Movie Night Out

Jill üritas filmi jälgida kuni viimase minutini välja. Ta lihtsalt kippus olema inimene, kes millegiga alustades selle ka lõpuni viib nagu näiteks filmi vaatamine isegi kui see film ise kõige parem ei ole. Tegu oli jällegi ühe sellise õudukaga, mille viimased stseenid terve eelneva filmi peapeale keeravad. Näitsik kortsutas enda kulme ja vaatas mustaks muutunud ekraani, millel hakkasid jooksma erinevad nimed. Rahvas hakkas püsti tõusma ja minema liikuma. Raputanud enda pea, tõusis Jill püsti, "ma olen kindel, et see detektiiv ise oligi selle kõige taga," lausus näitsik ning tõmbas endale jaki selga. Tühja popcorni karbi ja joogitopsi pani ta üksteise sisse, et need väljudes ära visata.

"Arvestades seda, mis siin filmis juhtus, võis tapja olla ka jäätisemüüja või lehepoiss," turtsatas kutt. Ta viskas pakendid ühte suurde prügikasti, mis oli saalist väljudes kohe nähtavasse kohta pandud. "Kas sa tahad koju minna või soovid veel midagi teha? Näiteks käia vaaterattaga sõitmas," pakkus Joshua. "Või on see kõrgus ka hirmutav?" meenus mehele.

"Oli see tõesti nii halb?" küsis Jill vaadates poissi pisut vabandaval 'ups' ilmel, "võibolla oleks pidanud ikka romantilise komöödiaga leppima," muigas tüdruk ja jalutas Sethi järel saalist välja, visates enda prahi poisi eeskujul prügikasti. "Ma ei tea, ma ei käi just tihti inimestega väljas. Seega ma kasutaksin heameelega maksimumi sellest ajast, mis sulle antud on," kehitas tüdruk õlgu, jäädes poisi juurde seisma, "ma ei tea, ma ei ole sellele vaaterattale kunagi läinud, sest ma kardan, et see on liiga kõrge, aga......lähme uurime välja, kas see on ikka n i i kõrge," naeratas Jill noormehele.

"See oli...Üritati liiga palju seda jubedaks teha," muigas Seth. "Noh, ei tea, kas too ka targem variant oleks olnud," mõtles mees. "Sa ütled seda nii nagu sa käiksid väljas tavaliselt koeraga jalutamas või mõne üleloomuliku olendiga suhtlemas," arvas Joshua. See sõna 'inimestega' tekitas just sellised mõtted. "Ma luban, et ei lase sul sealt alla kukkuda," ütles mees ja läks auto juurde ning tegi jällegi Jillile ukse lahti.

"Jah ma käingi. Kas ma tõesti unustasin sulle mainida, et kõik minu sõbrad on üleloomulikud olendid. Tead küll...vampiirid, libahundid, inglid, nõiad ja paar zombit on ka," loetles näitsik tõsisel ilmel, kuid turtatas siis ja nügis poissi kergelt enda õlaga. "Jah, see oleks väga hea, mõeldes sellele, et sa ilmselt ei näeks homset päeva kui ma sealt alla kukun," lausus Jill ning istus kerge muige saatel autosse, tõmmates endale turvavöö peale.

"Kummitusi ei olegi?" küsis mees kulmukergituse saatel. "Jah, su isa tuleks mulle järgi...Kas sul vanemaid vendi on? Kui on, siis olen ma ilmselt paari minuti jooksul kadunud hing," naeris Joshua. Raudselt tuli nüüd välja, et tal oligi vanem vend või isegi mitu. Kindlasti oli tüdrukul suur perekond, selles oli noormees kindel.

"Mitte veel, nendega on raske ühendust hoida ja nad tulevad ainult siis ligi, kui nad ise tahavad seega, sorry - No ghosts," lausus näitsik nagu nad räägiksid igapäevasest jututeemast, mis on täiesti normaalne. "Jah, mul on lausa kaks vanemat venda, kellest üks õpib muideks politsenikuks, ups....," lausus Jill ning vaatas Sethile otsa, "aga teine õpib pastoriks....seega nad nagu tasakaalustavad üksteist," muigas näitsik. Üks püüab kurjategija kinni ja teine üritab ta hinge päästa. Team work!

