New York, New York!

Matt tuli enda kiirelt reisilt NY-sse tagasi, kuna hetkel polnud tal NY-s mitte midagi teha, ühe seriaali hooaeg oli just lõppenud, teises seriaalis polnud tal väga oluline roll, 5 osa oli filmitud ja rohkem teda seal ei olnud ja üks film, mis oli pooleli, pidi jätkama filmimist paari kuu pärast, kuna läks vaja lumist New Yorki. Matthew üritas võimalikult vaikselt teha, sest kell oli pool kaks, enamus rahvast peaks magama. Mees jättis kohvri esikusse ja läks kööki, et midagi süüa otsida. Kõht oli jube tühi. Külmiku lahti teinud, võttis mees sealt välja singi, juustu, tomati, majoneesi ja purgi cocat. Mehel olid jalas heledad teksad ja peal sinise-valgeruuduline särk.
OT:Kesiganes Sommersi majas on.

ot: Milena on alati kodus, kui venna koju tuleb *extremely happy*

Millie oli üsna vara magama läinud. Üksteist on tema jaoks väga varane aeg tuttu minemiseks. Aga kaua ei antud õnne magada, sest polnud ammu söönud ja in the middle of the night otsustas kõhuke, et ta hakkab suurest näljast valutama. Kell oli vaevu pool kaks läbi, kui Lena oli sunnitud ennast voodist välja ajama, et kööki jõuda ja süüa, et kõhuvalu üle läheks.. ja siis uuesti tuttu minna. Suur oli aga üllatus, kui köögis tuled põlesid. Ettevaatlikult hiilis Milena alla ning piilus kööki, et who the fuck seal on. Majal on küll alarm peal, vargad nagu sisse saada ei tohiks, aga kunagi ei saa liiga ettevaatlik olla. Näinud oma suurt vennat, pillas neidis oma kaisulaama, mille ta endale reisilt kaasa oli ostnud, maha sinna samasse, kus ta parajasti piilunud oli ning jooksis venna juurde, talle sülle hüpates. Jalad põimis ta kiirelt ümber Matt' alakeha ja käed ümber kaela, vennakesele tugeva ja sooja ja armastust täis kalli andes. See, et kõht mingit survamat valu tekitas, oli neidisel täitsa meelest läinud. VENNA JÕUDIS KOJU, though. "Whee~ tere venna." kostus üle Milena huulte vaikne hääl. Mitte sosin, sest kui sa just siin ei röögi siis ega see kedagi väga ei sega. Seljas kandis ta otseloomulikult tudukaid. Mingised hallid pikad mugavad tudupüksid ja angry birds'dega lohvakas helesinine t-särk.

Matt kuulis kellegi vaikseid samme treppidel ja ta pööras end tüdruku poole. Mõne hetke pärast oli lokilammas juba mehe küljes kinni nagu takjas. Matthew ägises, sest selline äkkrünnak oli ootamatu. "Tere, Lena," vastas M. "Tead, sa oled pagana raskeks läinud," valetas kutt. Ta ei saanud aru, kuidas Milena oli nii kerge, raudselt näljutas end või midagi. Okei, tegelikult Matt nägi, kuidas lokilammas õgis, aga püsis ikka sulgkerge. Mees tõstis Milena enda sülest köögikapile istuma ja hakkas suurt võileiba tegema. "Kuidas kõigil läheb?" küsis noormees ja avas cocapurgi ning võttis sealt mõned lonksud.

