Bookworm

"Kõik inimesed on ilusad või mõtled sa teistmoodi?" küsis Jill noormehele tõsiselt otsa vaadates. Tegu oli siiski kristlasega ja kristluse põhimõte seisnes selles, et sa armastad iga inimest nii nagu iseennast. See oli muidugi sõna-sõnalt täitmiseks tänapäeva ühiskonnas natuke keeruline, aga siiski. Kõik inimesed on võrdsed. Vähemalt selle tüdruku silmade all. "Tore, ma juba kartsin," lausus näitsik naljaga pooleks ning kaevas samal ajal enda ümara lossi alt käiku läbi, üritades samas kogu hoone ikka püsti jätta. "Jah, Kenneth õpib pastoriks. Felixist tuleb politseinik ja meie pesamuna Adam läheb alles sügisel kooli," vastas tüdruk Chadi küsimusele. Tegelikult tüdrukut üllatas, et tüüp tema perest huvitus. Silmitsenud huviga poisi meistritoest, tõstis tüdruk pöidla ülesse ja noogutas naeratades, "tundub, et sa täitsa mäletad veel, kuidas liivaga mässata," muigas tüdruk, hakates enda lossile veel viimast lihvi andma.

Selline küsimus tuli Chadile ootamatult. Ta oleks pidanud taipama, et Jill on kristlane ja mõtleb natukene teisiti. Aga mis öeldud, see öeldud. "Ütleme nii, et on ilusad ja natuke vähem ilusad, aga sina kuulud nende esimeste hulka," vastas ta näitsiku küsimusele. Loodetavasti jääb Serah sellise vastusega rahule. "Sa oled mõnikord veider, tõsiselt ka," muigas Chad ja togis korraks tüdrukut õrnalt oma õlaga. "Kui sa tõesti midagi karta tahad, siis karda seda, et ma sulle endale külge ei lööks," lisas ta. "Minu õdede-vendade kohta peaksid sa ilmselt olulisemat juba teadma. Seega ei hakka ma parem sind üleliigse infoga üle koormama," arvas mees. Ta küll teadis nende eelneva jutu põhjal, et Jill on hea kuulaja, aga mõõdukalt infot on igal juhul parem kui liiga palju. "Sind jälgides tuletasin meelde," lausus Kevin naljaga ning jäi nüüd hoopis neidise lossikest silmitsema.

"Kui sa nii arvad," kehitas tüdruk enda õlgu ning tegeles nüüd mõnda aega enda lossi kallal, rohelised silmad kindlalt valmival ehitisel. Tegelikult oli see juba suhteliselt valmis, aga Jill andis talle veel viimast lihvi. "Ma tean, aga kas sa siis ei tea, et kõik paremad inimesed on natuke hullud," lausus näitsik, kasutades ridu ühest enda lemmikust lastefilmist - Alice Imedemaal. Tema näol oli lõbus naeratus kui tüüp teda enda õlaga nügis. See oli tänasel päeval esimese kord, kui näitsik mõistis, et nad võivad tõesti sõpradeks saada. Noormehe laused peatasid näitsiku mõtted, kuid ta ei lausunud nende kohta midagi. "Tore, et ma kasulik sain olla," muigas Michelle ning kloppis siis enda käed üksteiset vastu liivast puhtaks. Nüüd võis ta vaadata nende kahte ilusat lossi. "Ma ei tea, kuidas sinuga, aga mina pean küll vaikselt tagasi Westside'i jalutama hakkama," sõnas Serah ja tõusis püsti, kloppides end liivast puhtaks ning hakates endale riideid selga tõmbama.

Chad jäi vaatama, kuidas Jill liivast ehitise kallal asjatas, aga ei öelnud praegu midagi. Korrapärane kinnitamine tšikile, et too on äärmiselt kena, ei tööta tema peal. Ilmselgelt oli sellele tüdrukule mulje avaldamine üks raskemaid katsumusi üldse. "Sina ja hull? Nalja teed?" ei saanud noormees kuuldut kommenteerimata jätta. Kui üldse leidus kuskil mõni inimene, keda kõige vähem hulluga võrrelda annab, kuulus Jill Swansonile Chadi meelest küll esikoht. Arvaku ta ise mida tahes. Temale tundus see sõbrustamisvärk veel kergelt kahtlasena. Enamik tema naissõpru polnud ühel või teisel põhjusel üldse kuti maitse, aga Jill oli. Ning Chad kippus sellistega olema 'liigagi sõbralik'. Ei saanud kindel olla, et Serah midagi taolist välja kannataks. "Õige jah, sa rääkisid enne," nõustus Chad, ajades end samuti püsti. Pannud riided selga, võttis ta taskust telefoni ja klõpsas nende lossidest mälestuseks ühe pildi.

Jill kohendas veel riideid enda seljas ning viskas siis koti üle õla, kontrollides veel mobiililt põgusalt kella, veendumaks selles, et ta hiljaks ei jää ja et tal veel aega on, et rahulikult tagasi jalutada. "Sul vist enam Westside'i asja pole?" küsis tüdruk üle, "nii et me võime enda eellkohtinug edukalt lõppenuks kuulutada," lausus Michelle ja vaatas Chadile sõbralikult naeratades otsa. Tal oli tore päev olnud ja loodetavasti ka Kevinil. Eks näeb, kas see asi jääb ühekordseks või kohtuvad nad veel.

"Üldiselt mitte. Minu kodu on ju teatavasti Eastside'il ning kuskile mujale polnud plaanis minna," vastas Chad neidise küsimusele. "Aga kui sa tahad, et ma saadaksin su ära, võin ka seda teha," lisas ta sinna juurde. Tüdruku seltskond meeldis Chadile, kuid ta ei tahtnud väga ligitikkuvana ka tunduda. Nagunii on täna ennast juba sajast erinevast küljest näidanud. "Vist küll. Igatahes oli mul tore," sõnas kutt samuti naeratusega. "See you soon" oleks ta tahtnud veel sinna juurde lisada, aga otsustas pigem vaikida, kuna see kõlaks arvatavasti nii, nagu oleks Chad mingi stalker.

"Ei, sa ei pea mind saatma," oli Jill kindel. Oligi tal mõnus tagasi jalutada ja kogu tänase päeva üle järgi mõelda, et mis see siis nüüd oli. "Mul ka ja eks me näe, mis sellest jalgpallist ja klubist saab," muigas tüdruk. Igastahes oli tüübil tema number olemas. Ja kui ta tahab kokku saada, siis on tüdruk kõigest ühe kõne kaugusel. "Aga, nägemiseni siis," sõnas tüdruk ning viipas poisile enne, kui ringi keeras ja kiriku poole hakkas jalutama. Ilmselt teeb veel kuskil väikese söögi peatuse ja siis peakski kenasti õigeks ajaks kohale jõudma.

Kui Jill ei vaja saatjat, ei hakka ka Chad ennast talle vägisi kaasa pakkuma. Pealegi muutuks pärast üksi Westside'ilt tagasi koju jalutamine üpriski tüütuks. Chad polenud ka eriline mõtteinimene. Talle meeldis rohkem teistega juttu rääkida. "Kui ma midagi välja mõtlen, annan sulle teada," lubas Chad. Kui tal tõesti elu vahepeal jälle igavaks peaks minema, on vähemalt keda endaga välja kutsuda. "Näeme," lausus ka Chad. Vaadanud hetke veel lahkuvale tüdrukule järele, hakkas noormees ka ise liikuma, suundudes nüüd Sommersite maja poole.

finito