Perseiitide sadu jälgimas

"Ega ma pole ka Tree Hillis nii tihti," muigas mees. "Rohkem ikka New York ja võttepaigad," lisas Matthew. Ta oleks tahtnud rohkem kodus olla ja õdede-vendadega suhelda ja nüüd avaneski see võimalus, kuid mitte kauaks. Varsti oli jälle vaja tööle minna.

"See on see näitlejate ja muude kuulsuste elu - täna siin, homme juba seal," lausus Ingrid, mitte et ta väga teaks, milline see kuulsuste elu välja näeb. Aga see tundus selline suur ringi jooksmine. "Millal sind siis jälle mõnel ekraanil näha võib?" uuris naine kui teema juba sellele läks.

"Nojah, vahepeal viskab reisimine üle," tõdes Matthew. Eriti siis, kui tuli kuus lennata nii 6 korda. "Noh, seriaalis saab mind näha pidevalt, aga kinolinadel oktoobri algusest," lausus mees. Talle meeldis naisega rääkida, tekkis selline...Mõnus tunne, mitte midagi ei olnud sunnitud või ärritavat. "Kas sa tahaksid lähiajal NY-sse lennata?" küsis Matt järsku. Ta oli spontaanne inimene.

Neid mehe sõnu mõistis naine päris hästi, sest tema mees oli piloot ja kui ta tööl ei olnud, siis ega talle väga reisida ei meeldinud. Ilmselt viskas ka temal see üle. "Eks ma jätan meelde," lubas naine kerge naeratusega. Nendevaheline vestlus oli tõesti selline rahulik ja loomulik. Sobib kenasti sellesse ilusasse õhtusse. "Tahaks ikka, aga mul hakkab töö juba kahekümnendal augustil," lausus naine, "ma olen õpetaja kohalikus keskkoolis," mainis Grid nii igaks juhuks.

"Kahekümnendal...Selleni on siis natuke veel aega," lausus mees. Ta oli ise käinud NY's ka nii, et ühel päeval läks sinna ja teise õhtul tuli tagasi. Aeg-ajalt tulid ette pakilisemad asjad, mille tõttu ei saanud ta seal kauem viibida. "Õpetaja? Vau," jäi mees mõtlema. Ta ei suudaks ise hulka teismelisi taltsutada.

"Jah, mõned päevad veel vabadust ega õpetajad mõtlevad tihti samamoodi nagu õpilased," tunnistas naine kerge muigega. Kes see ikka väga tööle kibeleb, kuigi naisele meeldis tema töö. Aga sellega kaasnevad jälle õhtused tööde parandamised ja järelaitamised ja tööde väljamõtlemine. Ühesõnaga palju tööd ka väljaspool koolimaja. "Jah, juba kuus aastat olen Tree Hilli noortele üritanud saksa keelt selgeks õpetada. Kuna ma olen ise Saksamaalt pärit, siis on selle aine õpetamine mulle üsna lihtne," rääkis Ingrid.

"Ma usun, nooremana tundus küll aeg-ajalt, et tunnikad olid välja mõeldud õpilaste kiusamiseks," muigas mees. Nüüd oli ta maailmapilt täiesti muutunud, võrreldes 8-9 aasta tagust. Täiskasvanuks oli saanud, mis muud. "Ma mõtlesin, et mis aktsendiga on tegu," tunnistas Matt. "Mis oli siis kõige suurem kultuurišokk USA-s?" uuris mees.

"Noh, pole see midagi kiusamiseks. Kõik hea tulemuse nimel ikka," muigas naine, "ega meile õpetajatele see tööde parandamine nüüd ka kõige lihtsam pole. Eriti siis kui õpilasel jääb heast hindest ainult paar punkti puudu," lausus Ingrid, avaldades mehele justkui õpetajate ametisaladusi. Pole need õpetajad midagi nii südametud ja ei taha ainult õpilastele töid teha ja hindeid sisse panna. "Tead, see on hea küsimus," noogutas Grid, "võibolla see, et kõik inimesed on siin nii sõbralikud ja hinnad...issand jumal kui odav on kõik USAs võrreldes Euroopaga," lausus naine. "Ja muidugi alles USAs saad sa aru, mida tähendab mõiste suurlinn," muigas Ingrid.

"Eks ma sain sellest ise ka aru," muigas mees. "Ma kujutan ette, et tööde hindamine venib tihtipeale üheni-kaheni öösel välja, kui on mõni suurem kontrolltöö," pakkus Matthew. "Ega euroopas ongi...Riided olid seal mu meelest päris kallid," meenutas mees. Olid jah. Toit olenes. "NYC-s saad aru, mida tähendab suurlinn," naeratas Matt.