"Politseinik....Veame kihla, et keegi su perekonnast on jurist kah," muigas Seth. "Pastor...Kõnnib isa jälgedes?" uuris Joshua. Ei tea, kas ta tegi seda vabatahtlikult või rohkem kohusetundest, et jätkab selle ametiga. Mehel polnud endal aimugi, mida ta aasta pärast teeb.

"Mnjah, pean sulle selle koha pealt pettumuse valmistama," sõnas tüdruk muiates. Pole nende perekonnas ühtegi juristi veel, aga osad ei ole neil veel keskkooli jõudnudki. "Kind of...," noogutas Jill, "see on nagu Swansonite perekonna traditsioon, et vanim poeg läheb isa jälgedes. Siiani ei ole keegi seda murdnud, aga ega kedagi otseselt ei sunnita ka pastoriks hakkama. See lihtsalt....juhtub?" seletas tüdruk, viies pilgu mõneks hetkeks autoaknast välja ja siis tagasi Sethile.

"Juhtub? Aga kas ta ei ole kunagi näidanud üles huvi mõnu muu elukutse vastu?" uuris Joshua. Tema jaoks tundus see natuke veider, et kõik ikka on pastoriteks saanud, mõnel võis tõesti olla huvi, aga Seth oli kindel, et iga vanim poeg ei soovinud seda enda tahtest teha.

"Mmm....mitte eriti," mõtles tüdruk, "kunagi väga väiksena rääkis ta loomaarsti ametist, aga see oli väääääga kaua aega tagasi," muigas Jill. Ta vaatas poisile otsa ning maigutas hetkeks suud, "okey, minu isa tahtis tegelikult näitlejaks saada, aga talle meeldib ta töö, mida ta praegu teeb," tunnistas Jill. "Aga kelleks sina saada tahad?" tundis ta huvi.

"Aga...Las ta on näitlejast pastor," muigas Seth ja peatus lõbustuspargi parklas. "Ma ei teagi. Ausalt öeldes ei ole ma enne siia tulekut varem mõelnudki seda," ütles Joshua õlakehitusega ja astus autost välja. Ta viis silmad vaaterattale, mis kohe silma hakkas. "Mis sa arvad, teeme ära?" küsis mees õrna naeratusega. Loodetavasti julges Jill sinna minna.

"Jah, nagu see kunagi juhtuks," lausus Jill naerdes, kuigi mõte oli Sethil iseenesest hea. Miks mitte teha mõlemat ja olla mõlemas hea. Tüdruk vaatas poisile otsa ning noogutas tema sõnade peale. Küll tal on aega veel sellele mõelda. Avanud turvavöö, astus Jill autost välja ning silmitses seda ratast, mis tundus lihtsalt niiii kõrge. Näitsik lükkas autoukse kinni ning hingas sügavalt sisse-välja. "Let's do this," noogutas Jill ja jalutas Sethi juurde.

Seth ostis 2 piletit ja sai tüdrukuga paari minuti pärast sõidule. Istunud Jilli kõrvale, tõmbas ta metallist käepideme alla, mis oli ka kindluseks, et keegi välja ei roniks. Tasapisi hakkas ratas liikuma. "Algus polegi nii hull, eks?" küsis Seth. Esimene ring oli väikeste peatustega, et kõik saaksid ratta peale.

Jill sättis end kindlalt istmele ning vaatas pigem enda silmade kõrgusele kui alla. "Mhm," noogutas Jill, "kui ma vahepeal enda silmad kinni peaksin panema, siis käse need mul kasvõi korraks tipus lahti teha," muigas näitsik. Ta asetas enda käed käepidemele ning hoidis sellest kinni. Kõige nõmedamad olid need nõksud kui ratas jälle seisma jäi. Ilmselt jääb ta tipus ka korraks seisma. "Tree Hill pidi nii väike olema, et tipust peaks seda kõike nägema," lausus Jill.