you ain't got nothing if you ain't got family

Kallid emme-issi pidid hommikul ettehoiatamata kuskile jumalteabkuhu lendama. Mingine linnapea-stuff, mille pärast Milena oma peakest vaevama ei hakanud. Vennakesed olid ka nagu minema tõmmanud. Matt tagasi NYsse, jumalteab kauaks, Chad läks teda ära saatma, niiet tal läheb natuke aega, kaksikud läksid kossu mängima, Hunter oma kutsaga jalutama. Ning Milena ja Rosie olidki kahekesi kodus. Boom! Mitte, et Millie'l oma pisike õega tegelemise vastu midagi oleks, aga keegi oleks talle võinud enne ette teatada. Anywhoo, kell oli üsna vara. Nii seitse ja natuke peale. Kõik peale pesamuna olid otseloomulikult üleval ja Milena oli ainuke, kes suurematest kodus oli.. ja süüa tegi. Mis ta ikka teeb. Vähemalt saab ta pärast oma kaheaastast seiklust ja viimasel ajal natuke liiga palju tekkinud joominguid ja muid jamasid oma õega natuke aega veeta. Kuigi Lena pole suurem asi kokk, sai ta endaarust väga hästi hakkama munade ja peekoni praadimisega. Niipalju, kui Lena oma õekest teadis, ei tohiks too enam väga kaua magada. Kui ta just kahe aastaga mingit megasliipimis oskust arendanud pole.

Rosie ärkas tavaliselt alati kella seitsme paiku hommikul, et multikaid vaadata. Tegelikult mitte ainult sellepärast, vaid osalt ka sellepärast, et ta sunnitakse juba kell üheks õhtul magama minema ja nii saab unevajadus lihtsalt rahuldatud ning pisike on hommikul ilusti üleval. Teinud oma armsad pruunid silmakesed lahti, ajaski tüdrukuke end voodist välja, kaisukaru näpus. Korra veel haigutanud, komberdas väike Rosie koos oma karukesega kööki, kus suur õde süüa tegi. ,,Kus emme ja issi on?" küsis tirts ja vinnas end toolile.

Millie naeratas väikesele õele, kui ta kööki jõudis. Tema õnneks oli söök just valmis saanud. Neidis jättis söögi tegelikult natukeseks jahtuma, sest kuuma toitu ei ole väga meeldiv süüa. "Tere hommikust sullegi, pisike putukas," naeratas Milena rõõmsalt. Naeratus, mida võib ta näol näha ainult perekonna juuresolekul. Ja pisikeseks putukaks on not so lil Soms oma õekest juba aegade algusest saati kutsunud. "Aga emme ja issi läksid .. umn.. kuskil. Enne homset nad ei pidanud vist tagasi jõudma. Ma arvan. Mingine tähtis linnapea-värk. Vennakesed vedasid ka endid juba välja. Matt läks New Yorki tagasi. Jättis sulle ühtteist, kuna ta ei tahtnud sind äratada. Terve hommikupoolik on meie päralt. Kõigepealt sunnin ma su sööma ja hambaid pesema, sest ma ei taha, et mu ilusal õel kole naeratus oleks.. ja siis ma võin sinuga ükskõik mida mängida." rääkis Lena rõõmsalt, kui ta õekese sülle oli vinnanud ja ta põski üliõrnalt sikutanud. That is gonna be SO much fun. Olgu Milena milline ta on, armastab ta oma peret. No matter what. Kvaliteetaeg perega tuleb alati kasuks.

,,Aga ma ei ole ju kärbes," ütles Rosie silmi unest puhtaks hõõrudes, kui Millie teda pisikeseks putukaks nimetas. Tirts teadis küll, et suur õde teda niimoodi kutsub, aga see polnud just lapse kõige lemmikum hüüdnimi, sest alati tulevad talle esimese asjana siis need pahad kärbsed meelde. ,,Aga Millie, ma tahan kommi ja jäätist ka," ütles siis laps oma toitu vaadates. Peekon oli söödav, aga a l a t i pidi olema ka midagi magusat.

