Bookworm

"No seda küll, aga nii oleks lihtsalt mugavam," arvas Chad. Tema ei hakanud märjana liivale istuma, vaid võttis enda t-särgi omale istumise alla. Oli ju see piisavalt suur, et ajas asja ära. Ja kui saabki natuke märjaks, pole ka viga. Suvi on praegu. Veel. "Miks ka mitte?" vastas Chad küsimusega. Ideel iseenesest polnud viga. Pealegi kutt isegi ei mäletanud, millal ta viimati liivalossi ehitamisega tegeles. Lapsepõlves arvatavasti. Arvestades sellega, kui ruttu C 'suureks kasvas', oli see ikka väga ammu. Oskused jõuavad juba selle ajaga rooste minna. "Tahad sa muidu täna veel kuskile minna?" uuris kutt. Talle ei meeldinud üksi teiste eest plaane ära teha.

"Aww, Chad Sommers hakkab liivalossi ehitama, kui armas," lausus Jill meelega natuke üle dramatiseerides ning hetk hiljem kergelt naerdes. Viinud enda rohelised silmad noormehele vaatas ta talle muiates otsa, kuid tema järgmise küsimuse peale otsis ta enda teksade taskust välja mobiili. Ta oli aja täiesti ära unustanud. "Mul on veel nii tunnike...või poolteist aega. Siis pean ma kooriproovi minema ja pärast seda on mul juba kodused asjad nii, et meil on tund aega veel raisata, sest jalutamisele kulub ka veel aega," lausus Jill ning lasi mobiilil enda kotti kukkuda.

"Mis selles nii imelikku on, et ma hea meelega liivalossi ehitaks? Ei sobi sinu ettekujutusega Chad Sommersist?" küsis kutt muiates. Ehk olid Jillil ikka veel mõned eelarvamused, millest ta lahti ei saanud? "Pealegi sina selle idee ju välja pakkusid ning mina olin kenasti nõus," lisas ta sinna juurde. Okei, vanuse poolest sobiks nende perekonnast liivalosse ehitama ainult Rosie, aga see veel ei tähendanud, et Chad aeg-ajalt omale väikeseid lapsikusi lubada ei tahaks. Asi ei piirdunud ainult oma käte liivaseks tegemisega. Ja mis armsusesse puutub, siis oskas kutt vahelduseks oma tavalisele mainele ka armas näida ning seda mitte välimuse poolest. "Hästi. Siis on meil veel natuke aega," sõnas noormees, pilk tüdrukule kinnitunud. "Ja muide, sul on ilusad bikiinid," ei saanud ta mainimata jätta.

"Ei-ei, lase käia. Minul pole selle vastu midagi," lausus Jill, "ja kui ei sobigi?" küsis tüdruk vastu ning vaatas noormehele hetkeks otsa, kuid peagi püüdis tema tähelepanu hoopis rannas ringijooksev kuldse retriiveri kutsikas, kes hoidis suus punast lendavat taldrikut. Näitsiku suule ilmus hetkeks lõbus muie. "Ma tean," sõnas Michelle ning hakkas siis kätega kuuma liiva laiali ajama, et sealt alt külmem ja niiskem liiv kätte saada, sest nemad hakkavad nüüd päriselt liivalossi ehitama. Teinud paraja platsi, kuhu mahuks üks korralik loss, hakkas neidis sinna nüüd märgaliiva tõstma. "Ma tänan, aga pane nüüd enda käed tööle ja näita seda, et sulle on kunstiannet ka antud," muigas Serah nagu poleks Chadi kompliment mitte midagi erilist olnud.

"Come, on, mehed jäävad alati lasteks. Mul on küll imelik seda enda kohta öelda, aga see on tõsi," tunnistas Chad. Ta võis ju naisi vahtida ja mida iganes veel teha, aga see ei tähendanud, et nüüd üdini tõsine peaks olema. "Siis tekitan sulle endast uue ettekujutuse," vastas Chad tüdruku küsimusele. Märganud, kuhu tšikk vaatas, kergitas ta üht oma kulmu. "Et siis kutsikad... sul endal pole mõnda kodus?" uuris ta. Kutil endal oli kodus küll koer olemas, aga kutsa peremeheks oli Hunter, mitte tema. "Mina küll selles midagi naljakat ei näinud, aga kui sa nii ütled, siis eks ma üritan," lausus noormees kuulekalt. Ja tema oli kommenteerinud kõigest bikiine... Polnud isegi mitte naljakas enam. Jilli eeskujul hakkas ka Chad nüüd liivast väikest kuhja meenutavat ollust tegema. Jälle lasteaias tagasi.