See ägisemine aja Milena naerma. That was just hilarious. "Ah ole vait. Sa oled lihtsalt nõrgaks jäänud, kui neljakümmet viit kilo enam tõsta ei jaksa." lausus neidis selle peale, et ta järsku nagu juberaske peaks olema. Ta pole kahe aasta jooksul üldse juurde võtnud, pigem alla. Ja how in the world of fucks ta järsku raske peaks olema? Ja ei ole mingit näljutamist. Lihtsalt jubehea ainevahetus. Esialgu keeldus Lena vennast lahti laskmast, kui too üritas teda kuskile istuma sättida, võimidagi. Ta hoidis oma vennast kramplikult kinni. Viimaks lasi ta ikka vennakesest lahti kui otsustas, et kallistamisest on küllalt. Niipea, kui esimene võileib valmis sai, võttis Millie selle kiirelt endale enne, kui Matt seda hammustada jõudis, hakates seda ise sööma. Anomnomnom. "Täpselt samamoodi nagu enne, ma arvan. Hunter ei kuula mu sõna. Ma tegelikult muretsen tema pärast natuke. Et ta nii kinnine on. Well, vähemalt ei astu ta minu ja Chad' jälgedes. Seegi vähemalt hea. Aga.. umn.. issi upub endiselt töösse.. teistel on nagu kõik korras, niipalju kui ma tähele olen pannud. Õnnelik ühtehoidev perekond." vastas Millie täis suuga. Anomnomnom. Niipea, kui suutäis alla sai neelatud, võttis ta kohe uue, hävitades võileiva erakordselt kiirelt ära. "Veel." nõudis ta endale süüa. "Sa mu precious paki oled avanud?" uuris Milena veel sinna juurde. See awesome kokku pandud kingipakk, mille ta oma pikalt reisilt kaasa oli võtnud. Korraliku suurusega karp, mis oli pakitud beebisinisesse mõmmidega pakkepaberisse. Karbis oli iseenesest sees olnud üks awesome must kruus, mis kuuma veega valgeks muutub. Ja kui see valgeks muutunud on, siis avaldub ka kruusil olev ilukirjas seisev lause 'da best venna' ja väike silly-pilt Milena'st surfilaualt maha kukkumas. Sest tema kinkis kruusi ja tal on õigus sinna enda pilt panna. Mõni pudel väljamaa alkolt. Trey, Matt ja Chad said kõik välismaa alkot. Because she loves them. Ja siis veel beebisinine väike laama. Piisavalt suur, et kaissu võtta. Siis veel üks puhtast hõbedast kaelakee, mille tagumisel poolel sisab 'the Sommers'. Seda avades oli seal üle terve kahe poole perepilt. Matt käib ju koduaeg kodust ära.. peab olema midagi, mis tema kallist perekonda meenutaks. Ja kuna Milena armastab oma suurtele kahekümnendates meessõpradele tüdrukulikke asju kinkida, siis olid seal veel printsessidega sussid. Peaksid tegelikult Matt'le isegi jalga minema.

ot: sa võid sinna veel paar asja juurde mõelda, mida Matt näiteks kunagi mainis, et ta tahtis, võimidagi..

"Nelikümmend v i i s kilo?" oli mees üllatunud. "Sa pead Itaaliasse minema aastaks ajaks, siis oled kohe 60 kg täis. Tegelt ka, seal on nii head saiakesed ja pitsad, mida lihtsalt sööd, sööd ja sööd," selgitas Matthew. "Varas!" tegi mees kõvemat häält, kui Milena ta võileiva ära näppas. Kutt tegi endale, e n d a l e uue ja hakkas seda kiirelt sööma ning hoidis seda kõrgel õhus, kust shortie seda kätte ei võinud saada. "Olen küll...Ma ei tea, mis ma nende sussidega peale hakkan, ma ei usu, et ma leiaksin nii suure jalaga neiu ka, kellele neid pakkuda," muigas Tyler. "Kruus on küll lahe, kahju, et ma ainult selle ära lõhkusin," valetas Matt. Ta tahtis Lena reaktsiooni näha. "Ja näed, tšeki seda," läks mees õeraasule lähemale, kaelakee oli ilusti kaelas, õnneks oli see mehelik, mitte mõni ninnu-nännu tüdrukute kraam. Laama oli NY-korteris diivani peal.