Selle kommentaari peale naeris Milena kergelt. "Ei, sa ei ole kärbes." noogutas ta, hakkamata sinna lisama seda, et ega pisikesed putukad ainult kärbsed pole. Rosemary on ja jääb pisikeseks putukaks. Sellepärast, et väikesed lapsed on tüütud, aga äärmiselt armsad. At times. Õekese tagasi poolile pannud, tõstis neidis kogu praetud asja taldrikule. Rosie'le üksi söömiseks oli seda ilmselgelt palju, aga kuna Millie'l polnud õrna aimu ka, palju 7aastane sööb, siis otsustas ta, et söögu palju tahab ja jäägid sööb Lena ise. "Sa söö nii palju, kui sa tahad. Õde sööb ülejäänud ise ära. Ja kommi ja jäätist saab pärastpoole. Ma ei tea, kas meil kodus üldse on midagi magusat. Me võime jalutama ka minna, et sulle kommi ja jäätist ja kõike muud head ja paremat osta." rääkis Milena, olles õele taldriku ette tõstnud ja talle kahvli andnud. Lisaks oli ta õe special kruusi veidike mahla valanud ning sättis siis ennast õe kõrvale istuma. Kuigi raha neil on, et ole Sommers'd ära hellitatud. Ja tihtipeale on poeski nii, et Rosemary tahab jubedalt midagi, aga emme-issi lihtsalt ei nõustu neid ostma. Siin on hea võimalus Milena pehmeks rääkida. Heast südamest võib õele ju absoluutselt kõik osta, mida ta vähegi tahab ja millelerahakott vähegi peale hakkab. "Sulle mu toodud asjad meeldisid? Ma nägin nii kaua aega ja vaeva, et sulle need leida." uuris Soms. Ta oli õele toonud suure pehme laama ja siis palju erinevaid ja goddamn kalleid nukke ja riideid, mida ta siin poodides näinud ei olnud. Kindlasti häid väljamaa komme, mis olid tegelikult kogu perele, aga Rosemary sai kohe päris enda paki. Mingid jumalteabmis nuku-pildiga paberid, javärgid.

Rosie pani oma mõmmiku enda taldriku kõrvale lauale istuma ja vaatas siis, mis talle ette anti. Muidugi ei jõua pisike plikatirts nii palju ära süüa, aga hea teada, et ta ei peagi taldrikut tühjaks tegema. ,,Anna mulle kahvel ka," palus ta suurt õde. Ega näppudega ju ometi saa sööma hakata. Neid asju Rosie lausa armastas, mis Millie talle tõi ja eriti meeldis talle üks printsess-nukk, kuigi ka pissiv beebinukk meeldis lapsele väga. ,,Jaa, mulle meeldisid need asjad," vastas putukas Milliele. ,,Ma panin oma nukkudele nimed ka," teatas laps tähtsalt ja tiris oma mahlatassikest lähemale.

Milena oli kahvli küll juba lauale pannud, kuid lükkas selle siis õele lähemale, et ta sööma hakata saaks. "Näe, palun. Head isu sulle," naeratas ta õele, toetades küünarnuki lauale. Viisakus ise. Kuulnud, et Rosie'le ta toodud asjad meeldisid, naeratas Lena õnnelikult. Mission fucking complete. Ja selle peale, et nukukestel juba nimed on, venis Millie naeratus veelgi suuremaks. "Siis on hästi, kui meeldisid. Ja kui me söödud saame ja kommid ja jäätised ka kõhus on, siis sa äkki räägid mulle ka, millisel nukul milline nimi on.."