"Minul juhtub seda harva, sest minul ei ole nii palju klasse kui näiteks matemaatika või mõnel muul õpetajal. Ega need noored just hea meelega saksa keelt ei õpi," muigas Ingrid. Muidugi leidus ka erandeid, aga tegu oli siiski suhteliselt keerulise võõrkeelega. "Jah, riided on seal tõesti hinge hinnaga," noogutas naine ning pööras vahelduseks enda silmad mehelt taas taevale. Selle suurlinna jutu peale naeratas ka naine. Peab ikka seal NYC ära käima.

"Siis on sul mõnes mõttes isegi vedanud, sest siis tulevad tundi tõesti huvilised," arvas Matthew. Ingridiga oli juba tõesti mõnus vestelda, ta ajas ikka täiskasvanu juttu, mitte mingit tiineka möla. "Tead, kas sa millalgi ei taha minuga NYC-sse lennata? Ma saan tegelikult igal lennul sõpru tasuta kaasa võtta, varem tuli vend, aga nüüd pole pikalt keegi olnud huvitatud,"lausus mees naeratusega.

"Selles suhtes küll, kuigi leidub ka inimesi, kes õpivad võõrkeelt ainult sellepärast, et nende vanemad seda tahavad. Ja sellistele on raske keel meeldivaks teha," rääkis Ingrid, vaadates näitlejale otsa. Tähesadu oli jäänud justkui rohkem taustamüraks ja hoopis huvitavam oli mehega juttu ajada. Kuigi nende vanusevahe oli päris suur ja Matt võiks sama hästi tema poeg olla. "Ma ei tea," raputas naine kergelt naeratades ja enda piku maha lüües, "me ei teagi ju teineteist ja mul on lapsed. Ma ei saa lihtsalt ära lennata. Ja pealegi...New York on midagi muud kui Tree Hill. Siin me võime rääkida ja keegi ei pane seda tähelegi, aga seal...," naine jättis enda lause pooleli, sest ta lootis, et Matthew nuputab lause lõpu ise välja.

"Nojah," noogutas Matt kergelt. Ta enda vanemad ka üritasid Matthewd võimalikult erinevatesse tundidesse ja huviringidesse sokutada, et ta leiaks endale sobiva huvi. Leidiski. Näitlemine. "Oh, come on. Ei tea jah, aga siis hakkame teadma. Mingi üks nädalavahetus millalgi, reede õhtul lennata ja pühapäeva õhtul tagasi. Üheks nädalavahetuseks on ikka võimalik leida keegi, kes laste järgi vaatab. Kui vanad nad sul üldse on?" küsis Matthew. Ta taipas küll, mida Grid plaanis öelda. Fotograafid, ajalehtede esiküljed. Üsna tüütu värk.

"Sinu suust kõlab see tõesti nii lihtsana, aga...ma ei tea....," raputas naine enda pead, kuigi tema huulil oli endiselt naeratus. Ta lihtsalt ei saanud eriti aru, mida Matt temas leidis, et ta teda nüüd korraga New Yorki tahtis viia. "Miks mina...ma lihtsalt ei saa aru...või see on sulle tavaline, et sa kohtad kuskil rannas naist ja siis kutsud teda endaga reisima?" küsis Ingrid ning viis enda silmad siis mehelt ookeanile. See oli mõnus ja puhastas mõtteid. "Poeg Stefan on juba kakskümmend ja tütar Yvette on kümnene," lausus Grid. "Muidugi nad saaksid selle ühe nädalavahetuse ka omapead hakkama ja mul on siin sugulasi, kelle juurde nad saaksid minna, aga....mida ma neile ütlen....et ma kohtasin rannas Matthew Sommersit ja ta kutsus mind lihtsalt niisama New Yorki?" Ingrid hammustas mõtlikult alahuulde ning vaatas siis Matile otsa.

"Mis sellest aru saada, ma pakun sulle reisi NYC-sse. Lihtsalt sellepärast, et oleks tore sinuga rohkem sõbruneda, kui ainult teretuttavateks jääda," pakkus Matt Gridile lihtsat selgitust. Ei sobinud see? "Vau, 20...Siis ta saab ikka hakkama. Neile võid ka ju öelda, et sõber tegi reisi välja ja kõik," lisas Matthew. Ta arvas, et lapsed olid nooremad, seega ei saanud ta neid koju jätta, aga 1 oli Mattist ainult 5 aastat noorem.