"Jamh tundub küll sedasi," naeris tüdruk, "eriti kui ma vaatan tüüpe enda koolis," lausus Jill. Okey, talle ei meeldinud teisi kritiseerida ega midagi. Aga see lihtsalt lipsas tema suust välja. Ja noh, noormehel ei ole nagu nii selle vastu midagi. Pigem tunneb Michelle ennast ainult natuke halvasti. "See on väga hea plaan," noogutas Jill, viibutades samal ajal enda nimetissõrme poisi suunas. Tegelikult oli ta seda täna juba terve päev teinud. Sest neidise arvamus Chadist oli täna juba mitmeid kordi muutunud. "Oi, mul on kodus lausa viis koera," sõnas Jill, "Bruno, Charley, Lucky, Frodo ja Sammy," luges tüdruk kõik nimed ette, "nad on kõik õed-vennad. Jäeti kunagi kastiga kiriku ette ja me võtsime nad endale," seletas näitsik. Aga jah, koerad talle meeldisid. Jill tegeles lossi ehitamisega, aga vaatas vahepeal ka Chadi justkui jälgides teda.

"Isegi sellises vanuses nagu mina on kutid veel lapsikud. Mis mõtet on üldse nendest jõmpsikatest rääkida, kellega sa praegu koos koolis käid," sõnas Chad. Talle tuli meelde, kuidas ta umbes samas vanuses olles tüdrukuid peale sebimise ka nii lapsikul moel kiusata armastas. Selle peale mõeldes tuli talle isegi korraks naer peale. "Ma võin sinu jaoks iga päev erinevaks inimeseks muutuda," ütles Kev pooleldi naljaga. Tegelikult talle ei meeldinud eriti kedagi teist mängida, kes ta pole, kuigi vahel juhtub see iseenesest. "Meil on üks koer, aga ta hoiab rohkem mu noorima venna poole. Hunterile meeldivad väga loomad ja nagu näha, siis loomadele ka tema," rääkis Chad, kui jutt juba koertele läks.

"Tead, et kui teised mehed sind praegu kuuleksid, siis ma olen üüüsna kindel, et neile ei meeldiks see, mida nad kuulma peavad," lausus Jill lõbusalt. Kas ei olnud mitte nii, et naised arvavad, et nemad on maailmas see tähtsam pool ja siis mehed muidugi suruvad vastu, et nemad on see tähtsaim pool. Aga tegelikult ei saa kumbki ilma teiseta hakkama. Nii see maailm käib. "Ei aitäh, selle jaoks on näitlejad. Ma võin neid filmist vaadata, aga ma ei soovi neid enda ellu," sõnas tüdruk ning vaatas noormehele muiates otsa. Kuigi ilmselt oli nendel sõnadel ka natuke tõsisema alatoon olemas. "Ma tean. Kõik mu koerad on temaga sina-peal," ütles tüdruk justkui muuseas.

"Võimalik. Aga suuremalt jaolt on see ikkagi tõsi. Ja eks ole tõde ikka valus kuulata," arvas Chad. On vahel ka päevi, mil ta naised maa põhja neaks, aga sellega pidi kutt siiski nõustuma, et tavaliselt on mehed need suuremad käkikeerajad ja kantseldamist vajavad lapsukesed. "Sul on vist õigus," nõustus kutt Jilli öelduga. "Ja kui teada tahad, siis polegi ma kuigi hea näitleja. Matt on igas mõttes parem." Vanem vend oli talle alati eeskujuks olnud, aga kui too näitlemise kasuks otsustas, läks Chad ikka oma rada. Teda huvitas eelkõige autosport, mitte näitlemine, kuigi ka selle eelnimetatuga ta tõsisemalt tegeleda ei saanud. "Ma üldse ei imesta. Võibki tegelikult öelda, et Hunter on meie peres tegelikult see kõige normaalsem inimene. Aga mina koos Millie ja Mattiga... parajad hullud," kirjeldas kutt pisut arvamust oma perekonnast.

Tüdruk naeratas ja noogutas Chadi sõnade peale, sest tal ei olnud tema sõnade kohta midagi öelda. Ta nõustus nendega. Seega jätkas ta rahulikult liivaga mängimisega. "Tore. Kuidas sa saad üldse kindel olla, et su vend kodus olles ei näitle?" küsis Jill korraga küsimuse, mis teda tõsiselt huvitas. Ei tea, kas Chad saab aru ka kui tema vend näitleb tema ees ja kui ta on tema ise. Millised on üldse näitlejad kaamera taga? Äkki neile ei meeldi siis enam üldse näidelda. Tõstnud enda rohelised silmad kutile, tõi tüdruk kuuldavale ühe turtsatuse, kui Chad enda perekonnast rääkima hakkas. "Noh, meie peres on kõik päris korralikud. Nii hulle meie peres ei leidu, aga kõige lähem hullusele on ilmselt Sarah," arutles Serah ning noogutas siis kindlameelselt.