Kell oli veel suhteliselt vähe, kui Chad silmad avas. Üldiselt armastas ta päris mitu tundi kauem magada, aga täna ajas miski mehe üles. See 'miski' oli täpsemalt telefon, millel oli aku tühjaks saanud ja mis nüüd tüütult iga natukese aja jooksul piiksus. Roninud voodist välja ja mobiili laadijaga vooluvõrku ühendanud, liikus mees vannituppa, kust ta juba umbes nii kümne minuti pärast välja tuli, nähes märksa parem välja. Enam polnud mingit padjakat tal näos ning ka uni oli nüüd meeltest pühitud. Mehe näole ilmus isegi kerge hommikune naeratus, kui ta köögiukse lahti tegi ja seal juba kaht õekest askeldamas märkas. Tähendab, et tema polnudki täna ainus varajane ärkaja. "Hommikust!" hüüdis Chad reipal toonil ja tõmbas toidulõhna tundes korraks ninaga õhku. "Mulle ka süüa jätkub?" küsis ta lootusrikkal toonil.

Näinud oma suurt vennat, jooksis Milena tema poole, talle sülle hüpates ning kinkis talle suure ja tugeva kalli. "Hommikust." naeratas Lena, kui lõpuks vennast eemaldus. "Kui pisike putukas sulle midagi jätab, siis saad. Või tegelikult pean ma juurde praadima, sest ma ei arvestanud sellega, et keegi veel süüa tahab. Sa Matt' ei pidanud lennujaama ära saatma?" rääkis neidis, olles oma kõige õnnelikumas mullis. Panni uuesti tulele, maitseained ja munad ja peekoniviilud külmkapist välja. Kui nüüd järele mõelda, siis nägi ta Matt' ainult niipalju, et temalt kiiruga kalli saada.. Chad' polnud ta näinud. Venna magas sisse ja ei saatnudki Matt' lennujaama, nagu ta pidi? Kui pann piisavalt soe oli, valas Millie sinna veidike toiduõli, pani peekoniviilud ja lõi mõned munad pannile, lastes neil seal siis praadida.

Välisukse paugutus ja sellele järgnenud koeraküünte klõbin võis tähendada vaid üht - Hunter oli koeraga jalutamast tagasi jõudnud. Ta oli juba mitu tundi tagasi ülesse ärganud ja kohe koeraga välja läinud. Ta oli isegi Matti näinud ja talle bye-bye öelnud. Poiss sisenes kööki, koer kohe tema sabas. "Hommikust," pobises ta suhteliselt vaikselt. Täitnud nii looma söögi kui ka joogi topsi, pesi ta käsi ning kiikas hetkeks pannile. Jälle muna ja peekon. Hunter keeras end ringi ja jalutas külmiku juurde, kust võttis endale piima, ühest kapist kauss ja teisest šokolaadi hommikuhelbed ja tema hommikusöök oli mõne minutiga valmis. Piim ja helbed tagasi enda kohtadele ja Hunter võis enda rahulikult laua taha sättida, et sööma hakata.

Kerge muie ilmus Chadi näole, kui Milena talle sülle hüppas ja kallistama kukkus. Küll jätkub mõnel ikka hommikuti energiat. Aga selline Millie juba oli. "Tegelikult võiksin ma ise ka endale süüa teha, kui külmkapis midagi leidub," arvas Chad. Ei taha tema ka oma väikeste õekeste eest toitu ära sööma hakata. Matti puudutav küsimus tõi aga mehe hommikumullist tagasi maa peale. "Õige jah. Põrgusse küll, ma olen ikka selline tainapea," vandus ta iseennast. Ise oli veel natuke aega tagasi nii naiivselt arvanud, et ärkas hirmus vara üles ja puha. "Ta oleks pidanud mulle seda eile meelde tuletama või siis õigel ajal üles äratama," lisas C. "Aga ma usun, et ta sai üksinda ka selle minekuga ideaalselt hakkama." Kui Hunter juba nii vara oma jalutuskäigust jõudis, tundis Chady ennast veelgi suurema veidrikuna. Kas tõesti ongi tema siin majas ainus, kes magada mõistab? "Hommik jah," sõnas mees, istudes nüüd ka ise laua taha.