"Kaks aastat tagasi oli nelikend seitse kilo." kehitas Milena õlgu. Selle peale, et ta Itaaliase minema peaks, et ennast 60kg peale venitada, tegi neidis sellise veidi nähvava 'fa-fa-fa'. "Ma käisin Itaalias. Toit oli hea, indeed, aga paksuks oma ennast süüa ei kavatse, nii et ole vait." lisas ta sinna otsa tunduvalt rõõmsamalt. "Ole vait, kõik peale meie magavad," õiendas Lena, kui vennaraas natuke kõvemat häält tegi. Uut võileiba valmimas nähes, olid näpud kohe pikal, aga suur kuri venna hoidis seda ohutus kauguses, kus neidis seda võtma ei ulata. "Meanie," pomises ta pahaselt, suunurgad alla vedades. Susside kohta kuuldes turtsatas Lena vaikselt naerma. Ta oli tahtnud just vastama hakata, ent siis kuulis ta kruusi kohta. "MIDAA?!?!" kostus üle Milena huulte tunduvalt valjem hääl, kui siis, kui Matt teda 'vargaks' tembeldas. Millie oli šokeeritud. See kruus polnudki kuudki ju terve olnud.. you bastard. Pahane ilme oli Milena näol ka siis, kui ta venna kaelas olevat keed vaatas. Taga olevat kirja ja siis olevat perepilti. Awwie. Vähemalt ei ole ta seda ära kaotanud.

"60 kg ei ole paks," arvas mees. Ta hakkas vaikselt naerma, kui Milena käskis tal vait olla. "Sa oled tüütus," krimpsutas kutt nina. "Okei, okei, ei lõhkunud. Ma tahtsin sind kiusata, aga sa ajad vist terve maja üles. By the way, miks sa kodus oled ja mitte mõnel peol?" uuris Matthew. Milena pidutses pea 24/7. Seda vähemalt Matti arvates. Kutt lonksas cocat ja jäi treppide poole vaatama, kust kuulis enda arvates hääli, aga mitte keegi ei tulnud. Oh well. "Teil on siin kummitused," muigas Tyler.

"Minusugune õlekõrs on küll 60kiloselt paks." protestis neidis vastu. Tüütuseks olemise peale näitas Millie vaid keelt. Deal with it, bro. Selle peale, et venna kiusamise eesmärgil valetanud olid, tagud Lena venda üsna vähe, kuid päris tugevalt. "You fucking idjit. Ma näen ränka vaeva, et sulle midagi ilusat kinkida.. ja sa korraldad mulle siin mini-heartattack'. Suur aitäh, venna." torises neidis veel, kuid enne kui ta midagi enamat vastata sai, pidi Milena oma naasnud tapvate kõhuvaludega võitlema. Kuna seal kapil oli ebamugav seda teha, hüppas ta kapilt maha ning surus ennast vastu selle ust, käsi kõhul hoides, põlved võimalikult enda vastu ja näol valugrimass. "Auch-auch-auch-auch-auch-auch-auch-auch-auch-auch." kostus üle ta huulte imevaiksed ja peaaegu olematud oiged. Hädaldamine polnud kunagi Millie asi. Seegi siin on harvanähtav asi, which pretty much means it's fudging serious.

"Ei ole," oli mees kindel. "Okei, vabandust, kullatükk," lausus mees magusa naeratusega. Tal oli Lenaga alati selline omapärane õe-venna suhe olnud, mis vanematele tundus üpris kummaline. Eriti äge oli siis, kui Chat ja Matt tegid tiimi ja kiusasid Lenat kahekesi, seda muidugi sõbralikul moel. Kui Milena järsku valudes vaevles, et osanud Matt kuidagi reageeridagi. Ta kükitas Milena ette ja küsis:" Mis sul haiget teeb?"

