpuks autos, pani ta kohe puhuri sooja peale ja vaikselt hakkas sõiduk soojenema. "Äkki tahad korraks korterist läbi käia ja ära kuivada?" pakkus Seth seejärel välja. Aega neil ju veel natuke oli.

Jill hõõrus enda käsi kokku ning üritas endale kiiremini sooja saada. Kuigi autos oli juba omajagu soojem kui väljas. Ei olnud vähemalt seda külma tuult. "Kas su vend ei ole siis kodus?" küsis näitsik ning päästis enda juuksed patsist lahti, et need kiiremini ära kuivaks. See järel viskas ta pilgu peale enda näole, kuhu ta täna natuke meiki oli pannud. Õnneks ei olnud see kõige hullem. "Kui see tüliks ei ole, siis võiks ju isegi käia," lausus Jill ning tõstis enda rohelised silmad peeglilt Sethile.