Jaaaa... Hunter ei ole endiselt suhtleja inimene. Sellest hoolimata poolkägistas Milena oma väikevenda, kui ta ennast juba hommikuhelbeid sööma sättinud oli. Neidis oli kohe eriliselt kallilembene hetkel. Nagu ta kavatseks lähitulevikus ära surra ja ei taha endast väga halba muljelt maha jätta. Anywhoo, vennakesel edasi süüa lasknud, kõndis Millie oma panni juurde tagasi. "Sina nüüd istu ja ole vait, Chad. I'm da boss now." sõnas neidis lõbusalt eirates tema ja Chad' kaheaastast vanusevahet. Ta on nüüd natuke suur ja hooliv õde, kes kõigile tahtjatele süüa teeb ja niisama nummi on. "Hunter, sa ei kavatse ometigi kuskile omaette ära kaduda? Ma lubasin Rosie'ga mängida.. ja siis me pidime kommi ja jäätist sööma. Tuled ka äkki kaasa? Chad'le on tulek niikuinii kohustuslik." uuris Lena vennakese käest, kui ta valminud munad ja peekonid taldrikule ladus ja koos kahvli ja klaasi mahlaga Chad' ette lükkas. "Head isu,"

See Millie kallistamine pani isegi Hunteri naerma. See ei olnud kohe üldse milenalik. Vähemalt selle noormehe arvates. Kergelt köhinud, jätkas ta enda hommikuhelveste hävitamisega. Jalutamine oli kõhu ikka päris tühjaks teinud. "Mina lähen täna ilmselt rantšosse. Seega ära mind küll kuskile tulijaks loe," lausus Hunter koheselt, "sina lubasid seda Rosie'le, mitte mina," lausus noormees õlgu kehitades. Ta ei olnud väga suur perekondlike ettevõtmiste pooldaja.

Millie tõi dying whale noise' kuuldavale, kui Hunter nende kaasa tulla ei kavatsenud. "Ole nüüd. Sul on kord miljoni aasta jooksul oma vanema õega normaalselt aega veeta ja sa lased sujuvalt üle? C'mon, Hunter. Ma vean su vägisi kaasa. Ja Rosie oleks kindlasti mitu korda õnnelikum, kui sa kaasa tuleksid. Siis on tal vähemalt keegi normaalne kellega suhelda, kahe lolli asemel." üritas Lena noort vennaraasu veenda kaasa tulema. Kahe lolli all mõtles neidis ilmselgelt ennast ja Chad'. Not that they're smart, or anything. Kaklused, japuha. Hunter on vähemalt korralik laps. Ja tuleb ilmselt Rosemary'ga tunduvalt paremini toime, kui Millie seda teeb. "Rosie, onju sa tahad, et suur ilus tark venna Hunter ka jäätist sööma tuleks ja meiega koos mängiks, eks?" viis ta siis pilgu õele, püüdes ka temalt natuke Hunter' veenmises abi saada. ALWAYS USE LITTLE KIDS! IT ALWAYS WORKS! ALWAYS!

"Kas sinuga on üldse võimalik normaalselt aega veeta?" küsis Hunter ning tõstis enda silmad õele, kergitades enda kulme, kuid hoides näol sellist i-don't-think-so muiet. Muu õe jutu lasi ta lihtsalt ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Vabandused kallis vanem õde, aga suurepärase tubli vanema õe mängimiseks on ehk juba natuke liiga hilja. "Ära kasuta Rosiet selleks, et saada seda, mida sina tahad," lausus poss ning tõusis sujuvalt laua tagant püsti, haarates enda hommikusöögi kausi endaga kaasa, mis tähendas ilmselgelt, et tema jaoks on see teema läbi.