Vabanduse peale oli Milena selline 'you're forgiven' naeratuse vennale saatnud enne, kui nad teemagaedasi läksid ja enne, kui ta vastu köögikappi valudes lõpetas. "Sünnitama hakkan," lausus ta, kergelt naerdes ning keeras ennast siis põrandale külili, ennast veel rohkem kerra tõmmates. Nii minuti-kahe pärast läks kõige hullem valu üle, mistõttu Lena ennast püsti suutis ajada. Tänu vennakese abile, kuidas siis muidu. mõned pisarad olid põskedele veerenud, ent need pühkis ta kiirelt ära. "Nüüd sööme. Tähendab, sa teed süüa ja ma söön," tetas Millie, naeratus taas näol. "Ma söögi pärast üldse tulin alla. Ma vahest unustan ära, et kui ma pole päev läbi praktiliselt midagi söönud, siis lõpetan ma iga jumala kord täpselt sellises olekus. God praise me." lisas ta sinnaotsa

"See ei ole naljakas," lausus Matt tõsiselt. "Kindel, et asi söömises on? Äkki sõidame arsti juurde?" pakkus mees välja. Kui on nii tõsised kõhuvalud, et pisarad hakkavad voolama, siis pole kõik korras. "Ega sul neid...Noh...," jäi Matt vait. Tema jaoks oli väga veider rääkida enda õega naiste teemadel. Selles mõttes, et ei olnud üldse piinlik tüdruksõbrale poest muu kraami hulgas ka pakk tampoone osta, aga õega sellest r ä ä k i d a tundus mission impossible.

Milena jaoks oli tegelikult päris naljakas. "Minu arust oli täitsa naljakas." kehitas ta õlgu, vennale läbiraskuste põsele ühe pisikese musi surudes. He so deserves this. See awkward lõpemata lause ajas Milena veel rohkem naerma. Mehed ja nende awkward hetked menstruatsioonist rääkides. Või selle vihjates. Palju nad ikka sellest räägivad? "Ei ole mingeid päevi mul, rahune maha. Selliseid valusid pole mul kunagi päevadega olnud. Loodetavasti ei hakka ka. Neli päeva nii piinelda tundub jube. Ettevalmistus põrguks oleks tegelikult hea. Parem kui meestel. Ma olin 14, vist, kui ma esimest korda oma no-eating-fucking-killing-stomachache' käes piinlesin. Tookord äratasin ma emme ka üles, sest valuvaigisti egamiski ei aidanud. Kolm tundi vist silently piinlesin. Ja siis me saime traumapunktist möliseda, et miks me ilma põhjuseta sinna tuleme ja et emme võiks oma last toita. Ja siiamaani on mu paljuarmastatud kõhuvalude korral söömine alati aidanud." seletas Milena pikalt ja laialt, naeratust näolt pühkimata ning oodates, et venna lõpuks süüa tegema hakkaks.

Musi peale mees naeratas, he has the best family ever! "Ee-ee!" keelas Matt. "Too much information. Okei, mida sa siis süüa tahad?" küsis Matthew ja lõpetas enda coca. Ta viskas selle ära ja avas uuesti külmiku. Seal oli igasugust kraami, Milena pidi ainult nimetama ja Matt võis kasvõi üritada seda valmistada. "Meil on küpsetatud kanafileed, ma saan Caesari salatit teha," pakkus mees välja.

Ja Milena sai jälle naerda. "Küll sa oled nõrguke, vennaraas," lausus ta selle peale, et kuskil oli liiga palju infot olnud. Kus? Millie jagas küll endaarust minimaalselt informatsiooni. "Ja kõik, mis valmib vähem kui 10minutiga on vägagi söödav. Kauem ei suuda ma lihtsalt oodata. Või pigem mu badass kõht." vastas neidis ka küsimusele, tuues trepi juurest oma laamakese ära. Tema kaenlasse võttnud, oli Lena kohe tagasi köögis ja istus köögikapile, lilla laama endale sülle tõstes ning kaks kätt ümber selle põimides ning vastu ennast tõmmates. Erinevalt teistele toodud laamadest oli sellel korralikult suurust. Nii olles ulatus kaisuloom neidisele ilusti suuni.

"Ha-haa," vastas Matt irooniaga. "Okei," sõnas kutt ja tõis kapist lagedale kana, salati, feta juustu ja vajaminevad asjad kastme jaoks. Ta hakkas kraami hakkima ja pani mõned saiad rösterisse. "Kuidas Rosebudil läheb? Hunteril?" uuris mees pere pesamunade kohta. Ta tahtis täpsemat infot, kui "hästi".