Tüdruku küsimus üllatas Chadi, kuigi ta oli samast asjast vahel isegi mõelnud. "Sada protsenti kindel ei saa küll kunagi olla, aga üldiselt olen ma õppinud tema näost välja lugema, kas tal on öelduga parajasti tõsi taga või mitte," rääkis Chad. Kodus oli Matt ikkagi tema ise, täpselt selline, nagu ta kogu elu oli olnud. Mõned küll väitsid, et talle on ego pähe löönud, aga pereringis mingit egotsemist tavaliselt ette ei tulnud. Kui siis ainult niisama õrritamise käigus, mida ikka vahel juhtus. "Milline see Sarah on?" tahtis kutt teada, kuna tal tekkis uudishimu selle üle, kuidas saab nii korralikus peres ikka mõni niiöelda hull leiduda. Suunanud pilgu uuesti oma liivast kerkivale ehitisele, hakkas Chad lossi sisse käike uuristama.

"Huvitav," lausus tüdruk ning jäi mõneks ajaks mõttesse. Tüdruk jõudis ilmselt enda mõtetes vahepeal järeldusele, et tema ei tahaks mitte kunagi suhet mõne näitlejaga, sest ta oleks vist liiga paranoiline ja mõtleks kogu aeg sellele, kas tüüp mõtleb enda sõnu tõsiselt või on need lihtsalt read mõnest filmist, kus ta näidelnud on, sest kui kaua sa ikka näidelda jõuad enne kui sa hakkad kasutama neid tüüpilisi filmi lauseid ka igapäeva elus. "Sarah on selline vaba hing. Natuke tuisupea. Ta ei mõtle kunagi tagajärgedele, vaid teeb kohe seda, mis talle pähe tuleb. Ta on skeiter, mis mu vanematele alguses kohe üldse ei meeldinud, aga nüüd on nad sellega leppinud. Ta tegi endale salaja nii tätoveeringu kui ka nabaneedi. See oli vanematele paras šokk," rääkis tüdruk enda õest, "ja oi milline geenius on ta siis, kui on vaja end igasugustest kirikuvärkidest välja nihverdada," muigas Jill, "kuigi mina ja tema oleme väga erinevad, saan mina vist temaga peres kõige paremini läbi," leidis Michelle.

Chad kehitas Serah' tähelepaneku peale õlgu, kuid ei lausunud midagi. Kui tüdrukul selline mõtlik ilme oli, tundus parema mõttena teda rohkem mitte segada. Selle asemel keskendus noormees rohkem liivahunnikule, mis tema ees seisis. Käinud korra veepiiri lähedal ja võtnud sealt pihuga märga liiva, läks ta neidise juurde tagasi. Seejärel käkerdas ta märjast liivast kokku paar väikest pallikest, kuigi tal polnud õrna aimugi, mida need endast kujutama peaksid. Mingi kaunistus ilmselt? Kui Jill uuesti rääkima hakkas, pööras mees pilgu temale. "Sinu kirjelduse järgi tundub ta isegi päris tore," arvas Chad. "Ta on sinust paar aastat noorem?" küsis kutt. Chadile tuli meelde, et ta on siin linna peal näinud mingit tšikki, kes meenutab Jilli, aga polnud päris kindlasti tema. Äkki oligi too Sarah?

"Ta ongi tore. Ta on väga vaba ja rõõmus kogu aeg. Me oleme välimuselt temaga väga sarnased, aga olemuselt hoopis erinevad," lausus Jill, mõeldes enda noorem õe peale, "jah, ta on seitseteist," noogutas näitsik. Tundus nagu Sarah elaks lausa mitme inimese eest. Ja üks neist oli ilmselt Jill. Tema oli see, kes enda vanemat õde tihti välja meelitas. Enamasti ta siiski keeldus. Jill vormis enda liivahunniku nüüd ilusti ümaraks ja hakkas sellele siis torne ja muid kaunistusi voolima. Noh, tundus, et midagi oli lapsepõlvest ikka veel meeles.

"Siis on temagi kindlasti väga ilus, kui te sarnased olete," mõtiskles Chad, kuid andis siis mõtteis endale korraliku laksu vastu pead. Sellistest asjadest ei räägita. "Ära nüüd mõtlema hakka, et ma pärin neid asju, kuna tahaksin su väikese õega lähemalt tutvust teha. Ma ei vaata alaealisi tüdrukuid," lisas kutt väikese muige saatel. Alaeliste poole vaatas ta vaid sel ajal, kui oli ise ka samas vanuses. "Ja sinu vennad? küsis kutt. "Ma olen kuulnud, et vanim neist peaks kunagi samuti pastoriks saama, aga teiste kohta ei tea ma suurt midagi." Tavaliselt ei esitanud Kev tüdrukutele taolises stiilis küsimusi. Ainult neile, kellest ta reaalselt ka huvitatud oli. Chad sai enda liivast meistriteose igatahes valmis, kuid jäi veel mõtlema, kas annab äkki sellele veel mingeid kaunistusi juurde tekitada.